Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 11.10.2019 otsus CC-lt XX ja YY kasuks igakuise elatise väljamõistmise osas.
1(10)
Tsiviilasi nr 2-18-18933
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista CC-lt välja XX kasuks tema ülalpidamiseks alates 01.01.2019 igakuine elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o kuni 04.08.2020. Samuti teha uus otsus, millega mõista CC-lt välja YY kasuks tema ülalpidamiseks igakuine elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, millest on lahutatud 13,68 eurot, alates 14.12.2018 kuni YY täisealiseks saamiseni, so kuni 31.03.2026.
4.Lugeda Harju Maakohtu 11.10.2019 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
4.1.Muuta Harju Maakohtu 29.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-2135 määratud elatise tasumise kohustust järgmiselt.
4.2.Rahuldada XX hagi CC vastu osaliselt. Välja mõista CC-lt XX kasuks tema ülalpidamiseks alates 01.01.2019 igakuine elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o kuni 04.08.2020.
4.4.Rahuldada YY hagi CC vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
4.5.Välja mõista CC-lt YY kasuks tema ülalpidamiseks igakuine elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, millest on lahutatud 13,68 eurot, alates 14.12.2018 kuni YY täisealiseks saamiseni, so kuni 31.03.2026.
5.CC apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagejate seisukohad ja nõue
1.14.12.2018 esitasid XX ja YY Harju Maakohtule hagi CC vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad paluvad muuta Harju Maakohtu 29.08.2018 määrusega tsiviilasjas 2-18-2135 määratud elatise tasumise kohustust ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatise miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
2.QQ ja kostja on endised abikaasad. Nende abielus on sündinud kaks last: XX ja YY.
2(10)
Tsiviilasi nr 2-18-18933
3.Harju Maakohus lõpetas 14.02.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11502 poolte vahelise elatise vaidluse poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega, mille kohaselt kohustus kostja tasuma alates 01.03.2017 hagejale I elatist igakuiselt 300 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja hagejale II igakuiselt alates 01.03.2017 elatist 280 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Samuti leppisid pooled kokku, et alates
01.01.2018 suureneb hagejatele tasutav elatis igal aastal 15 euro võrra kuus. Pärast seda kompromissi asjaolud muutusid, kuna hageja I asus elama kostja juurde ning kostja esitas kohtusse hagi elatise vähendamiseks. 29.08.2018 sõlmiti Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-18-2135 poolte vahel kompromiss, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et kostjal elatise tasumise kohustust ei ole, kuna üks lastest (hageja I) elab isa juures ja teine (hageja II) ema juures. Antud kompromissi aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud, kuivõrd hageja I on alates 2018. a septembrikuust asunud elama ema juurde. Seega on mõlemad hagejad ema ülalpidamisel. Kostja ei täida oma ülalpidamiskohustust. Hagejate ema ei ole teinud hagejatele takistusi isa juures viibimiseks. Hagejad suhtlevad isaga, kuid ei vasta tõele, et nad veedavad olulise osa ajast isa juures. Hageja II viibib reeglina isa juures kaks korda kuus, igal teisel nädalavahetustel, so keskmiselt 4 päeva kuus. Hagejad ei vaidle vastu, et hageja I kasutab kostja korterit kostja äraolekul, kuid kulusid kostja sellega seoses ei kanna.
8.Hagejad ei nõustu kostja väitega, et kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitnud hagejate emaga ühisvara jagamise teel. Mingit kokkulepet ühisvara jagamisel laste elatise tasaarvestuse osas hagejate vanemate vahel ei olnud.
9.Tegelikkusele ei vasta kostja väide, et kostja tasub hagejate ema omandis oleva korteri laenumaksed ja seda teeb kostja eesmärgiga anda lastele elukoht. Osa kostja poolt tasutavatest laenumaksetest on seotud kostjale kuuluva korteriomandiga (XXX).
10.Hagejad ei eita, et hagejate ema saab üüritulu hagejate ema omandis oleva korteri üürimisest, kuid see ei oma tähtsust kostja ülalpidamiskohustuse täitmisel.
11.Hagejate ema töötasu suuruseks on umbes 700 eurot kuus, lastetoetusi saab 120 eurot. Asjaolu, et hagejad saavad lastetoetust, ei ole mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.
12.Kostja ei saa enam tugineda kostja ja hagejate ema varalisele olukorrale, kuna need asjaolud oli olemas ka tsiviilasjas nr 2-16-11502 kompromissi sõlmimise ajal, kui kostja nõustus tasuma hagejatele igakuiselt elatist suuremas ulatuses kui seadusega ettenähtud miinimum.
