Kohtuasi YY avaldus lapse XX vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse XX suhtes hooldusõiguse viibimiskoha, reisimise, hariduse, tervise ja huvialaringide määramise õiguse osas YY-le üle andmiseks või alternatiivselt anda YY-le üle otsustusõigus lapse XX viibimiskoha, reisimise, hariduse, tervise ja huvialaringide määramise osas Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. aprilli 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
CC määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Avaldaja YY (isikukood
XXXXXXXXXXX);
tehinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
ja
nende
Puudutatud isik I XX (isikukood XXXXXXXXXXX); määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja) CC (isikukood XXXXXXXXXXX); tehinguline esindaja Alexander Sergeev Eestkosteasutused: Lääne-Harju Vallavalitsus; volitatud esindaja lastekaitsespetsialist Signe Nõmm Tallinna Linnavalitsus (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu); volitatud esindaja lastekaitse vanemspetsialist Maria Bychkova
Jätta Harju Maakohtu 22. aprilli 2019. a määrus muutmata.
2.Jätta CC määruskaebus rahuldamata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 30. jaanuari 2019. a kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse rakendamise meetmed, millega lõpetati osaliselt YY ja CC ühine hooldusõigus nende lapse XX suhtes ja anti hooldusõigus lapse XX viibimiskoha määramise, lasteaia valiku ja terviseküsimuste osas üle YY-le kuni tsiviilasjas nr 219-873 tehtava lahendi jõustumiseni.
4.Määruskaebemenetluse menetluskulud jätta CC kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda. Märkida, et puuduvad menetluskulud, mida CC-lt välja mõista.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Avaldaja nõue ja põhjendused
1.YY (edaspidi kas avaldaja või lapse isa) esitas kohtule avalduse XX (edaspidi kas puudutatud isik I või laps) vanemate, YY ja CC (edaspidi kas puudutatud isik II või lapse ema) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse suhtes hooldusõiguse viibimiskoha, reisimise, hariduse, tervise ning huvialaringide määramise õiguse osas avaldajale üle andmiseks või alternatiivselt, anda avaldajale üle otsustusõigus lapse viibimiskoha ja reisimise, hariduse, tervise, huvialaringide määramise osas. Koos avaldusega esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtumenetluse ajaks määrata, et kohtuasja lõpetava määruse jõustumiseni elab laps isa juures ning anda isale otsustusõigus lapse lasteaia ja raviteenuste valiku osas. Avalduse kohaselt elas laps pärast vanemate kooselu lõppu koos emaga cá aasta üürikorteris. Vaatamata lapsest lahus elamisele tegeles avaldaja pidevalt lapse eest hoolitsemisega, lapse ülalpidamisega, käis lapse juures külas, jalutas temaga, ostis lapsele vajalikke asju ja tasus lapse emale elatist. Lapse ema kuritarvitas alkoholi lapse juuresolekul, jättis lapse järelevalveta, takistas lapse ja isa vahelist suhtlemist, jättis lapse lasteaeda ilma mõjuva põhjuseta viimata, jättis lasteaia ja üürikorteri (lapse kodu) eest mitme kuu jooksul tasumata, mille tõttu ohustas last lasteaiast välja arvamine ning kodust väljatõstmine. Seetõttu võttis 10. jaanuaril 2019 Lasnamäe LOV lastekaitse poja emalt ära ja andis kasvatamiseks üle isale. Vaatamata lastekaitse poolt emale antud selgitustele pöördus lapse ema vähemalt kahel korral politsei poole lapse varguse avaldusega. Mõlemal korral varjas ta tahtlikult fakti, et laps on temalt lastekaitse poolt ära võetud ja isale üle antud. Seega valeütluste alusel püüdis lapse ema politsei abil last tagasi saada. Pärast avaldajaga ja lastekaitsega suhtlemist selgitas Tallinna politsei tegelikud asjaolud välja ja jättis lapse ema avalduse käiguta. Pärast seda pöördus ema Paldiski politsei poole samadel alustel. Politsei tuli avaldaja korterisse lapse ära võtmiseks, kuid pärast asjaolude väljaselgitamist jättis samuti ema avalduse käiguta. Avaldaja leiab, et lapse ema ei ole võimeline tagama lapse heaolu, s.o lapse arengut toetavat seisundit, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused oleksid rahuldatud. Avaldaja juures on lapse heaolu tagatud.
