Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on hagejad kostja ja hageja seadusliku esindaja lapsed, kes elavad alates septembrist 2018 koos hageja seadusliku esindajaga. Harju Maakohtu 29.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-2-18-2135 on kinnitatud kompromiss, millega elatist väljamõistetud ei ole, kuid kumbki vanem kannab temaga koos elava lapse kulud. Kostja hagejatele elatist ei tasu. Hagejad paluvad välja mõista alates hagi esitamisest, s.o alates 14.12.2018, kummagi hageja ülalpidamiseks miinimumelatise kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Hagejad on nõus enda menetluskulusid ise kandma. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Ta selgitab, et tasub elatist vahetult, mistõttu elatise võlgnevus puudub. Enda menetluskulusid on kostja nõus ise kandma. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 250.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 270.00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 17-aastane poeg ja 11-aasta tütar, kes elavad ema juures, ning selles, et vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hagejad on esitanud nõude PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, siis hagejatel ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kummagi hageja igakuiseks ülalpidamiseks kulub vähemalt töötasu alammäär, st kummagi vanema kanda jääb 1⁄2 töötasu alammäärast (miinimumelatis). Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust välja mõista hagejale elatis alla miinimummäära.

PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja oli töövõimeline isik (vt tl 79 pöördel). Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostjal on lisaks hagejatele ülalpidamisel alaealine laps, kes elab xxx, kellele kostja elatist ei tasu (vt nt tl 79 pöördel). Kostja ei ole vaidlustanud oma majanduslikku võimekust tasuda hagejatele miinimumelatist. Veelgi enam - kostja on selgitanud, et tema majanduslik olukord on paranenud, sest maksuvõlgnevus on tasutud (vt tl 80 pöördel). Küll aga leiab kostja, et ta teeb seda vahetult, mistõttu täiendavalt elatist ta võimeline tasuma ei ole. (vt nt tl 80 pöördel). Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja väidetele, et hagejad viibivad osaliselt tema juures ja tema ülalpidamisel, mistõttu tasub kostja hagejatele elatist vahetult. Kostja esitatud abieluvaralepinguga (tl 45-49), kinnistusraamatu väljavõttega (tl 50), laenulepinguga (tl 51), kontoväljavõttega (tl 54, tl 77) ega hagejate seadusliku esindaja 2014. aasta kinnitusega elatise tasumise kohta (tl 52-53) ei ole tõendatud kostja vahetu elatise tasumine hagejatele alates 14.12.2018. Nimetatud tõenditest võib nähtuda vanemate vahelised vara ja kohustuste jagamise kokkulepped, samuti 2014. aastat puudutav elatise tasumine, kuid mitte hilisem. Eelnenut kinnitavad poolte elatise tasumise kokkulepped 2017. ja 2018. aastal (tl 9-10, tl 11). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tasub varasemast ajast elatise võlgnevust täitemenetluse kaudu (tl 75-76). Kuid ka seda ei saa lugeda jooksva elatise vahetuks tasumiseks. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja on hagejatel elatist tasunud vahetu suhtluse kaudu, siis ainuüksi lastega koosoldud aeg ei tõenda elatise vahetut tasumist. Kohus ei anna täiendavat hinnangut kostja majanduslikku olukorda puudutavatele tõenditele, kuna kostja on ise kinnitanud enda maksevõimelisust, samuti ei anna kohus hinnangut hageja vajadust ja hageja seadusliku esindaja majanduslikku olukorda puudutavatele tõenditele, kuna nõue on esitatud miinimummääras. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et A Li ja A La hagi S Li vastu elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks igakuise elatise 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 14.12.2018 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel ja poolte taotlusel (tl 81) poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.