Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

hagiavalduse. Kohus jättis 05.09.2018 määrusega XXX avalduse hagi tagamiseks rahuldamata. 05.09.2018 määrusega võttis kohus XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse ja liitis tsiviilasja nr 2-18-114328 ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-18-114323.

Kokku iga hageja kohta 2911,90 eurot. Seega nõuavad PKS § 108 alusel XXX kostjalt 2911,90 eurot ja XXX kostjalt 2911,90 eurot. Hagejad leidsid, et hagejatele vajalike materiaalsete vahendite kindlustamiseks tuleb käesolevas asjas tehtav otsus tunnistada kogu ulatuses viivitamata täidetavaks. Hagejad palusid: rahuldada hagi ja välja mõista XXXlt XXX kasuks igakuine elatis alates 05.07.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o 25.02.2030) perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud minimaalmääras (2018 seisuga moodustab 250 eurot kuus) ning kohustada XXX kandma see XXX ema XXX pangakontole nr XXX AS-is Swedbank. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette hiljemalt kuu 5. kuupäevaks; rahuldada hagi ja välja mõista XXXlt XXX kasuks igakuine elatis alates 05.07.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o 15.03.2031) perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud minimaalmääras (2018. a seisuga moodustab 250 eurot kuus) ning kohustada XXX kandma see XXX ema XXX pangakontole nr XXX AS-is Swedbank. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette hiljemalt kuu 5. kuupäevaks; rahuldada hagi ja välja mõista XXXlt XXX kasuks elatis ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist, perioodi 05.07.2017 kuni 04.07.2018 eest, summas 2911,90 eurot ja kohustada XXX kandma see XXX ema XXX pangakontole nr XXX AS-is Swedbank; rahuldada hagi ja välja mõista XXXlt XXX kasuks elatis ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist, perioodi 05.07.2017 kuni 04.07.2018 eest, summas 2911,90 eurot ja kohustada XXX kandma see XXX ema XXX pangakontole nr XXX AS-is Swedbank; tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks täies ulatuses; määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik menetluskulud XXX kanda. 4.14.12.2018 esitasid hagejad kulude nimekirja, mille kohaselt: korteri üür 400 eurot kuus (XXX, XXX ja laste ema); kommunaalkulud ca 150 eurot kuus (XXX, XXX ja laste ema); internet 20 eurot kuus (XXX, XXX ja laste ema); jalgpalli trennid XXX 20 euro kuus; poksi trennid XXX 20 eurot kuus; gümnastika XXX 20 eurot kuus; tantsukursused XXX 20 eurot kuus; kütus laste viimiseks trennidesse jne 100-120 eurot kuus; auto kindlustus 36 eurot kuus; inglise keele kursused XXX ja XXX 30 eurot kuus + 30 eurot kuus, kokku 60 eurot kuus kahe lapse peale; toidukulud 200 eurot XXX; toidukulud 200 eurot XXX; jalatsid ja riided XXX 60 eurot kuus; jalatsid ja riided XXX 60 eurot kuus; raamatud ja mänguasjad, XXX 60 eurot kuus; raamatud ja mänguasjad XXX 60 eurot kuus; toitumine koolis XXX 80 eurot kuus; toitumine koolis XXX 80 eurot kuus; elamused kokku XXX ja XXX (tsirkus, teater, atraktsioonid, kino, pagid) 100 eurot kuus;

vitamiinid kokku XXX ja XXX 20 eurot kuus; esmatarbekaubad 60 eurot kuus kahe lapse peale; autoga sõit Eestisse kord 3 kuu jooksul (1500 eurot edasi-tagasi koos majutusega). Eelnevast nähtub, et tegelikkuses on XXX ja XXX kulud oluliselt suuremad kui 500 või 540 eurot kuus iga lapse kohta. Lisandub veel erinev arvutitehnika jne. Hagejad nõuavad üksnes miinimumelatist. 5.Hagejad 13.05.2019 seisukohas SEB Pank AS poolt saadud andmetele märkisid, et kostja teeb põhimõtteliselt igakuiselt sissemakseid kogumishoiusele järgnevalt: • 27/07/2017 RO2063902171 370 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 205.00 eurot • 07/08/2017 RO2070012709 374 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 400.00 eurot • 28/10/2017 RO2116739888 396 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 500.00 eurot • 08/11/2017 RO2122527434 402 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 245.00 eurot • 21/11/2017 RO2130643518 403 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 350.00 eurot • 07/12/2017 RO2139345904 407 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 250.00 eurot • 05/01/2018 RO2161021168 414 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 400.00 eurot • 06/02/2018 RO2178216027 420 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 250.00 eurot • 05/03/2018 RO2193932946 423 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 300.00 eurot • 05/04/2018 RO2212060306 429 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 300.00 eurot • 06/05/2018 RO2230231272 433 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 355.00 eurot • 19/06/2018 RO2258139880 438 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 380.00 eurot • 26/06/2018 RO2261471712 442 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 400.00 eurot • 05/07/2018 RO2267257841 447 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 500.00 eurot • 17/10/2018 RO2330712114 476 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 500.00 eurot • 21/11/2018 RO2351567864 484 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 300.00 eurot • 30/11/2018 RO2356166324 487 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 130.00 eurot • 09/12/2018 RO2362205179 489 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 250.00 eurot • 29/01/2019 RO2392358662 500 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 75.00 eurot • 06/02/2019 RO2396974706 505 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 252.00 • 12/02/2019 RO2401329164 506 XXX EEXXX Sissemakse kogumishoiusele 500.00 eurot