2(10)
Tsiviilasi nr 2-19-873 Lapse emal puudub rahaline võimalus lapse vajaduste rahuldamiseks, sest tal on mitmeid võlgnevusi. Tulenevalt lapse ema pidevatest solvamistest ja ähvardamistest ei ole temaga suhtlemine võimalik, millest tuleneb, et lapse ema on emotsionaalselt ebastabiilne ega oska inimestega suhelda. Kui laps antakse emale tagasi, siis suure tõenäosusega hakkab ema lapse ja isa suhtlemist takistama. Seetõttu on hooldusõiguse avaldajale üleandmine lapse huvides. Eestkosteasutuste seisukohad
2.Lääne-Harju Vallavalitsus avaldab, et laps elab pärast alkoholijoobes emalt isale üleandmist aadressil XXX koos isa ja vanaemaga. Tänaseks on lapsel olemas koht XXX lasteaias Q ning lapsele on tagatud kindel päevarežiim. Eestkosteasutus, tutvudes lapse isa esitatud avalduse, Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalosakonna kogutud materjalidega, vesteldes lapse isa ja lapse vanaemaga, on arvamusel, et vastupidiselt lapse emale on lapse isal lapse kasvatamiseks vajalik stabiilne elukorraldus, isal on alaline elukoht ning kindel ametlik sissetulek. Lapse kasvatamisel on abiks YY ema, ühtlasi on lapse vajadusi materiaalselt toetanud ka teine vanaema, CC ema.
Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsus leiab kogutud informatsiooni põhjal, et lapse emal on ebastabiilne elukorraldus, tal on uus suhe, tal puudub alaline elukoht ning sissetulek. Ta ei ole motiveeritud tegelema oma sõltuvusprobleemiga. Lapse ema ei ole esitanud lubatud tööandja iseloomustust ja palgatõendit ega ole võtnud ühendust “Kainem ja tervem Eesti“ programmi koordinaatoriga. Lapse isal on püsiv elukoht, teda toetab lapse kasvatamisel tema ema, ta töötab ametlikult, tema keskmine sissetulek viimase kolme kuu jooksul on 1087 eurot. Lapsele on tagatud soodne kasvukeskkond ja arenguks vajalikud tingimused. Laps on hoolitsetud ja tema turvalisus on isa kodus tagatud. YY teadvustab, et laps ja ema peaksid regulaarselt suhelda saama. Isale on selgitatud, et lapsel on õigus suhelda mõlemaga vanemaga. YY-le tuleks anda ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha osas, ülejäänud osas peaks vanematel säilima ühine hooldusõigus.
Puudutatud isiku I seisukoht
4.Määratud esindaja avaldas, et tal ei ole õnnestunud lapse emaga kontakti saada. Esindaja on seisukohal, et isa avalduse rahuldamine oleks lapse huvides. Lapse emal puudub kindel elukoht, tal on probleeme alkoholi pruukimisega. Lapse isal on korralik töö- ja elukoht. Lapse isa juures on toeks lapsele ka vanaema. Isa juures Paldiskis on lapsele loodud vajalikud tingimused. Vanemad kokkuleppel ja kooskõlas ühist hooldusõigust lapse huvides teostada ei suuda. Lapsele tuleks aga tagada olukorras, kus vanemate vahel on erimeelsused, stabiilne elukorraldus ja normaalsed elutingimused. Puudutatud isiku II seisukohad
5.Lapse ema avaldusega ei nõustu. YY ei osalenud kolm aastat lapse kasvatamises, hakkas maksma elatist alles siis, kui laps sai 1,5-aastaseks. Lapsega ei jalutanud, ei tegelenud, ei käinud üritustel ega ei tahtnud last enda juurde võta. Lapse vanemad läksid lahku, sest YY oli ebaadekvaatne ja pidevalt vägivaldne, tõstis käe ka lapse vastu. Hiljuti üritas YY lapse ema vägistada. YY elu koosneb pidudest, alkoholist, uimastitest. YY, tema ema ja ka teised sugulased praktiliselt ei tunne last. Lisaks varastas lapse isa kõik lapse asjad, voodi, riided ja kõik, mida ema on lapsele ostnud. CC lisab foto tõendusmaterjalidest, mida YY oli 3(10)
Tsiviilasi nr 2-19-873 omastanud ja sellest, et ta kunagi ei tundnud huvi lapse vastu ning foto relvast, ta omab ka elektrošokkerit ja on ohtlik. CC on isegi pöördunud lastekaitse poole abi ja nõu saamiseks, et keelata YY-le neile lähenemine. Lapse emal ei ole alkoholiga probleeme. Lasteaiaga tekkis probleem, kuna lapse isa lubas selle eest maksta, kuid seda ei teinud. Eluasemega ka probleeme ei olnud, vaid ta soovis kolida lapsega vanaema juurde, et koguda raha ja et lapse haiguse korral võiks vanaema lapse eest hoolitseda. CC lisab avaldusele ka politsei tõendi, et YY-le oli hiljuti esitatud süüdistus peksmises ja vägistamiskatses. Laps on ohus sellise ebaadekvaatse isaga. Laps elab koos vanaemaga Paldiskis, YY valetab selle kohta, et elab seal koos lapsega. CC väga kardab oma lapse ja enda elu pärast. Menetluse edasine käik
6.26. veebruari 2019 ärakuulamisel kinnitas lapse isa kohtule, et ta soovib, et laps elaks koos temaga. Lapsel oleks siis stabiilsus, kindel elukoht, ta käiks lasteaias ja arsti juures. Isa viib last hommikuti lasteaeda. YY käis 7. jaanuaril 2019 arsti juures fikseerimas näovigastust. Prokuröri määrusega on asi lõpetatud. YY ei ole CC löönud, seal oli kokkuleppemenetlus. YY jääb oma avalduse juurde ja tal ei ole midagi selle vastu, et laps ja ema suhtlevad.
YY esindaja vastas kohtule, et CC valetab ja moonutab asjaolusid. Linnaosavalitsus on märkinud, et lapse äravõtmise hetkeks oli mitme kuu jooksul tasumata korteri eest ja lasteaiatasu. Kolimine oli alles jaanuari lõpus ja ei saanud olla seotud varasemate võlgnevustega. MMM tn korteri üürnikuks oli CC sõber, meesterahvas, mitte tema ise, seega CC ise kulusid ei kandnud. See mees võttis YY-ga ühendust ja teatas, et on lapse ema uus elukaaslane ja soovib last enda juurde. Kaks nädalat hiljem võttis see mees uuesti ühendust ja teatas, et nad läksid CC-ga lahku ja et lapse ema kolis välja. Kuna ema jättis lapse asjad sinna korterisse, soovis korteri üürnik, et YY võtaks asjad sealt ära. Linnaosavalitsuse arvamusest nähtub, et CC vanaema, kelle juures CC elab, on pöördunud linnaosavalitsusse korduvalt väitega, et lapse ema ei saa hakkama ja tal on alkoholiprobleemid. Isal on stabiilne elu ja ta soovib lapse kasvatamisega tegeleda. Lapse ema kolib erinevatesse korteritesse kolme nädala tagant, ei maksa arveid ja laps ei käi lasteaias. Menetluse ajal oli alust kahelda, et kui ema saab lapse, siis ta ei anna last enam tagasi, selle tõttu oli kontakt piiratud lastekaitse soovitusel. Kui on suhtluskord, siis ei ole isal midagi selle vastu, et laps ja ema suhtlevad.
CC vastas kohtule, et isa ei ole kolm aastat lapse kõrval olnud ega toetanud, ka vanavanemad ei ole huvi tundnud. Last praegu kasvatab vanaema, kuna isa käib tööl. Ema soovib, et isa võtaks lapse enda juurde ainult nädalavahetustel. Isa viis ema korterist kõik lasteasjad ära. CC esitas 17. jaanuaril 2019 politseile avalduse vägistamiskatse kohta, mis toimus 6. jaanuaril 2019. Esitatud fotod on tehtud MMM aadressil, lastekaitse tegi kodukülastuse. Korteri üürnik oli CC sõber. CC elas seal kaks nädalat, siis kolis tagasi vanaema juurde aadressile LLL. Laps ei käinud lasteaias, kuna oli palju haige, teda hoidis vanaema. Lasteaia ja üürikorterite võlgnevus tekkis siis, kui CC kolis KKK korterist MMM korterisse, kuna oli vaja maksta ettemaksu ja ta palus YY-l maksta lasteaia eest, kuid ta ei maksnud. Ema küsis lastekaitselt lapse kohta, kuna isa emale infot ei anna ja lapsest fotosid ei saatnud. CC tahab, et laps elaks koos temaga, et emal oleks lapse elukoha määramise õigus ja isal oleks suhtlemiskord. CC töötab, saab miinimumtasu.
Esimese astme kohtu määrus 4(10)
Tsiviilasi nr 2-19-873
Harju maakohus rahuldas 22. aprilli 2019 määrusega avalduse osaliselt ning lõpetas osaliselt YY ja CC ühise hooldusõiguse nende lapse suhtes, andes lapse Eesti Vabariigi piires viibimiskoha määramise ja lasteaia valiku osas hooldusõiguse üle avaldajale. Kohus jättis rahuldamata avalduse lapse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse isale üle andmiseks lapse suhtes reisimise-, hariduse- ja terviseküsimustes ning huvialaringide määramise õiguse osas. Samuti jättis kohus rahuldamata YY alternatiivse avalduse. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäeti riigi kanda.
10.Kohus asus seisukohale, et tõendatud on järgmised asjaolud: • alaealise lapse XX vanemad elavad lahus; • laps on elanud koos oma ema ja isaga ühise perena alates sünnist (XX.XX.XXXX) kuni 2018 jaanuarini; • alates 2018 jaanuarist elas laps koos emaga ja alates 10. jaanuarist 2019 elab laps koos isaga; • vanemad ei ole üksmeelel selles, kumma vanemaga koos laps edaspidi elab; • laps on oma emaga kohtunud vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele; • lapse vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma teise vanemaga; • vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest; • lapse vanemate vahelised konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja lapse heaolu; • lapse vanemate vahel ei ole vaidlusi lapse kooli- ja huvialaringide valiku, reisimise ja terviseküsimustes.
