2-15-15603/2 - Saneerimine - Saneerimisasjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

VKG Soojusele, mis moodustab 7 506,52 eurot tarbitud soojusenergia eest, arvestuslik viivis on 722,15 eurot. Makseraskuste põhjuseks on paljude korterite suured võlgnevused, korterite madal turuväärtus, surnud korteriomanike korteriomanditel lasuvad suured võlad, hüpoteegiga koormatud korteriomandite suured võlgnevused. KÜ juhatus on teinud suuri pingutusi majandusliku olukorra parandamiseks, kuid need pingutused ei ole piisavad, et saaks tasutud võlgnevused VKG Soojusele. Läbirääkimised VKG Soojusega ei ole andnud soovitud tulemust võlgnevuse ajatamiseks. Prognooside kohaselt ei tasu majandamiskulude eest 9 korterit. KÜ-l on kehtestatud majandamiskulude tariif 0,51 eurot/m2 * 1571,4 m2 = 765 eurot, lisaks veel täiendav sihtsissemakse 10 eurot korteri kohta ehk ca 380 eurot kuus, kokku teeb see 1145 eurot. Saneerimismenetluse käigus oleks mõistlik kehtestada senisest kõrgem majandamiskulude tariif, juhatuse ettepanek on 0,85 eurot/m2, mis teeks 1335,69 eurot. Viimati nimetatud summast peab maha arvestama tõenäoliselt korteriomanike poolt mittelaekuvad summad. Käesoleval hetkel ei maksa korterite eest korterid 2,3,6,9,12,16,25,30, ja 41. Korterite keskmine pindala on ca 320 m2 x 0,85 eurot = 272 eurot. Samas tasuvad lisaks jooksvatele kuludele võlgnevusi korterid 20,22,34, keskmiselt 120 eurot. Tõenäoline majandamiskulude laekumine kuus oleks 1184 eurot, millest lahutada maha jooksvad kulud 664 eurot, võlgade tasumiseks jääks kuus 520 eurot kuus. Esialgse õiguskaitse taotlus Käesoleval hetkel on kortermajas Uus 9 katkestatud soojavarustus võlgnevuse tõttu. KÜ on probleemi lahendamiseks kaks võimalust. Esimese võimalusena on KÜ pankrott ja uue KÜ moodustamine, mille tulemusena jääksid kõik võlausaldajate nõuded rahuldamata. Uue KÜ moodustamisel peab soojatootja VKG Soojus sõlmima kaasomanike enamuse otsuse alusel soojavarustuse tarnimise lepingu, kas siis vabatahtlikult või kohtu kaudu. Teine võimalus on KÜ-l läbida saneerimismenetlus, koostada tegevuskava, tasuda võlgnevused ja elujõulisena jätkata eksisteerimist. Viimati nimetatud plaan on kõikide huve oluliselt suuremal määral arvestav. Kui saneerimismenetluse ajaks soojavarustust ei tagata, on oht, et osa korteriomanikke jätab korterid maha või kolivad talveks mujale, mis omakorda suurendab varavastaste kuritegude ohtu. Korterid võidakse ära rüüstata ning inimestel ei ole enam kuhugi tagasi tulla. Kindlasti lahkuvad üürnikud, neid on majas 6-7 korterit. Suurenevad korteriomanike kulud küttele seetõttu, et elektriküte on 2,5 korda kaugküttest kallim. Samas võiks seda raha kulutada saneerimismenetluse käigus võlgade tasumisel. Arvestades kõiki eelpool toodud asjaolusid, on igati õigustatud esialgse õiguskaitse rakendamine, mille kohaselt tagatakse avaldajale soojavarustamise VKG Soojuse poolt kuni saneerimismenetluse lõpuni. Riigilõivu tasumise määra vähendamise taotlus TsMS § 132 lg 2 kohaselt võib kohus määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut. Arvestades KÜ Uus majanduslikku olukorda, palub avaldaja võimaldada saneerimismenetluse eest tasuda riigilõivu 50 eurot.

Riigilõiv TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt, kohus ei võta hagi menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Saneerimisavalduse esitamiselt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9 alusel, saneerimisavalduse ja võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot. Avaldaja palub, viidates TsMS § 132 lg 2, vähendada riigilõivu määra kuni 50 euroni. Avaldaja ei ole esitanud kohtule riigi menetlusabi taotlust riigilõivu ositi tasumiseks. Kohus peab vajalikuks selgitada, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele TsMS § 132 lg 2, kuna tasumisele kuuluv riigilõivu määr on sätestatud seadusega, seega ei saa kohus seda vähendada. Avalduses esitatud nõue TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja esindaja palub algatada KÜ Uus 9 Kohtla-Järve saneerimismenetlus. Vastavalt SanS § 2, ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. SanS § 3 lg 1, 2 kohaselt, saneerimismenetlust kohaldatakse üksnes eraõigusliku juriidilise isiku suhtes. Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ka see eraõiguslik juriidiline isik, kes ei ole ettevõtja äriseadustiku tähenduses. SanS § 7 lg 1, 2 kohaselt, avalduse ettevõtte saneerimise menetluse algatamiseks (edaspidi saneerimisavaldus) esitab ettevõtja ise. Saneerimisavalduses esitab ettevõtja selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistab, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Vastavalt SanS § 8 lg 1, kohus algatab saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirjas on seaduselooja märkinud, et „Kohus algatab saneerimismenetluse, kui on alust arvata, et saneerimine võimaldab muuta ettevõtte taas kasumlikuks. Saneerimiskavas nähakse ette, milliseid abinõusid tuleb tarvitusele võtta makseraskuste ületamiseks ja kui pika tähtaja jooksul rahuldatakse võlausaldajate nõuded“. Seletuskirja kohaselt on saneerimismenetluse objektiks ettevõte ja subjektiks ettevõtte kaudu tegutsev isik ehk ettevõtja. Abinõude rakendamine peab kaasa tooma ettevõtte majandusliku olukorra paranemise ja kasumlikkuse taastumise.