Eeltoodust nähtuvalt on kostjal olemas igakuiselt raha kõrvale panemiseks (ca 400-500 eurot kuus, veebruaris on sissemakse kogumishoiusele moodustanud lausa 752 eurot), mille arvelt oleks ta suuteline tasuma elatist hagejatele. Seega ei vasta tõele kostja väited selle kohta, et ta ei ole võimeline tasuma elatist seaduses sätestatud minimaalmääras või et see kuidagi mõjutaks tema elu. Põhjus miks kostja ei tasu elatist seisneb üksnes selles, et ta ei soovi tasuda lastele elatist ning ei ole seotud mitte kuidagi tema varalise seisundiga või muuga. Lisaks nähtub SEB Pank AS väljavõtetest, et kostja on eksitanud oma sissetuleku osas kohut. Esitatud tõendist nähtuvalt on kostja töötasu 2019. a märtsis olnud 1,466.57 eurot, ka eelnevalt on töötasu oluliselt suurem kui kostja väidetud ca 1100 eurot. Perioodil 05.07.2017. a kuni 15.04.2019. a on kostja pangakontole laekunud sissetulekud summas 38,849.54 eurot, mis teeb sissetulekuks ühe kuu kohta keskmiselt 1849 eurot (arvutuskäik 38849,54 eurot / 21 kuud võrdub 1849 kuus). Pangakontol kajastatud perioodi lõppjääk ei kajasta tegelikku kostja varalist seisundit, kuna kostja on väga suurtes summades kõrvale pannud oma kogumishoiusele. Hagejate hinnangul on kostja kõrvale pannud kümned tuhanded eurod. Kostja vastuväited 6.Kostja 20.09.2018 vastuses hagile hagi õigeks ei võtnud. Kostjale jäi arusaamatuks hagiavalduse esitamine kohtule. Kostja oli alati nõus kohtuvälise lahenduse leidmisega ja vabatahtliku kohustuse täitmisega. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub igale lapsele 100 eurot kuus, kõik kokkulepped on täidetud täies ulatuses. Arusaamatutel põhjustel hagejad ei kirjutanud kokkuleppest ja kostja osalemisest lapse ülalpidamisel. Kuni tagasiulatuva nõude ja nõude suuruse täpsustamiseni ning põhjendamiseni kostja ei võta omaks ühtegi hageja poolt hagiavaldusega nimetatud asjaolu, mistõttu hageja peab tõendama iga oma väidet ja nõuet. Hagile lisatud materjalide alusel ei ole võimalik tuvastada hageja tagasiulatuvat nõuet kostja vastu, seega ei ole võimalik seisukoha võtmine ja objektiivse vastuse esitamine. Hageja poolt ei ole tõendatud hagiavalduses esitatud olulisi ja asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid väiteid, mistõttu tagasiulatuv nõue on alusetu. Hagiavalduse juurde esitatud materjalid ei ole piisavad ega kohased tõendid nõude tõendamiseks ja rahuldamiseks. Kostja vanemana ei keeldu katmast lapse kulutusi vastavalt oma võimalustele ja kindlasti lapse vajadustele. Kostja leiab, et ei ole põhjendatud elatise igakuine suurus summas 250 eurot, arvestades, et kostja sissetulekuks on keskmiselt 1100 eurot. Kostja ülalpidamisel on kokku kaks last. Kostja ei ole võimeline maksma lapsele elatist pooles alampalga määras. Kui kostja tasub XXXile 250 eurot, siis XXXle ei jää midagi. Töö tõttu on kostjal erinevad elukohad, esimene elukoht asub Harju maakonnas, kus elab viis päeva nädalas ja kaks päeva nädalas elab kostja Tartus. Kostja tasub igakuiselt eluasemelaenu 200 eurot. Igakuised kulutused transpordile on keskmiselt 200 eurot. Kostja tasub korteriga seotud kommunaalkulude eest keskmiselt 100 eurot, millele lisandub elekter 10-15 eurot, internet ja tv 20 eurot, sidekulud 30 eurot, hügieen, meditsiin ja toitlustamine väljastpoolt kodu 200-300 eurot. Kokku kostjal tuleb tasuda 865 eurot. Kostjale sellisel juhul ei jääks midagi, sest kostjal on paratamatult ka enda isikuga seotud kulud (toitlustamine, eluasemega seotud kommunaalkulud, riided, telefon, televisioon, internet, tervis, transport jms). Ei oleks põhjendatud ja kooskõlas hea usu põhimõttega asetada kostjat olukorda, millist ta ei saa täita. Kostja palub elatise määramisel arvestada riiklike peretoetuste maksmisega. Kuna miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks, samuti ei arvesta see ka vanemate võimalusi elatist maksta, on põhjendatud lähtuda