Kostja seisukohad
13.Kostja palus jätta hagejate hagi tervikuna rahuldamata ja menetluskulud tervikuna hagejate kanda.
3(10)
Tsiviilasi nr 2-18-18933
14.Hagi on esitatud üksnes hagejate ema soovist tekitada kostjale täiendavaid kulusid ja ebamugavust. Kostja hinnangul ei ole olukord võrreldes varasema kompromissiga muutunud.
15.Mõlemad lapsed veedavad olulise osa ajast kostja juures, kuigi laste ema püüab selleks teha põhjendamatuid takistusi. Hageja I elas kostja juures kuni 2018/2019 aastavahetuseni. Kostja äraolekul kasutab hageja I kostja korterit.
16.Seoses abielu lahutamisega sõlmisid kostja ja laste ema 11.11.2011 abieluvaralepingu, millega kostja jättis kogu poolte abielu ajal soetatud ühisvara (2 korteriomandit - LLL ja PPP) laste emale. Kostja ja laste ema lugesid 11.11.2011 tehinguga kostja elatise kohustuse täidetuks.
17.Hagejad ega ka nende seaduslik esindaja ei ela tegelikkuses juba mitu aastat kummaski abieluvaralepinguga hagejate seaduslikule esindajale jäänud korteris, vaid elavad hagejate ema uue abikaasa korteris aadressil EEE, Tallinn. Endale kuuluva kinnisvara väljaüürimisest saab hagejate seaduslik esindaja üüritulu 550 eurot kuus. Hagejate emale on pidevalt laekunud ka mõlema lapse kohta arvestatud lastetoetused.
18.Kostja maksab igakuiselt umbes 500 eurot Swedbank AS-ile laenumaksena laenu eest, millega soetati tänaseks hagejate emale kuuluv korteriomand aadressil LLL, Tallinn.
19.Kostja leiab, et on enda ülalpidamiskohustuse täitnud, jättes kogu vara hagejate emale ja tasudes pangale selle korteri soetamiseks võetud laenu. Maakohtu seisukohad
20.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hagejate kasuks nende ülalpidamiseks välja igakuise elatise 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 14.12.2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
21.Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kummagi hageja igakuiseks ülalpidamiseks kulub vähemalt töötasu alammäär, st kummagi vanema kanda jääb 1⁄2 töötasu alammäärast. Maakohus märkis, et ainuüksi lastega koosoldud aeg ei tõenda elatise vahetut tasumist, millest tulenevalt maakohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Kostja apellatsioonkaebus
22.Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 11.10.2019 otsuse tervikuna ning teha uus otsus, millega jäetaks hagi rahuldamata.
23.Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata kostja väited ja tõendid selle kohta, et kostja jättis hagejate seadusliku esindajaga (emaga) sõlmitud abieluvaralepinguga ilma igasuguse rahalise vastusoorituseta hagejate seadusliku esindaja omandisse ühisvarasse kuulunud kaks korteriomandit, sh korteri aadressil LLL, milles hagejad koos emaga elasid. Samas on kostja alates abieluvaralepingu sõlmimisest kuni käesoleva ajani igakuiselt tasunud LLL soetamiseks võetud eluasemelaenu makseid suurusjärgus 500 eurot kuus. Kuivõrd korteri laenumakseid tasub jätkuvalt kostja, on hagejatel ja/või nende seaduslikul esindajal kostja arvelt saadud üüritulu võimalik kasutada igapäevaste kulutuste katmiseks.
4(10)
Tsiviilasi nr 2-18-18933 Seetõttu tuleks neid vahendeid arvestada elatiskohustuse suuruse määramisel. Maakohus ei ole otsuses üldse analüüsinud ega käsitlenud tuluga seonduvat, mis kostja laenumaksete arvelt laekub hageja I pangakontole ega selgitanud, miks ei ole seda tulu võimalik käsitleda elatisena, mille arvelt on võimalik täita hagejate igapäevaseid vajadusi. Sellega on maakohus rikkunud tõendite igakülgse hindamise kohustust ning jätnud otsuse olulises osas põhjendamata.
24.Kostja hinnangul tuli kohtul kirjeldatud asjaolusid elatise määramisel arvestada ning sellel alusel vähendada kostjalt välja mõistetud elatise suurust isegi siis, kui kohus ei pidanud võimalikuks arvestada kostja poolt regulaarselt tasutavaid laenumakseid elatise koosseisus.
25.Lisaks eelnevale ei ole kohus sisuliselt üldse analüüsinud kostja väiteid, mille kohaselt viibivad hagejad olulise osa ajast kostja juures ning sel ajal katab nende igapäevakulutused kostja.
26.Hagejad esitasid kohtule taotluse, milles palusid muuta Harju Maakohtu 29.08.2018 määrusega kokku lepitud elatise tasumise kohustust. Maakohus on vaidlustatava otsusega mõistnud kostjalt hagejate kasuks välja elatise, ei ole aga võtnud mingisugust seisukohta Harju Maakohtu 29.08.2018 määruse suhtes. Vastav asjaolu toob kaasa olukorra, kus paralleelselt kehtivad kaks vastandlikku kohtulahendit.
27.Täiendavas seisukohas märgib kostja, et tütar viibib tema juures lisaks ka poole koolivaheajast. Samuti võtab kostja tütre regulaarselt kaasa tööreisidele (keskmiselt korra kuus, kestusega 2-3 päeva). Kostja viibib lastega igal aastal 1-2 korda puhkusereisil. Hagejate seisukoht apellatsioonkaebusele
28.Hagejad paluvad jätta maakohtu otsus muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
29.Hageja II kohtumised kostjaga ei ole püsivad. Mõnikord veedab kostja tütrega ööpäeva, kuid vahel ainult 2-3 tundi.
30.Ebaõige on kostja väide, et kostja võtab hageja II regulaarselt kaasa tööreisidele. Kostja võttis hageja II kaasa tööreisile ühel korral. Samuti ei ole kostja võtnud lapsi kaasa 1-2 korda aastas puhkusereisidele. Lapsed olid ühel korral puhkusereisil Tais, kuid see ei ole regulaarne. Ka ema käib lastega puhkusereisidel. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus mõistis XX kasuks välja elatise perioodi eest alates 14.12.2018 kuni 31.12.2018 ning mõistis YY kasuks välja elatise suuremas ulatuses kui miinimummääras elatis, millest on lahutatud 13,68 eurot. Maakohus on jätnud selles osas selgitamiskohustuse täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata, mis viis asja ebaõige lahendamiseni. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab rikkumise mitte väga suur ulatus selle ringkonnakohtus kõrvaldada ja teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p
5(10)
Tsiviilasi nr 2-18-18933 2 alusel uus otsus, millega hageja II hagi osaliselt rahuldada. Apellatsioonkaebus tuleb samuti osaliselt rahuldada.
32.TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses ning täiendab resolutsiooni varasema maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2182135 määratud elatise tasumise kohustuse muutmise kohta.
33.Kostja esitas apellatsioonimenetluses enda täiendavas seisukohas taotluse, et hagejad isiklikult kohtus ära kuulataks. Ringkonnakohus ei saa kostja taotlust rahuldada ja seda järgneval põhjusel. Samasuguse taotluse esitas kostja ka maakohtule oma vastuses hagile. 10.09.2019 toimunud kohtuistungi protokollis on maakohus märkinud, et pooltel lahendamata taotlusi ei ole. Selle peale kostja kohtule vastuväidet ei esitanud, mistõttu ei saa kostja apellatsioonimenetluses maakohtus lahendamata jäänud taotlust uuesti esitada.
34.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja I kasutab kostja korterit (1-2 korda kuus, kestusega 23 päeva) ning et hageja II viibib kostja juures kaks korda kuus, igal teisel nädalavahetusel, so keskmiselt 4 päeva kuus. Ringkonnakohus võtab need asjaolud apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg 1 p 1). Hagejate poolt apellatsioonimenetluses esitatud vastuväite selle kohta, et hageja II kohtumised kostjaga ei ole püsivad, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 7 alusel arvestamata. Hagejad kinnitasid ise maakohtus, et hageja II viibib kostja juures kaks korda kuus, igal teisel nädalavahetusel, so keskmiselt 4 päeva kuus (hagejate 28.03.2019 menetlusdokumendi lk 2). Sisuliselt on hagejad seega selle asjaolu omaks võtnud.
35.Ringkonnakohus ei arvesta TsMS § 652 lg 3 alusel kostja täiendava apellatsioonimenetluses esitatud vastuväitega, et hageja II viibib tema juures lisaks ka poole koolivaheajast ning et kostja võtab hageja regulaarselt kaasa tööreisidele (keskmiselt korra kuus, kestusega 2-3 päeva) ja viibib lastega igal aastal 1-2 korda puhkusereisil. Nendele asjaoludele ei ole kostja maakohtus tuginenud ja kostja ei ole ka põhistanud, et ta poleks saanud nendele asjaoludele maakohtus tugineda.