11.Maakohtu hinnangul on lapse vanemate vahel vastuolulised suhted, mille tõttu on käesoleval ajal takistatud osaliselt ka lapse ühise hooldusõiguse teostamine. Maakohus leidis, et Lasnamäe Linnaosa Valitsuse teabega on tõendatud, et lapse emal on ebastabiilne elukorraldus ja et CC ei ole motiveeritud tegelema oma alkoholist tuleneva sõltuvusprobleemiga. CC muudab pidevalt oma elukorraldust. CC on väitnud, et laps käis lasteaias harva selle tõttu, et oli haige, kuid ei ole oma väidet tõendanud. Lääne-Harju Vallavalitsuse teabe kohaselt on lapsele tagatud isa juures soodne kasvukeskkond ja arenguks vajalikud tingimused. Lapsel on kõik eluks vajalik olemas, laps on hoolitsetud ja tema turvalisus on isa kodus tagatud. Kohtu hinnangul on YY teinud oma senisest elust ja käitumisest vastavad järeldused ja suudab edaspidi vägivallast hoiduda, arvestades ka YY soovi oma last enda juures kasvatada. Mõlemad vanemad on kinnitanud, et nende vahel oli 2019 jaanuari alguses konflikt, mille tõttu CC esitas avalduse politseile ja YY käis arsti juures fikseerimas näovigastust. Kohtule on esitatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 7. veebruari 2019 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus, mille kohaselt lõpetati kahtlustatava YY suhtes menetlus kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXXX. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 6. märtsi 2019 kirjas nr PRP13/19/205 on selgitatud, et kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXXX uurimisega ei leidnud tõendamist, et YY oleks toime pannud CC poolt avaldatud teo. Seega ei ole tõendatud, et YY oli 2019 jaanuaris vägivaldne ja et isa mõjuks lapsele kuidagi kahjustavalt. Samuti ei ole tõendatud väide, et isa YY on lapse suhtes vägivaldne olnud. YY on esitanud 5(10)
Tsiviilasi nr 2-19-873 arvelduskonto väljavõtte, millega on tõendatud, et YY on maksnud lapsele igakuiselt elatist alates 11. jaanuarist 2017 CC arvelduskontole. Kohus leiab, et CC ei ole lähtunud oma tegevuses lapse huvidest, kui ta püüdis pärast seda, kui lastekaitsetöötaja 10. jaanuaril 2019 lapse joobes ema juurest isale üle andis, korduvalt politsei eest asjaolusid varjates ja lapse kodurahu häirides, last isa juurest ära viia. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on menetluses esile toodud asjaolude tõttu lapsele turvalisem ja tema elukorralduse stabiilsuse huvides kindlam, kui hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise õiguse osas kuulub ainult lapse isale. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus avalduse ja määrab lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt ja anda hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires lapse isale.
12.Avaldaja on avalduses palunud lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse hariduse ja huvialaringide valiku osas. Laps käib käesoleval ajal lasteaias oma praeguses elukohalinnas Paldiskis ja kuna vanemate vahel ei ole üksmeelt lapse viibimiskoha määramise osas, siis on vanemad eriarvamusel ka selles, millises lasteaias laps käima hakkab. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse teabest nähtuvalt on ema võimaldanud lapsel 2018/2019 õppeaastal käia lasteaias väga vähe, mille tõttu on vähenenud lapse võimalus areneda ja omandada eakohaseid teadmisi. YY avaldusest nähtuvalt ei ole vanemad üksmeelel ka selles, kui sageli laps lasteaias käima peaks. Kohtu hinnangul on põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse lasteaia valiku osas ja anda hooldusõigus selles osas üle lapse isale. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuvalt on käesoleval ajal vanemate vahel vaidlus selle üle, millises koolis laps käima hakkab või lapse huvialaringide valiku osas, mistõttu ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine selles osas põhjendatud.
13.Kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et vanematel on erimeelsused lapse terviseküsimuste või perearsti valiku osas. Ajal, mil laps viibib koos ühe vanemaga, on vanemal tavahooldusõiguse kaudu ainuisikuliselt õigus otsustada igapäevaasjade lahendamiseks vajalikke küsimusi, millega on lapse huvid tagatud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata taotluse lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse terviseküsimustes.