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE 2013. aasta novembris koostatud uurimusest „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs", mille kohaselt tegelikud kulud lapse ülalpidamiseks jäävad üldjuhul oluliselt madalamaks kui võiks eeldada PKS § 101 lg 1 järgi. Uuringus on leitud, et aastatel 2010-2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta. Arvestades tarbijahinnaindeksi muutumist võrreldes 2013. aastaga, on 2018. aasta seisuga keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 291 eurot kuus, mis jaotub kahe ülalpidamiskohustusliku vanema vahel. Ülaltoodust tulenevalt miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Asjas esinevad alused elatise vähendamiseks, mille tõttu kostja rahaliste, vaimsete ja ajaliste ressursside säästmiseks ei välista kompromissi sõlmimist, mille kohaselt kostja esialgselt tasub igale hagejale igakuiselt 150 eurot alates hagi esitamisest. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostja palus jätta hagi osaliselt rahuldamata. Menetluskulud jätta hagejate esindaja kanda. 7.Kostja teatas 22.11.2018 kohtule, et tal on XXX sündinud kolmas laps, XXX. Kohtuotsuse põhjendused 8.Kohus arutas asja kahel istungil, selgitas pooltele seadust ja viitas Riigikohtu lahenditele. Poolte nõusolekul jätkas kohus asja arutamist kirjalikus menetluses. 9.Pooled ei vaidle, et hagejad XXX, kes on sündinud 16.03.2013 ja XXX, kes on sündinud 26.02.2012 kostja ja XXX kooselust, elavad koos emaga XXXga. 10.PKS § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt ja alates 05.07.2018 igakuise elatise miinimummääras. 11.Kostja selgitas 08.03.2019 istungil, et kostja ja hagejate ema leppisid kokku 2017.aasta mai-või aprillikuus, et kostja maksab elatist 100 eurot kuus lapse kohta. Alates novembrist 2017 kostja elatist ei tasunud, sest hagejate emal ja kostjal oli kokkulepe, et kui hagejate emal on raha vaja, siis kostja teeb ülekande või annab raha. Hagejate ema raha ei küsinud ja kostja raha ei kandnud. Hagejate ema kinnitas istungil, et sellist kokkulepet ei olnud. Hagejate ema küsis kostjalt elatist pidevalt, pöördus kostja poole Skype kaudu, kus kostja vastas ebatsensuursete sõnadega. Lähtudes hagejate ema ja kostja erinevatest selgitustest elatise maksmise kokkulepe kohta ei ole kohtu arvates võimalik tuvastada, et hagejate ema ja kostja oleksid kokku leppinud elatise maksmises kostja väidetud viisil ja suuruses. Vaidlust ei ole, et kohtuväliselt hagejate vanemad elatise tasumises kokkuleppele ei jõudnud. 12.PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi peab vanem oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja kandnud XXX pangakontole ajavahemikul 05.07.2017 kuni 04.07.2018 kokku 1100 eurot järgmiselt: 05.07.2017.a. 200 eurot; 06.07.2017.a. 200 eurot; 06.09.2017.a. 200 eurot, 24.09.2017.a. 100 eurot, 05.10.2017.a. 200 eurot, 07.10.2017.a. 200 eurot. Peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist on kostja kandnud XXX pangakontole

