lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-18381/18

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 14.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-18381/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1497
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-18381/28Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.09.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-19-18381

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2020. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

R. B.i hagi G. B.i vastu elatise suurendamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

kirjalik menetlus

Hagihind

504 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

R. B. (IK xxx, elukoht: xxx)

Hageja seaduslik I. B. (IK XXX, elukoht: XXX) esindaja: G. B. (IK XXX, elukoht: XXX e-post Kostja: XXX)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

2.Suurendada Viru Maakohtu 15.02.2018.a otsusega G. B.ilt väljamõistetud elatist ja välja mõista G. B.ilt elatis R. B.i kasuks alates 22.11.2019.a igakuise elatusrahana 262 (kakssada kuuskümmend kaks) eurot kuni R. B.i täisealiseks saamiseni so kuni xxx, või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pool kuupalga alammäära, millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu 15.02.2018.a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17020 mõisteti G. B.ilt välja elatis poja R. B.i kasuks alates 14.11.2017 kuni 31.12.2017 igakuiselt 235 eurot ja edasi alates 01.01.2018 igakuiselt 250 eurot kuus kuni R. B.i täisealiseks saamiseni. Hagiavalduses palub hageja suurendada väljamõistetud elatist ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise seaduses sätestatud miinimummääras.
2.Kostja G. B. ei tunnista hagi ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Kostja märgib oma vastuses, et on nõus maksma ülalpidamismakseid eelnevalt kohtuotsusega määratud ulatuses, mis on piisav. Kostjale on teadmata, millised asjaolud on oluliselt muutunud, et elatist suurendada ja palub arvestada igakuiselt laekuvat lapsetoetust. Kostjal märgib, et elatise tasumine nõutud määras oleks tema jaoks oluliselt raskendatud. Kostja teenib xxx, tema kuu sissetulek on ca xxx eurot, millest tuleb maha arvestamisele 165 eurot sotsiaalmaks ning aasta lõpus tulumaks. Samuti tuleb maksta eluruumi üürimise eest 200 eurot, korteri aadressil xxx igakuised püsikulud 70 eurot; elatist 250 eurot. Kostjal on täitmata kohustusi ning igakuiselt kulub nende katteks kokku ca xxx eurot. Kostja palub ka arvestada, et Rootsis on elamiskulud suuremad kui Eestis. Elatise suurendamine seab kostjat raskesse olukorda, kostjal puuduvad selleks materiaalsed võimalused.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.

4.Viru Maakohtu 15.02.2018.a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17020 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 14.11.2017 kuni 31.12.2017 igakuiselt 235 eurot ja edasi alates 01.01.2018 igakuiselt 250 eurot kuus kuni R. B.i täisealiseks saamiseni (tl 4-7). Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja suurendada väljamõistetud elatist ning mõista G. B.ilt välja elatise R. B.i ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras (PKS § 101 lg 1).
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis kostjalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatist maksma kohustatud vanema varalise seisundi halvenemine või elatist saama õigustatud vanema varalise

seisundi paranemine võib olla aluseks elatise suurendamata jätmisele (vt Riigikohtu 07.12.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09). Eeltoodust tulenevalt on elatise suuruse muutmiseks alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Nimetatud asjaolude tõendamise koormus lasub hagejal.

6.Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
7.Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist ja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras. 2019.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 540 eurot, elatise miinimummäär 270 eurot; 2020. aastal on kuupalga alammäär 584 eurot ühele lapsele, elatise miinimummäär 292 eurot. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
8.Kostja märgib maakohtule saadetud kirjalikus vastuses, et igakuise elatise suurendamine hagiavalduses nõutud ulatuseni seab ta raskesse majanduslikku olukorda ning palub asja lahendamisel arvestada ka lapsele makstavat igakuist lastetoetust. G. B.i pangakonto väljavõttest (tl 28-40) tulenevalt saab ta tasu OÜ-lt X ca xxx eurot kuus, millele lisanduvad regulaarsed ülekanded erinevatelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt, sh kostja enda tehtud sissemaksed pangakontole. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tegelikkusele kostja väide, et tema igakuine sissetulek on ca xxx eurot: - Juunis 2019 sai kostja OÜ-lt X xxx eurot, muid laekumisi/sissemakseid oli kokku xxx eurot; - Juulis 2019 sai kostja OÜ-lt X kokku xxx eurot, muid laekumisi/sissemakseid oli kokku xxx eurot; - Augustis 2019 sai kostja OÜ-lt X xxx eurot, X xxx eurot; muud laekumised /sissemaksed kokku xxx eurot; - Septembris 2019 sai kostja OÜ-lt X xxx eurot, muud laekumised /sissemaksed kokku xxx eurot; - Oktoobris 2019 laekumised xxx eurot. Seega on kostja sissetulek ajavahemikul juuni 2019-oktoober 2019 keskmiselt xxx eurot kuus. Samal ajavahemikul on pangakonto väljavõttelt nähtuvad püsikulud: juunis 2019 kohtutäituritele 1442 eurot + muud kohustused (inkassofirmadele + kommunaalteenused jms) kokku 356 eurot; juulis 2019 kohtutäituritele 992 eurot; muud kohustused kokku 1360 ; augustis 2019.a. kohtutäituritele 492 eurot; muud kulud 788 eurot, septembris 2019 kohtutäituritele 649, 15 eurot, muud kohustused 1189 eurot ; oktoobris 2019 kohtutäituritele 742 eurot; muud kulud 908 eurot.

Kohtutäituritele tasutu sisaldab ka hageja kasuks väljamõistetud elatisemakset. Kohus möönab, et kostja igakuised kulud on märkimisväärsed, arvestades ennekõike kohustusi inkassofirmade ees, kuid kohus rõhutab, et erinevate laenukohustuste võtmisel tuleb enne arvestada ülalpidamiskohustust alaealise lapse ees. Arvestades, et kostjale laekub vahendeid nii erinevatelt eraisikutel kui kostja enda tehtud sularahasissemakseid, järeldab kohus et kostja esitatud andmed oma sissetulekute ja majandusliku seisundi kohta ei ole täielikud.

9.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102). Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1) PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eelkirjeldatud põhjuseid kostja käesoleval juhul nimetanud ei ole.
10.Kostja leiab, et elatise suuruse muutmise otsustamisel tuleb muuhulgas võtta arvesse hagejale määratud toetusi. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on leidnud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on lapsetoetuse arvestamine põhjendatud. Kostjal on keskmisest suurem sissetulek, küll aga ka keskmisest suuremad kohustused. Vaidlust ei ole selles, et alaealisel lapsel on üldjuhul õigus saada vanemalt elatist seaduses sätestatud miinimummääras. On üldteada, et lapse vanusega suurenevad ka tema vajadused, kuid ainuüksi eeltoodu ei põhjenda automaatselt elatise suurendamise vajadust. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada nii lapse eeldatavaid vajadusi kui vanema majanduslikku võimekust. Kohus suurendab G. B.ilt 15.02.2018.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17020 väljamõistetud elatist ja mõistab välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras ehk 292 eurot kuus, millest arvab maha pool igakusest lapsetoetusest ehk 30 eurot. Igakuine elatisemakse on seega 262 eurot alates hagi esitamisest so 22.11.2019. a. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja