XX hagi YY vastu elatise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.05.2019 otsus ja 17.06.2019 (otsuses ekslikult 17.06.2018) täiendav otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2250 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Valeriy Gimaev (e-post:XXX)
Istungi toimumise aeg
03.10.2019
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 13.05.2019 otsus ja 17.06.2019 (otsuses ekslikult 17.06.2018) täiendav otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hageja igakuise elatisenõude alates 01.05.2019 seaduses sätestatud miinimummääras ja viivisenõude rahuldamata ning menetluskulud poolte kanda ja teha tühistatud osas uus otsus millega hageja igakuine elatisenõue alates 01.05.2019 rahuldatakse, kohustatakse kostjat elatise tasumisega viivitamisel tasuma viivist ning tehakse uus menetluskulude jaotus.
3.Kehtiv kohtuotsue tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-121095 3.2 Välja mõista YY-lt XX kasuks elatise võlgnevus ajavahemiku 01.01.2018 kuni 30.09.2018 eest kokku summas 880 eurot.
3.3.Mõista välja YY-lt XX kasuks igakuine elatis alates 01.05.2019 suurusega pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära (2019.a on see 270 eurot) kuni XX täisealiseks saamiseni. Igakuise elatise tasumisega viivitamisel tuleb YY-lt XX-le tasuda viivist alates sama kuu esimesest kuupäevast, mille eest elatis tasutakse, kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.4.Taotlus määrata CC õigus elatise käsutamiseks jätta rahuldamata.
3.5.Taotlus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks tunnistamiseks jätta rahuldamata.
3.6.Taotlus igakuise elatise maksmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks jätta läbi vaatamata.
3.7.Jätta hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda.
3.8.Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõend kostja poolt elatise ja elatise võlgnevuse tasumise kohta.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.XX esitas hagi YY vastu elatise ja viivise nõudes (täpsustatud 11.12.2018, 12.02.2019 ja 23.04.2018). Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks ajavahemiku 01.01.2018 kuni 30.09.2018 eest tagasiulatuv elatis 880 eurot ning alates 01.05.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis suurusega pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja igakuise elatise maksmisega viivitamise korral igakuiselt elatiselt viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni kohase täitmiseni.
2.Kostja ei ela koos hagejaga. Hageja elab koos emaga. Kostja on tasunud elatist ebasüstemaatiliselt ja osaliselt. Kostja jättis tasumata 15 eurot jaanuaris 2018 ja 15 eurot veebruaris 2018, 250 eurot märtsis 2018 ja 250 eurot aprillis 2018, 100 eurot juunis 2018 ja 250 eurot novembris 2018. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja on elatise maksmise kohustust täitnud nõuetekohaselt ja õigel ajal. 2018. aasta veebruari lõpus ja märtsi alguses vanemad otsustasid kooselu taastada ning see ka õnnestus mõneks ajaks, vanemad elasid kaks kuud koos, sest hageja ema jäi rasedaks. Alates lahkuminekust elab hageja koos emaga korteris, mis kuulub kostja emale QQle. Kostja kandis selle korteri kommunaalkulud, andes sularaha oma emale, kes tasus kulud oma pangakontolt. Lisaks elatise igakuisele tasumisele ja hageja eluasemekulude katmisele on kostja kogu aeg osalenud lapse kasvatamises, vahetult
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-121095 rahuldades lapse vajadusi, ostnud lapsele vajalikke asju. Vanemate kokkuleppe kohaselt viibib laps kostja juures kaks korda nädalas ning kohtumised on kestusega üle kolme tunni. 18.06.2018 on kostja tasunud juuni elatist 150 eurot ja 15.06.2018 elatist 100 eurot, kuid selgitusse märkinud „Tere C“. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et elatist tuleb maksta teatud selgituse määramisega. 2018. a septembri eest kostja ei maksnud elatist, sest laps koos vanematega oli augusti keskelt septembri lõpuni Armeenias, kostja kandis lapsega seotud kulud, üüris perekonna jaoks korterit ja teine vanem oli nõus, et septembri eest kostja elatist ei maksa. Elatise väljamõistmise korral tuleb arvestada, et lapsele makstakse toetust 50 eurot kuus. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 01.01.2018 kuni 30.09.2018 eest tagasiulatuva elatise 880 eurot, jättis hagi rahuldamata alates 01.05.2019 igakuise elatise nõudes ja viivise elatise maksmisega viivitamisel. Jättis taotlused otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata ja elatise maksmise viisi ja korra kindlaksmääramise taotluse jättis läbi vaatamata.
5.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt asjaolu, et kostja on vahetult katnud hageja eluasemekulusid, ostnud hagejale vajalikke asju ja kandnud Armeenia reisiga seotud kulud, ei oma asjas tähtsust, sest kostja ei ole tõendanud, et vanemad oleksid sõlminud PKS § 100 lõikes 3 märgitud kokkuleppe ülalpidamise andmiseks elatise maksmisest erineval viisil. Vaatamata kohtu ettepanekule esitada täiendavaid tõendeid asjaolu kohta, mille kohaselt teine vanem oli nõus, et 2018. aasta septembri eest kostja elatist ei maksa, kostja tõendeid ei esitanud. Kostja esile toodud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, nagu 2018. aasta märtsis ja aprillis oleksid pooled elanud koos. Asjas esitatust ei nähtu, et kostja oleks asunud 2018. aasta veebruari lõpus hageja elukohta elama viisil, millest võis järeldada mõlema vanema tahet kostja elukohta muuta ja vanemate kooselu püsivalt taastada.
6.Asjaolu, et laps viibis 2017. või 2018. aasta detsembris haigestumise ajal kostjaga, ei oma asjas tähtsust, sest vastava aja eest ei ole hageja elatist nõudnud. Asjaolu, et lapsele maksti riiklikku lapsetoetust 50 eurot kuus, ei oma asjas tähtsust. Üksnes tavapärase lapsetoetuse saamine iseenesest ei ole PKS § 101 mõtte kohaselt alus vähendada alaealise lapse elatise vähimat suurust. Antud juhul puuduvad muud asjaolud, millega kogumis võiks lapsetoetust arvestades vähendada elatise suurust alla PKS § 101 lõikes sätestatud miinimumi.
7.Kostja ei ole tõendanud, et 15.06.2018 täiendava 100 euro tasumisega kostja täitis elatise maksmise kohustust. Kostja on tuginenud tõendina üksnes pangakonto väljavõttele, millest nähtuvalt on makse selgitus „C Tere!“, kostja esile toodud asjaolu kohaselt „Tere C“. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit tõendamaks asjaolu, mille kohaselt 2018. aasta juunis vanemad leppisid kokku, et kostja tasub juuni elatise summas 250 eurot kahes osas. Asjaolu, et kostja tasus vastaval perioodil 2018. aasta maist kuni augustini elatist muus osas kohaselt, viitab kostja esile toodud tõlgendusvõimalusele, et kuid ei kinnita siiski piisavalt usutavalt, et makse oli hageja elatise tasumiseks. Tuleb arvestada, et 15.06.2018 makseülekande selgitus erineb oluliselt kõigi teiste maksete selgitustest. Vaatamata kohtu ettepanekule esitada täiendavaid tõendeid asjaolu kohta, mille kohaselt 15.06.2018 100 euro tasumisega kostja täitis elatise maksmise kohustust (tl 75), kostja täiendavaid tõendeid ei esitanud.
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2018. aasta jaanuari eest elatise võlgnevus 15 eurot, veebruari eest 15 eurot, märtsi eest 250 eurot, aprilli eest 250 eurot, juuni eest 100 eurot ja septembri eest 250 eurot, kokku 880 eurot.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-121095
9.TsMS § 369 esimese lause alusel tuleb hagi jätta rahuldamata alates 01.05.2019 igakuise elatise nõudes ja igakuise elatise maksmisega viivitamise korral igakuiselt elatiselt viivise väljamõistmise nõudes. TsMS § 369 esimese lause kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.
10.Hageja ei esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust eeldada, et kostja ei täida tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise maksmise kohustust. Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks teatanud, et ei kavatse igakuise elatise maksmise kohustust tulevikus täita või ei tunnista igakuise elatise maksmise kohustust või, et kostja ei oleks suuteline igakuise elatise maksmise kohustust kohaselt täita. Hageja on tuginenud üksnes asjaolule, et kostja on jätnud ajavahemikus 01.01.2018 kuni 30.09.2018 elatist osaliselt maksmata. Puudub vaidlus asjaolus, et alates 01.10.2018 maksab kostja õigeaegselt igakuist elatist. Hageja apellatsioonkaebus
11.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles tema igakuine elatise nõue alates 01.05.2019 ja viivisenõue elatise tasumisega viivitamisel jäi rahuldamata ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis ja selle tasumisega viivitamisel viivis, menetluskulud jätta kostja kanda ning tunnistada otsus viivitamata täidetavaks.
12.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline, sest maakohus mõistis välja tagasiulatuva elatise nõude, kuid edasiulatuva elatisenõude jättis rahuldamata. Rahuldades tagasiulatuva elatise nõude tuvastas maakohus elatise tasumata jätmise fakti. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja ei toonud menetluses esile asjaolusid, mis annaksid alust eeldada, et kostja ei täida tulevikus sissenõutava elatise maksmise kohustust. Maakohtu menetluses tõi hageja esile, et kostja hakkas alles siis elatise miinimummääras tasuma, kui hageja pöördus kohtusse. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hageja igakuise elatisenõude alates 01.05.2019 seaduses sätestatud miinimummääras ja viivisenõudes rahuldamata ning menetluskulud poolte kanda ja teha tühistatud osas uus otsus millega hageja igakuine elatisenõue alates 01.05.2019 rahuldatakse, kohustatakse kostjat elatise tasumisega viivitamisel maksma viivis ning tehakse uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
15.Käesolevast asjast nähtub, et -Kostja on hageja isa ning on kohustatud teda ülal pidama. -Hageja esitas 27.09.2018 maksekäsu kiirmenetluses avalduse kostjalt elatise saamiseks. -Kostja vaidles maksekäsu kiirmenetluses elatisnõudele vastu, esitades vastuväite. -Hageja nõuet menetleti edasi hagimenetluses. -Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-121095 -Alates 2018.a oktoobrist tasub kostja hagejale elatist vastavalt hageja nõudele. .
16.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2019. aastal on 270 eurot kuus. Apellatsioonimenetluses puudub vaidlus selles, et hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks kulub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ning, et kostja peab tasuma hageja ülalpidamiskuludest poole. Kostja on tasunud 2019.a hagejale elatist igakuiselt 270 eurot, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk elatise miinimummääraks.
17.Apellatsioonkaebuse lahendamisel tuleb vastata küsimusele, kas maakohus jättis põhjendatult hageja hagiavalduses esitatud elatisenõude rahuldamata, kuna 2018.a oktoobrist tasub kostja hagejale elatist vabatahtlikult. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult hageja edasiulatuva elatisenõude arvates hagi esitamisest rahuldamata.
18.Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10;
20.novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Riigikohus on osutanud, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt.
19.Käesolevas asjas tugines hageja sellele, et hagiavalduse esitamisest edasiulatuvalt elatisenõude rahuldamiseks annab aluse kostja poolt varasem elatise maksmise kohustuse rikkumine. Maakohus leidis ringkonnakohtu arvates ebaõigesti, et hageja selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse edasiulatuva elatisenõude rahuldamiseks esile toonud ei ole. Ringkonnakohus osutab, et nii 12.02.2019 kui 23.04.2019 istungil tõi hageja esindaja esile, et enne hagi esitamist olid elatisemaksed ebasüstemaatilised ja ebatäpsed. Hageja esindaja avaldas arvamust, et kui elatis jääb välja mõistmata, siis jätkub kostja poolt varasemaga sarnane olukord elatise maksmise kohustuse rikkumise näol.
20.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et maakohtu otsus, millega mõisteti välja elatisevõlgnevus hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodi eest, kuid edasiulatuv elatis hagiavalduse esitamisest jäeti rahuldamata, on vastuoluline. Rahuldades hageja elatise võlgnevuse nõude, tuvastas maakohus, et kostja on elatise maksmise kohustust rikkunud. Seega on ebaõige ka maakohtu järeldus, et asjas puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks edasiulatuvalt hagiavalduse esitamisest.
21.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus jättis ebaõigesti tema taotluse tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks rahuldamata. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Hagiavalduses palus hageja tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks, kui asjas tehakse tagaseljaotsus. Asjas ei tehtud tagaseljaotsust. Apellatsioonkaebuses ei ole täiendavalt põhjendatud, miks hageja leiab, et kohtuotsus tuleb tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
22.Hageja leiab, et maakohus jättis põhjendamatult välja mõistmata viivise elatise maksmisega viivitamise korral. Ringkonnakohus nõustub hagejaga. VÕS § 113 lg 1
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-121095 esimene ja teine lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 protsenti aastas. TsMS § 367 esimese lause kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna elatise tasumine on rahaline kohustus, siis eeltoodud sätteid arvestades tuleb hageja nõue rahuldada.
23.Algselt esitas hageja taotluse maakohtule kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks, milles taotles, et elatise tasumist igakuiselt konkreetsel kuupäeval. Maakohtu menetluses hageja sellest taotlusest loobus. Seega tuleb elatise tasumisega viivitamise alguse aja määramisel lähtuda PerekS §100 lg-st 4, mille järgi tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatise maksmisega viivitamisel tasuda viivist alates sama kuu esimesest kuupäevast, mille eest elatis tasutakse, kuni kohustuse täitmiseni.
24.Apellatsioonkaebuse vastusele esitas kostja oma kontoväljavõtte, millest nähtuvalt on ta hagejale elatist tasunud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõend tuleb võtta asja materjalide juurde, sest tõend tekkis peale maakohtu menetlust. Siiski ei anna nimetatud tõendist nähtuv alust muuta seisukohta, et elatise väljamõistmine edasiulatuvalt hagiavalduse esitamisest on põhjendatud. Ringkonnakohus on pikemalt põhjendanud oma seisukohta eelpool ja leiab, et seisukoha muutmiseks puudub alus.
25.Ringkonnakohus selgitab, et menetluse kestel tasutud elatist arvestatakse praeguse otsuse täitmisena. Menetluskulude jaotus
26.Kuna lõppkokkuvõttes rahuldatakse hagi ja hageja apellatsioonkaebus, siis tuleb hageja menetluskulud juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja 171 lg 1 jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja taotluste rahuldamata jätmine ja läbivaatamata jätmine menetluskulude jaotust ei muuda. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga 2 määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Vahur-Peeter Liin kohtunik kohtunik kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.