14.Avaldaja on avalduses palunud lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapsega reisimise osas. Kohtu hinnangul on vastav taotlus esitatud ennatlikult. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et vanematel on erimeelsused seoses lapsega reisimisega ja et kumbki vanem oleks keeldunud teisele vanemale lapsega reisimiseks nõusolekut andmast. Kohus on pidanud põhjendatuks anda hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires lapse isale, seega on isal võimalus ka reisida lapsega Eestis piiranguteta ja vastavalt enda ajakavale. Välismaale reisimiseks tuleb küsida lapse emalt nõusolek ja erimeelsuste tekkimisel on võimalik pöörduda kohtusse põhjendatud taotlusega vastavas küsimuses hooldusõiguse või otsustusõiguse saamiseks.
15.Avaldaja on 27. veebruari 2019 menetlusdokumendis küll märkinud, et ta on nõus sellega, et ema võiks suhelda lapsega kaks korda kuus reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, kuid suhtlemiskorra määramiseks avaldust ei ole esitanud. Kohus leiab, et käesoleval juhul oleks kohtu poolt suhtlemiskorra määramine ennatlik. Kohtu hinnangul on põhjendatud vanematel esialgu omavahel püüda selgusele jõuda, missugust suhtlemiskorda lapsega
6(10)
Tsiviilasi nr 2-19-873 suhtlemiseks nad soovivad ja on suutelised täitma ning vajadusel pöörduda nõustamiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja juurde. Määruskaebus ja teiste menetlusosaliste seisukohad määruskaebusele, menetluse käik
16.Lapse ema esitas määruskaebuse Harju Maakohtu 22. aprilli 2019 määrusele osas, milles kohus avaldaja avalduse rahuldas. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et lapse ema ei ole õigusteadmistega isik ning tal puudus maakohtu menetluses esindaja, mistõttu on jäänud lapse ema õigused piisava kaitseta. Maakohus on ekslikult tuvastanud, et vanemad elasid ühises kodus koos lapsega kuni 2018. aasta jaanuarini. Avaldaja ei ole elanud kunagi koos lapsega, mida kinnitab sealjuures asjaolu, et alates jaanuarist 2017 maksab avaldaja lapsele elatist. Seega puuduvad lapse isal ka oskused last kasvatada ja lapsel on lähedasem suhe emaga. Ebaõiged on maakohtu järeldused, et lapse isa ei ole agressiivne ja vägivaldne ega ohusta seetõttu oma käitumisega ka last. Samuti ei ole kohus teinud õigeid järeldusi, kui leidis, et lapse isa suudab edaspidi enda käitumist kontrollida. Maakohus ei ole pööranud piisavat tähelepanu sellele, et laps viibib käesolevalt avaldaja emaga, mitte avaldajaga ning avalduse eesmärgiks on üksnes elatise tasumisest vabaneda. Avaldaja kuritarvitab oma õigusi, sest lapse emal ei ole võimaldatud lapsega suhelda. Lapse ema hinnangul on tehtud ebaõiged järeldused, et tal on alkoholiprobleemid, sest vaid üks kord seda ei kinnita. Lapse emal on olemas kõik vajalik lapse kasvatamiseks ning praegune olukord ei ole lapse huvides.
17.Teised menetlusosalised määruskaebusega ei nõustu, paludes jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
19.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
20.Esmalt märgib kolleegium, et perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve. PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PKS § 124 lg-le 1 on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 137 lg 1 järgi, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. 7(10)
Tsiviilasi nr 2-19-873 PKS § 137 lg 3 alusel lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi.
21.Ühise hooldusõiguse (osaline) lõpetamine ja ühele vanemale (osaline) ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 12.02.2016, nr 3-2-1-159-15, p 28). Kolleegiumi hinnangul maakohtu määruses neid puudusi ei esine. Maakohus on asjakohasest kaalutlustest lähtudes põhjendanud, miks kohus pidas õigustatuks rahuldada osaliselt isa avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Eesti Vabariigi piires viibimiskoha määramise õiguse ja lapse lasteaia valiku osas ning anda see üle lapse isale.
