Kohtulahend

1(4)

Tsiviilasi nr 2-13-42152 25.03.2015. 14.04.2015.a kirjaga andis kohus tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ning lg 2 pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 22.04.2015. 15.04.2015.a esitas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. 20.04.2015.a e-kirjaga andis maakohus kostjale 7 päeva seisukoha esitamiseks hageja menetluskulude avaldusele. 04.05.2015.a esitas kostja seisukoha hageja menetluskuludele, milles muuhulgas märkis, et hagejalt tuleb kostja menetluskulud välja mõista summas 1451,52 eurot. 13.05.2015.a vastuses vaidles hageja kostja menetluskuludele vastu leides, et kostja taotlus on esitatud menetlustähtaega rikkudes.

2(4)

Tsiviilasi nr 2-13-42152 jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kostja vastuses sisaldunud menetluskulude taotlus oli 31.12.2014.a redaktsiooni järgi hilinenud, arvestades asjaolu, et kulude jaotuse kohta tehtud lahend jõustus 25.03.2015. Samuti ei saa jätta tähelepanuta kostja pahatahtlikkust, mis seisnes katses eksitada kohut, märkides oma taotluse kuupäevaks 04.04.2015, kui tegelikult esitati taotlus 04.05.2015. Seega esitas kostja menetluskulude taotluse 39 päeva pärast kohtuotsuse jõustumist ja 12 päeva pärast kohtu poolt antud tähtaega. Kooskõlas TsMS § 174 lg 2 (01.01.2015 redaktsiooni järgi) andis kohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks 22.04.2015. Kostja ei esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja ning isegi kui kostja oleks esitanud taotluse 31.12.2014.a redaktsiooni järgi, oleks viimaseks taotluse esitamise tähtpäev olnud 27.04.2015. Kostja ei ole esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust tähtaegselt, olenemata sellest, millise redaktsiooni järgi tähtaega arvestati. Samuti ei ole kostja kinni pidanud kohtu poolt määratud tähtajast. Hageja oli seisukohal, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleks jätta TsMS § 66 järgi arvestamata ja läbi vaatamata, kuivõrd toiming on tehtud pärast kohtu poolt antud tähtaega. Juhindudes eeltoodust rahuldas kohus ekslikult otsuse resolutsiooni p-s 3 kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja p-s 5 määras tasaarvestuse. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 435 lg 1, 465 lg 2 p 8, § 436 lg 2 ning § 667 lg 1, 2 ja 3 palus hageja tühistada 22.05.2015.a kohtumääruse resolutsiooni p 3, millega kohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning resolutsiooni p 5, millega kohus määras tasaarvestuse.

3(4)

Tsiviilasi nr 2-13-42152 mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Maakohus on eelnimetatud sättele ka viidanud enda 14.04.2015.a kirjas, küsides hagejalt menetluskulude nimekirja. TsMS § 177 lg 2 ei reguleeri aga seda, kas menetlusosalised peaksid ise esitama menetluskulude kindlaksmääramise avaldused või peaks kohus küsima menetluskulude nimekirjasid. Riigikohtu seisukoha kohaselt peaks sellise probleemi ületamiseks tõlgendama kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (RKTKo 3-2-1-147-14, p 22). Nimetatud tõlgendust tuleks kohaldada ka käesolevas asjas. Seega ei kuulu kohaldumisele enne 01.01.2015.a kehtinud TsMS § 174 lg 1 ega ka TsMS § 176 lg 2.

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.