36.Apellatsioonkaebuses ei ole kostja enam tuginenud sellele, et hagejate emale on pidevalt laekunud ka mõlema lapse kohta arvestatud lastetoetused, mistõttu ringkonnakohus seda asjaolu ei käsitle.
37.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas hageja I elas 2018. a septembrist kuni 2018. a lõpuni kostja juures ja kas kostja on kandnud kulusid seoses hageja I poolt kostja korteri kasutamisega. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja saab käesolevas asjas tugineda laenumaksete tasumise tõttu ülalpidamiskohustuse täitmisele ja kui, siis kas kostja on sellega hagejate ülalpidamiskohustuse täitnud.
38.Kõigepealt tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda sellest, et esitatud hagi on elatise suuruse muutmise hagi. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab TsMS § 459 lg 1 alusel kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 28.10.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
6(10)
Tsiviilasi nr 2-18-18933 Pooled ei vaidle, et võrreldes tsiviilasjas nr 2-18-2135 tehtud kohtulahendi aluseks olevate asjaoludega on muutunud asjaoluks hageja I elama asumine hagejate ema juurde.
39.Kostja väitel on ta enda ülalpidamiskohustuse juba täitnud hagejate ema omandisse antud korteri soetamiseks võetud laenumaksete ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja käesolevas menetluses antud vastuväitele tugineda. Kostja vastuväidete kohaselt lugesid kostja ja hagejate ema kostja poolse ülalpidamiskohustuse täidetuks 11.11.2011 abieluvaralepinguga, millega kostja jättis kogu abielu ajal soetatud ühisvara hagejate emale, sealhulgas korterid aadressil LLL ja PPP, mille soetamiseks võttis kostja Swedbank AS-ilt laenu ning kostja tasub nimetatud laenu pangale käesoleva ajani. Hagejate väitel esines seega antud asjaolu juba tsiviilasjas nr 216-11502 poolte vahelise kompromissi kinnitamise ajal. Riigikohus on märkinud, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 37.1). Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt peab ringkonnakohus lähtuma tsiviilasjas nr 2-16-11502 esile toodud asjaoludest ja vastuväidetest. Tsiviilasjas 21611502 on kostja vastuväitena esitanud selle, et elatise kohustuse lugesid kostja ja hagejate ema täidetuks eluasemelaenust tulenevate kohustuste täitmisega. Antud asjaolu tuleb lugeda eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Seega on kostja juba tsiviilasjas nr 2-16-11502 tuginenud hagejate ülalpidamiskohustuse täitmisele hagejate ema omandisse antud korteri soetamiseks võetud laenumaksete ulatuses, mistõttu ei saa seda lugeda uueks asjaoluks ja käesolevas asjas arvestada. Maakohus sellele oma menetluses ega otsuse tegemisel tähelepanu ei pööranud. Samas ei põhjustanud see ebaõige kohtulahendi tegemist. Ebaõige kohtulahendi põhjustas hoopis maakohtu poolt menetlusosaliste väidete, mis puudutab hagejate viibimist ühe või teise vanema juures, arvestamata jätmine.
40.TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 442 lg 8 järgi peab kohus märkima otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus ei ole analüüsinud kostja väiteid, mille kohaselt viibivad hagejad osa ajast kostja juures ning sel ajal katab nende igapäevakulutused kostja. Maakohus on selliselt jätnud hindamata kostja ülalpidamiskohustuse ulatuse.
41.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt
7(10)
Tsiviilasi nr 2-18-18933 Riigikohtu 17.05.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 08.032017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 03.06.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kui elatise nõue esitatakse küll miinimumsuuruses, kuid eeldusel, et laps elab osa aega kohustatud vanema juures, ei ole tegemist tavapärase miinimumelatise nõudega ning sellise nõude puhul tuleb kohtul juhtida menetlusosaliste tähelepanu vajadusele tõendada lapse ülalpidamiskulude suurus (vt ka Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15; 03.06.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 12). Maakohtus on kostja väitnud, et ta ostab lastele riideid ja asju. Maakohus jättis menetlusosaliste tähelepanu juhtimata vajadusele esile tuua ja tõendada ülalpidamiskulude suurus vastavalt sellele kui palju aega elavad hagejad kummagi vanema juures. Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele vajadust antud asjaolud esile tuua ja tõendada, kuid menetlusosalised seda ei teinud.