22.Määruskaebuse esitaja pidi veenma kohut oma senises ja jätkuvas vaimses võimekuses ja majanduslikus valmisolekus last kasvatada arvestades, et maakohtu tuvastatud asjaolud viitavad lapse ema ebastabiilsele elukorraldusele (pidev elukoha vahetus, mittejärjepidev töölkäimine ja sellega kaasuv majanduslik ebastabiilsus) ning alkoholi tarvitamisest tekkinud probleemide esinemisele. Määruskaebuses sisaldub hulgaliselt etteheiteid avaldajale, lapse riigi õigusabi korras määratud esindajale ning eestkosteasutuse arvamusele, kuid kolleegiumi arvates ei ole ema kohtule usutavaks teinud, et praegusel juhul ei ole ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja isale ainuhooldusõiguse osaline üle andmine lapse huvides. Maakohus on avalduses esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Erinevalt puudutatud isiku II seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates lähtunud avalduse lahendamise aluseks olevatest asjaoludest ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohuga võrreldes erinevale seisukohale.
23.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Lapse hooldusõigusasjad (TsMS § 550 lg 1 p 2) on hagita asjad (TsMS § 475 lg 1 p 8), kus kehtib kohtul uurimisprintsiip (TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-d 5 ja 7), mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata (vrdl RKTKm 17.04.2013, 321-46-13, p 13). Maakohus on seda põhimõtet järginud ja asjaolu, et lapse emal puuduvad õigusalased teadmised ning teda ei esindanud esimese astme kohtu menetluses kvalifitseeritud esindaja, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Lisaks on lapse ema saanud esitada oma seisukohad määruskaebemenetluses, millega ringkonnakohus arvestab.
24.Kolleegium leiab, et asjaolu, kas ja mis asjast on laps elanud koos ema ja isaga ühise perena, ei oma asjas määravat tähtsust, sest lapsevanema võime ning valmisolek täita oma kohustusi lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel ei sõltu tingimata sellest, kas ja kui kaua ta on lapsega koos elanud. Avaldaja poolt lapse ülalpidamiseks emale elatise tasumine alates 2017. aasta jaanuarist näitab eelkõige avaldaja hoolsust oma vanemakohustuse täitmisel.
25.Arvestades, et käesolevas menetluses on leidnud tõendamist lapse ema probleemid alkoholiga ning ebastabiilne elukorraldus nii elu- kui töökoha osas, on lapse ema selgitused 8(10)
Tsiviilasi nr 2-19-873 jäänud nimetatud probleemide lahendamise kohta napisõnaliseks ja pigem ennast õigustavaks, mistõttu ei ole kolleegiumil alust asuda maakohtust vastupidisele seisukohale.
26.Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult rajanud esitatud tõenditele seisukoha, millest saab järeldada, et lapse isa on teinud oma senisest elust ja käitumisest vastavad järeldused ning suudab edaspidi vägivallast hoiduda, arvestades ka lapse isa soovi oma last enda juures kasvatada. Kolleegium rõhutab, et avaldaja poolt määrusekaebuse esitaja suhtes konflikti käigus toime pandud kehaline väärkohtlemine on õigustamatu ning avaldaja on saanud selle eest ka Harju Maakohtu 11. juuli 2017 otsuse kohaselt karistada (tl 48-49). Samas on maakohus põhjalikult analüüsinud 2019 jaanuari alguses aset leidnud konflikti ning põhjendatult leidnud, et ei ole tõendatud, et YY oli 2019 jaanuaris vägivaldne ning et isa mõjuks lapsele kuidagi kahjustavalt. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et lapse isa on lapse suhtes vägivaldne olnud. Ringkonnakohus möönab, et pildid relvadest ja alkoholist ei ole lapsesõbralikud, kuid need ei anna alust järeldada, et avaldaja ei ole asunud otsima aktiivselt lahendusi enda probleemidega tegelemiseks.