Antud juhul on aga avaldaja näol tegemist mitte kasumit saava ettevõtjaga, vaid mittetulundusühinguga, mille põhieesmärgiks ja/või –tegevuseks ei ole kasumi saamine ning mille puhul on keelatud kasumi jaotamine oma liikmete vahel. Seega ei saa korteriühistu kui mittetulundusühingu puhul rääkida kasumlikkuse taastumisest, mis on üheks saneerimismenetluse läbiviimise põhieesmärgiks. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lg 1, lg 2 kohaselt, mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Äriseadustiku (ÄS) § 1 kohaselt on ettevõtjaks füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning käesolevas seaduses sätestatud äriühing. ÄS § 2 lg 1 kohaselt on äriühinguks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Nagu nähtub ÄS § 2, siis mittetulundusühing, sh korteriühistu, ei ole ettevõtjaks, kelle suhtes oleks võimalik saneerimismenetlust läbi viia. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirjas on lisaks ülaltoodule märgitud: „Kasumlikkuse taastamisega seonduvalt võib tekkida küsimus, kuidas sobib see kokku MTÜ, sihtasutuse või Euroopa majandushuviühinguga. Sest nende ühinguliikide puhul harilikult kasumlikkusest ei räägita. Selgitavalt võib öelda järgmist. Mittetulundusühingu puhul ei ole keelatud kasumi saamine, kuid see ei tohi olla tema eesmärgiks või põhitegevuseks ja keelatud on kasumi jaotamine oma liikmete vahel (MTÜS § 1 lg 1 ja lg 2 teine lause). Sihtasutus ei tohi samuti oma teenitud tulu jaotada (neil ei olegi võimalik seda teha, sest neil puuduvad liikmed), vaid võib seda kasutada üksnes põhikirjaga seatud eesmärkide saavutamiseks (sihtasutuste seadus § 2 lõige 2). Praktikas on täiesti tavaline, et sihtasutus saab oma tegevusest tulu (näiteks on sihtkapital paigutatud aktsiatesse, mille pealt teenitakse müügitulu või dividende, kuid seda tulu kasutatakse näiteks stipendiumide maksmiseks, säilitatakse tulevikuks või muude eesmärkide täitmiseks). Euroopa majandushuviühingut reguleeriva Euroopa Liidu määruse (EMÜ) nr 2137/85 artikli 3 lõike 1 kohaselt ei või majandushuviühingu eesmärgiks olla endale kasumi teenimine. Määruse preambul selgitab täiendavalt, et huviühingu tegevusest tulenev kasum või kahjum maksustatakse üksnes liikmete tasandil. Need määrusest esiletoodud põhimõtted näitavad, et huviühingul ei ole keelatud kasumlikult tegutseda, kuid juriidiliselt ei ole see tema, vaid tema liikmete kasum. Järelikult ei saa kasumlikkuse taastamise eesmärgi seadmist mittetulundusühingute, sihtasutuste ja Euroopa majandushuviühingute puhul pidada olemuslikult võimatuks või õiguskorraga vastuolus olevaks“./--------/ Paragrahvis 3 on esitatud eelnõu isikuline kohaldamisala – on nimetatud isikute ring, kes saavad enda suhtes saneerimismenetluse algatamist taotleda. Eelnõu kohaselt on sellisteks isikuteks peaaegu kõik eraõiguslikud juriidilised isikud, välja arvatud krediidiasutused, kindlustusandjad ja muud sellised isikud, kelle jaoks kehtivad eriregulatsioonid ning kelle saneerimine ei oleks kooskõlas selliste isikute õigusliku ja majandusliku olemusega. Samuti võib saneerimismenetluse subjektiks olla füüsiline isik, kellele kuulub ettevõte. Nende isikute ringi määramisel, kelle suhtes eelnõu kohaldatakse, on kriteeriumiks ettevõtte ehk majandusüksuse olemasolu (ettevõtte olemasolu nõue tuleneb eelnõu §-st 2). Isikuteks, kellele käesolevat seadust kohaldatakse, on kindlasti kõik äriühingud (sh advokaadibüroo, vandetõlgibüroo, patendivoliniku äriühing, audiitorühing), tulundusühistu (sealhulgas hooneühistu), Euroopa äriühing, Euroopa ühistu, Euroopa majandushuviühing, sihtasutused.“ /---------/ Paragrahvi 3 lõige 2 on õigustehnilise iseloomuga ja ütleb, et eelnõus ettevõtja kohta sätestatut kohaldatakse ka muude isikute suhtes, kes legaaldefinitsiooni kohaselt ei ole ettevõtjad. Nende isikute ring, keda saab