42.Riigikohus on leidnud, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 23.3 ja 23.4). Kuna kostja ei ole esile toonud, milliseid konkreetseid kulutusi ta seoses hageja II enda juures viibimisega kannab, lähtub ringkonnakohus sellest, et kostja kannab eelduslikult selle perioodi hageja II toidukulud. Lühiajalisel viibimisel ei saa kohus eeldada muude kulude kandmist. Pooled ei ole esile toonud, kui suured on hageja II igakuised kulutused toidule. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Vastavalt Statistikaameti andmetele oli ühe inimese minimaalne toidukorvi maksumus 2019. aastal 102,7 eurot kuus (vt http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=LE27). Lähtudes sellest, et hageja II viibib kostja juures keskmiselt 4 päeva kuus, kulub hagejal II kostja juures viibides toidule kokku 13,68 eurot. Kostja täidab selles ulatuses seega vahetult enda ülalpidamiskohustust hageja II ees. Sellest tulenevalt esineb alus mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatis 13,68 euro võrra väiksemas ulatuses kui seaduses sätestatud miinimummäär.
8(10)
Tsiviilasi nr 2-18-18933
43.Kuna miinimumelatise suurus on seotud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga, siis kostjalt hagejate kasuks väljamõistetav elatis muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära muutmisega. Seega on kostja kohustatud maksma hagejale II elatist mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on lahutatud 13,68 eurot.
44.Maakohus ei ole oma otsuses lahendanud poolte vahelist vaidluse küsimust seoses sellega, kui palju aega viibis ja viibib jätkuvalt kostja juures hageja I. Ringkonnakohus saab ka selles osas maakohtu vea parandada.
45.Hagejate väitel elas hageja I hagejate ema juures alates 2018. a septembrist. Kostja vaidleb sellele vastu. Kostja väitel elas hageja I tema juures kuni 2018/2019 aastavahetuseni ja alles pärast aastavahetust lahkus. Arvestades hageja I nõuet saab käesolevas asjas olla asjakohane üksnes periood alates hagi esitamisest, so alates 14.12.2018.
46.Elatise muutmise hagi esitamisel peab asjaolude muutumist tõendama hageja. Seega peavad hagejad tõendama, et hageja I elab alates 14.12.2018 ema juures. Ringkonnakohus leiab, et antud asjaolu ei ole tõendatud. Hagejad esitasid oma väite tõendamiseks hageja I omakäelise kinnituskirja, milles hageja I on kinnitanud, et tema elukoht on alates septembri lõpust ema juures (tl 13-14). Hagimenetluses kehtib põhimõte, et kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (vt Riigikohtu 01.11.2006 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06, p 15). Vaatamata kostja vastuväidetele hagejate tõendi osas ei esitanud hagejad enda väite tõendamiseks täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus ei saa seega hageja I elukoha osas rajada otsust üksnes hageja I kirjalikule seletusele.
47.Kostja taotles enda väite, et hageja I elas kostja juures veel 2018/2019 aastavahetusel, tõendamiseks hageja I vande all ülekuulamist. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse (punktis 33 toodud põhjustel) rahuldamata ja märgib täiendavalt, et ringkonnakohus ei pea õigeks laste ülalpidamiskohustuse täitmise vaidluses laste vande all ülekuulamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette ka muid tõendeid, millega oleks antud asjaolu võimalik tõendada. Seejuures ei laiene kohtu aktiivsus elatise asjas tõendite kogumisel sellele, et kohus peab ise hakkama välja selgitama võimalikke tõendi allikaid.
48.Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud asjaolu, et hageja I elas hagejate ema juures perioodil alates 14.12.2018 kuni 31.12.2018 ning maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada ja teha uus otsus, millega hageja I hagi rahuldada alates 01.01.2019.
49.Ehkki pooled ei vaidle selle üle, et hageja I kasutab kostja korterit 1-2 korda kuus, kestusega 2-3 päeva, ei saa ringkonnakohtu hinnangul sellest järeldada, et kostja kannaks nendel päevadel mingeid hageja I kulusid. Pelgalt korteri kasutamisest ei saa kulude kandmist ringkonnakohtu arvates järeldada ning seejuures ei ole kostja esile toonud, millised kulud antud juhul kaasneksid, mistõttu ei esine ringkonnakohtu hinnangul alust vähendada kostjalt hageja I kasuks välja mõistetud elatist alates 01.01.2019 alla seaduses sätestatud miinimummäära.
50.Maakohus on jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kostja on palunud teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, kuid menetluskulude jaotuse osas ei ole kostja avaldanud soovi muudatusi teha. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes sellest, et
9(10)
Tsiviilasi nr 2-18-18933 tegemist on hagi osalise rahuldamisega ülalpidamise asjas, jätab ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Kaija Kaijanen Ande Tänav
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.