27.Ringkonnakohtu hinnangul on väited, et lapse isal puuduvad oskused lapse eest hoolitsemiseks, jäänud paljasõnaliseks. Eestkosteasutuse seisukohast selgub, et laps käib praegu regulaarselt XXX W lasteaias, on terve, puhanud ja puhtalt riides ning lasteaiast on antud lapsele kiitvad hinnangud (tl 143 pöördel, tl 152). Asjaolust, et avaldajat aitab lapse kasvatamisel tema ema (lapse vanaema), ei saa teha järeldust, et lapse isal oskused ja võimekus lapse kasvatamiseks puuduvad.
28.Kolleegiumi hinnangul ei nähtu asja materjalidest ka see, et lapsele võiks isaga elamine mõjuda traumeerivalt. Määruskaebuses ei ole selgitatud, milles väljenduvad lapse kannatused, kui ta isaga koos elab. Lapse isa on avaldanud, et ei tee takistusi lapse emal lapsega suhtlemisel ning näidanud üles suhtlemise korra kindlaksmääramise soovi, sj läbi lastekaitsespetsialisti. Eestkosteasutuse seisukohast selgub, et lapse ema ei ole olnud selles küsimuses siiani koostööaldis (tl 152). Ringkonnakohus soovib juhtida nii ema kui isa tähelepanu sellele, et igal juhul on lapse huvides see, kui nad teevad vanemlikku koostööd. Seega tuleks mõlemal vanemal teha selle nimel pingutusi ja võtta vastu ka pakutav nõu ja abi. Väga oluline on praegu ema koostöö ja aktsepteerimine, et tagada pojaga regulaarne kontakt, et seeläbi säilitada omavaheline lähedussuhe.
29.Arvestades eelnevat leiab kolleegium, et lapse isa teostab vahetult lapse osas osalist hooldusõigust lapse viibimiskoha ja lasteaia valiku osas lapse parimates huvides. Kolleegiumi hinnangul peab hooldusõiguse teostamine olema kooskõlas igapäevaste ja vahetute toimingutega, kuid arvestades, et lapse ema ei ole üles näidanud lapse parimatest huvidest lähtumist, eelkõige jätnud lapsele tagamata turvalise igapäevase stabiilse keskkonna ja põhjendamatult realiseerimata lapse arenguks vajalikud võimalused (lapse järele vaatamine alkoholjoobes, lasteaias põhjendamatu mittekäimine, eakohase päevarežiimi mittejärgimine jne) ning, et ema ja isa vanemlik koostöö on puudulik, tuleb kohtul otsustada lapse heaolu, turvalisuse ja parimate huvide üle. Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et tuvastatud asjaolude alusel on põhjendatud, et praegusel juhul teostab lapse hooldusõigust tema viibimiskoha ja lasteaia valiku osas lapse isa.
30.Harju Maakohtu 30. jaanuari 2019 määrusega on kohus rahuldanud taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks lõpetades osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes, andes hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise, lasteaia valiku ja terviseküsimustes 9(10)
Tsiviilasi nr 2-19-873 üle lapse isale, kuni tsiviilasjas nr 2-19-873 tehtava lahendi jõustumiseni. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna käesolev lahend on menetluse lõpplahendiks, tuleb tühistada Harju Maakohtu 30. jaanuari 2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse rakendamise meetmed.
31.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud määruskaebuse esitaja (puudutatud isiku II) kanda (TsMS § 171 lg 1), v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis on põhjendatud jätta riigi kanda (§ 172 lg 3). Arvestades, et menetlusosalised ei ole esitanud ringkonnakohtule määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude nimekirju, on põhjendatud märkida, et neil puuduvad menetluskulud, mida puudutatud isik II peaks neile hüvitama.
32.Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitajal on õigus TsMS § 150 lg 1 p-i 1 ja lg 4 alusel esitada kohtule taotlus määruskaebuse esitamisel enamtasutud 40 euro riigilõivu tagastamiseks. Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.