Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aivar Haava Kostja I: A.T. (isikukood XXXXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 5. aprilli 2019 määrus osaliselt hagi tagamise korras J.K. väljamõistetud elatise suuruse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 3).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega vähendada J.K. menetluse kestuse ajaks väljamõistetava elatise suurust 100 euroni kuus.
3.Muus osas jätta Viru Maakohtu 5. aprilli 2019 määrus muutmata.
4.2.Kohustada A.T. (isikukood XXXXXXXXXXX) tasuma A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX) elatist 200 eurot kuus alates 3. aprillist 2019 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
4.3.Kohustada J.K. (isikukood XXXXXXXXXXX) tasuma A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX) elatist 100 eurot kuus alates 3. aprillist 2019 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
4.4.Elatis kanda iga kuu 10. kuupäevaks A.A. arveldusarvele
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
nr
4.5.Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.“
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil
ASJAOLUD
1.A.A. (hageja) esitas 3. aprillil 2019 Viru Maakohtule hagi A.T. (kostja I) ja J.K. (kostja II) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjad hageja vanemad. Alates aprillist 2018 elab hageja vanaema juures, kes teda ülal peab. Kostjad ei pea hagejat ülal ega maksa elatist. Hageja on täisealine ning õpib XX ehitusviimistluse eriala teisel kursusel, kooli lõpetamise aeg on XX. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks, milles palus kohustada kostjaid tsiviilmenetluse ajal maksma hagejale elatist. Kui kostjad elatist ei maksa, saab hageja taotleda elatisabi.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus rahuldas 5. aprilli 2019 määrusega hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjaid tasuma hagejale elatist 200 euro kuus alates 3. aprillist 2019 kuni asjas menetlust lõpetada kohtulahendi jõustumiseni. Elatis tuleb kanda iga kuu 10. kuupäevaks hageja kontole. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Maakohtu põhjenduste kohaselt nähtub hagiavaldusest, et kostjad seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ei täida. Seetõttu on hagi tagamise taotlus põhjendatud. Hageja õpib kutsehariduskeskuses ja ei tööta. Rahaliselt abistab teda vanaema. Olukorras, kus lapse ülalpidamises ei osale ükski vanem, on lapse huvid kaitsmata ja tema heaolu tagamata. Kostjate
kohustamine menetluse ajal elatise maksmiseks ei ole kostjaid ülemäära koormav võrreldes hageja huviga saada elatist vaidluse ajaks. Hagi tagamise määrus võimaldab hagejal vajadusel taotleda elatisabi.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Kostja II palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja II tühistada maakohtu määrus osaliselt (s.o 50 eurot ületavas osas) ning teha uus määrus, millega rahuldada hagi tagamise taotlus 50 euro ulatuses. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei pöördunud hageja enne kohtumenetluse algatamist kostja II poole, seega on läbimata kohtueelne menetlus. Kostja II kasvatab alaealist last ning on osalise töövõimega. Tervislikust seisundit tulenevalt ei ole kostja II võimeline töötama täiskoormusega, mistõttu tema sissetulekud on väiksed ja kuluvad esmavajaduste katteks. Kostjal II puudub vara. Kostja II keskmine töötasu on 217 eurot kuus, töövõimetoetus 13 eurot 79 senti päevas ja sotsiaaltoetus ravimite hüvitamiseks 34 eurot 1 sent, samuti peretoetus 120 eurot, millest 60 eurot kannab kostja II hageja vanaisa arvele hageja kulude katteks.
4.Hageja ei pea määruskaebust vähemalt osaliselt õigeks ja vaidleb sellele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada hagi tagamise korras kostja II väljamõistetava elatise suuruse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega vähendada kostjalt II menetluse kestuse ajaks väljamõistetava elatise suurust 100 euroni kuus. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud kostjat I puudutavas osas. Kostja II vaidlustab maakohtu määrust osas, milles temalt on hageja kasuks menetluse ajaks välja mõistetud elatis 200 eurot kuus. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud ulatuses.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagi tagamise korras on põhjendatud kohustada kostjat II tasuma hagejale elatist kuni praeguses asjas kohtulahendi jõustumiseni. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koostoimes §-ga 659). Selleks, et kohus saaks hagi tagamise korras kohustada kostjat tasuma menetluse ajal elatist, ei pea olema läbitud kohtueelne menetlus.
8.Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks kostjal II tasuda kohtumenetluse vältel hagi tagamise korras elatist 200 eurot kuus. Esmalt märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 384 lg 3 esimene lause kohaselt ei teatata kostjale hagi tagamise avalduse läbivaatamisest, kuid teise lause kohaselt võib kohus kostja eelnevalt ära kuulata, kui on see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul oleks kostjate ärakuulamine olnud ilmselt mõistlik, kuna tegemist on elatise vaidlusega. Kostjate ärakuulamine ei saa ka võimalikku hagi tagamist kahjustada.
9.Alternatiivselt palub kostja II määruskaebuses väljamõistetava elatise vähendamist 50 euroni kuus. Ringkonnakohus selgitab, et kohus võtab alles asja sisulise läbivaatamise käigus lõpliku seisukoha küsimuses, kas ja millises ulatust on alust vähendada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suurust võrreldes seaduses sätestatud miinimummääraga. Samas tuleb hagi tagamisel arvestada sellega, et kohaldatav abinõu (praegusel juhul igakuise elatise suurus) oleks sobiv ja proportsionaalne ega koormaks kostjat põhjendamatult (TsMS § 378 lg 4). Arvestades kostja määruskaebuses toodut võib hagi tagamise korras 200 euro suuruse elatise väljamõistmine oluliselt kahjustada kostja II enda toimetulekut.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on hagi tagamise korras põhjendatud kohustada kostjat II tasuma elatist 100 eurot kuus. Siinkohal arvestab ringkonnakohus seda, et kostja II on osaliselt töövõimetu, ning tema sissetulekuteks on töötasu (keskmiselt 217 eurot kuus), töövõimetoetus 413 eurot 70 senti (13 eurot 79 senti x 30) ning sotsiaaltoetus 34 eurot 1 sent. Kostja II ülalpidamisel on ka üks alaealine laps. Ringkonnakohus arvestab muuhulgas seda, et kostjalt I on hageja kasuks välja mõistetud elatis 200 eurot kuus (selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud). Seega on hagi tagamise korras kostjatelt hageja kasuks välja mõistetud 300 euro suurune elatis (200 + 100). Kohustades kostjat II tasuma hagejale menetluse kestel elatist 100 eurot kuus, on võimalik vähemalt osaliselt rahuldada hageja vajadusi, samal ajal kostjat II liigselt majanduslikult koormamata.
11.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesolev määrus on TsMS § 390 lg 1 alusel edasikaevatav Riigikohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.