16.07.2018.a. 200 eurot, 11.08.2018.a. 200 eurot, 08.09.2018.a. 200 eurot, 05.10.2018.a. 200 eurot, 01.11.2018.a. 200 eurot, 01.12.2018.a. 200 eurot, 02.01.2019.a. 200 eurot, 01.02.2019.a. 200 eurot, 06.03.2019.a. 200 eurot. Kostja selgitas, et kantud summad olid mõeldud mõlemale lapsele. Hagejate seaduslik esindaja aktsepteeris hageja XXX pankakontole tasutud summasid elatise maksmisena mõlemale lapsele. Seetõttu leiab kohus, et elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt XXX kontole tasutud elatist. 13.Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Hagejate 14.12.2018 menetlusdokumendis nimetatud kulud on küll miinimumelatisest suuremad, aga kuna hagejad nõuavad elatist miinimummääras, ei ole vaja kulusid tõendada. 14.Kostja tugines vastuväite esitamisel sellele, et tema varanduslik olukord ei võimalda hagejatele elatist miinimummääras maksta, kostjal on sündinud kolmas laps, kes osutuks vähem kindlustatuks kui elatist hagevad lapsed, vastavalt RAKE uurimusele ja tarbijahinna kasvule võivad lapse kulud olla mitte rohkem kui 291 eurot ja et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada lapsetoetustega. 15.PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Järeldus selle kohta, kas vanema teine laps osutuks vähem kindlustatuks kui elatist hagevad lapsed, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vanemate arvel neid vajadusi rahuldatakse. Seejuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse. PKS 102 lõike 2 teises lauses silmas peetud vahendite ühetaoline kasutamine ei tähenda nende vahendite aritmeetilist jagamist ülalpeetavate arvuga (sh ülalpidaja ise), vaid pigem seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks. Seega ei pea erinevatele ülalpeetavatele antav rahasumma olema igakuiselt võrdne, vaid tagatud peab olema kõigi alaealiste laste igapäevaste vajaduste rahuldamine.

Sotsiaalkindlustusamet, et perioodil XXX kuni 15.04.2019 on XXXle makstud XXXi eest sünnitoetust kogusummas 320 eurot kuus (ühekordne makse); lapsetoetus kogusummas 351,77 eurot. XXX kuni 31.12.2018 summas 55 eurot, alates 01.01.2019 ühe kuu summa 60 eurot. Vanemahüvitis kogusummas 2612,13 eurot, XXX kuni 31.12.2018 summas 500 eurot, alates 01.01.2019 ühe kuu summa 532 eurot. Hagejate ema sõnul tema igakuine sissetulek on emapalk 900 eurot kuus ja seda saab ta veel 7 kuud, lisandub lapsetoetus 55 eurot lapsele. Hagejate ja hagejate ema kulud on nimetatud 14.12.2018 kohtule esitatud menetlusdokumendis. 17.Täiendavalt on kostja taotlenud, et elatisesummat tuleb vähendada riiklike lastetoetuste võrra. Kohus märgib, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad). Kohus tuvastas, et kostja varaline seisund ei ole halb. Vaatamata kohtu nõudmisele vastuväite esitamiseks hagejate kuludele kostja seda ei teinud. Seega ei ole kostja tõendanud, et hagejate vajadused on miinimummäärast väiksemad.

miinimummääras. Arvestades kostja lapse XXX ema sissetulekut ja kohustust osaleda ka kõikide kulude katmisel, ei jää kostja laps XXX hagejate kasuks miinimummääras elatise väljamõistmisel halvemasse olukorda. 21.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt iga hageja kasuks välja igakuise elatise summas 250 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 05.07.2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatise maksmisel võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele iga hageja kasuks tagasiulatuv elatis summas 2361,19 eurot. Hagejate nõutud summast on maha arvestatud kostja poolt tasutud elatis 1100 eurot, s.o kummagi lapse osas 550 eurot. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. 22.Hagejad on taotlenud kohtuotsuse tervikuna viivitamata täidetavaks tunnistamist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-165-13 punktis 11 märkinud, et TsMS § 468 lg 3 mõttest tulenevalt on elatiseasjas kohtulahendi viivitamata täitmise eesmärgiks tagada ülalpidamiskohustuse täitmine enne kohtulahendi jõustumist üksnes hädavajalikus ulatuses. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud tunnistada kohtulahendit viivitamata täidetavaks kohtumenetluse ajal või enne seda tekkinud elatise võlgnevuse. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks igakuiselt väljamõistetud elatise osas. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab poolte menetluskulud kindlaks peale kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.