Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. mai 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-13820
Tsiviilasi
L.J. ja M.J. hagi R.J. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
L.J. nõude osas 900 eurot M.J. nõude osas 900 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. detsembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L.J. ja M.J. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (hagejad) L.J. (isikukood XXX) ja M.J. (isikukood XXX), seaduslik esindaja Y.Y., lepinguline esindaja Anna Gljantseva Vastustaja (kostja) R.J. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Viru Maakohtu 31. detsembri 2018 otsuse resolutsiooni punkti 2 selliselt, et elatis mõistetakse välja alates 17. septembrist 2018 kuni L.J. täisealiseks saamiseni (kuni
14.märtsini 2022) ja M.J. täisealiseks saamiseni (kuni 1. novembrini 2029).
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 31. detsembri 2018 otsus muutmata.
Lugeda Viru Maakohtu 31. detsembri 2018 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 3.1 Rahuldada hagi osaliselt. 3.2 Välja mõista R.J. lt (isikukood XXX) elatis L.J. (isikukood XXX) ja M.J. (isikukood XXX) kasuks kokku 300 eurot kuus, s.o kummalegi lapsele 150 eurot kuus alates 17. septembrist 2018 kuni L.J. täisealiseks saamiseni (s.o kuni 14. märtsini 2022) ja M.J. täisealiseks saamiseni (s.o kuni 1. novembrini 2029). 3.3 Välja mõistetud elatis kanda Y.Y. arvelduskontole iga kuu 15. kuupäevaks. 3.4 Kohtuotsuse täitmisel arvestada alates 17. septembrist 2018 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni R.J. poolt makstud elatisega. 3.5 Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4.Keelduda L.J. ja M.J. poolt 20. aprillil 2019 esitatud tõendite vastuvõtmisest.
5.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.L.J. ja M.J. (hagejad) esitas 17. septembril 2018 Viru Maakohtule hagi R.J. (kostja) vastu, milles palusid kostjalt mõista kummagi hageja kasuks välja elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni hagejate täisealisteks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja lapsed. Hagejate vanemad ei ela koos alates märtsist 2017. Hagejad on sellises vanuses, kus nad pidevalt kasvavad ja nende vajadused suurenevad. Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud, kuid maksed on olnud ebaregulaarsed. Elatise saamiseks peab hagejate ema pidevalt seda kostjale meelde tuletama. Hagejatel ei ole stabiilsust ja nende emal on väga raske pere eelarvet koostada.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud vastavalt oma võimalustele. Kostja majanduslik seis on hagejate emaga võrreldes tunduvalt halvem. Kostjal ei ole kinnisvara. Kostjale kuulub kaks sõidukit, mille turuväärtus on nullilähedane. Lisaks kuulub talle alustav äriühing X OÜ. Töötasu on ebastabiilne, sest äriühingul ei ole veel piisavalt kliente ega tellimusi. Viimase kuue kuus keskmine sissetulek on kostjal 835 eurot 13 senti (töötasu ja
töövõimehüvitis). Kostja igakuised kulutused on 834 eurot. Ülalpidamist vajab ka kostja poeg J.J., kes omandab kõrgharidust. Elatise suurust tuleks vähendada peretoetuse võrra. Kostjal on võimalik maksta elatist 150 eurot kuus lapse kohta.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 31. detsembri 2018 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise kokku 300 eurot kuus, s.o kummalegi lapsele 150 eurot kuus alates 17. septembrist 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et väljamõistetud elatis tuleb kanda hagejate ema kontole iga kuu 15. kuupäevaks. Otsuse täitmisel tuleb arvestada alates 17. septembrist 2018 kuni otsuse jõustumiseni kostja poolt makstud elatisega. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kuulub hagejate emale XX Kohtla-Järvel asuv korteriomand, sõiduk Volkswagen Passat ja äriühing T. OÜ. Hageja II kuludeks on märgitud huvi- ja spordiringidega seotud kulu 100 eurot kuus. Kui suured on muud kulud, ei ole hagis ega vastuses välja toodud ega selle kohta ka tõendeid esitatud. Töötukassa vastusest nähtub, et kostjale on määratud perioodil 1. aprillist 2018 kuni
19.veebruarini 2021 osaline töövõimetus ja talle makstakse töövõimetoetust (221 eurot 41 senti kuus). Lisaks töövõimetoetusele on Maksu- ja Tolliameti andmetel kostjale tehtud perioodil
1.maist 2018 kuni 31. oktoobrini 2018 väljamakseid 3440 eurot 78 senti, mis teeb keskmiselt kuus 573 eurot 46 senti. Maakohus märkis, et äriühingu käivet ei saa samastada puhaskasumiga ning viimase saamiseks tuleb brutokasumist maha arvata kõik tehtud kulud. Seega ei tähenda käive (seda enam prognoositav käive) seda, et tegemist on kostja sissetulekuga, millest saaks elatist maksta. Eeltoodu tõttu on kostja igakuine sissetulek keskmiselt 794 eurot 60 senti kuus. Maakohus leidis, et kostjalt välja mõistetavat elatist tuleb vähendada alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel, arvestades seda, et kostjal on osaline töövõimetus, kostjal tuleb ülalpidamist anda kahele lapsele, tema sissetulek on keskmiselt 794 eurot 60 senti kuus ja muud vara, mille arvelt elatist tasuda, kostjal ei ole. Hagejate vajaduste rahuldamiseks saab hagejate ema peretoetust kokku 110 eurot. Lisaks tuleb kostjal üleval pidada ka oma täisealist õppivat last. Maakohtu hinnangul on kostja võimeline tasuma kummalegi lapsele elatist 150 eurot kuus. Vanemat ei saa panna olukorda, kus ta ei ole võimeline ise toime tulema ega suuda ka kohtuotsust täita. Õige on kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-174-16, mille kohaselt on praegusel ajal keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 287 eurot kuus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel jäid menetluskulud poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus elatise suurust puudutavas osas ja teha uus otsus, millega rahuldada hagejate nõue täies ulatuses. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus põhjendamatult asunud seisukohale, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja väide selle kohta, et ta on osaliselt töövõimetu, ei ole asjakohane. Kostjal on tegutsev äriühing, kus ta töötab ning mis toob regulaarset kasumit. Äriühingu käive on 18 134 eurot 26 senti ja prognooskäive 2018. aastal 36 000 eurot. Lisaks saab kostja töövõimetoetust. Kostja ei ole oma majanduslikku olukorda tõendanud.
Maakohus on jätnud uurimata kostja tehtavad kulutused. Maakohus oleks pidanud küsima kostjalt täiendavaid tõendeid tema kulude kohta, et tuvastada tema majanduslik olukord ning võimalus tasuda elatist täies ulatuses. Kostja ei ole põhistanud, miks tal ei ole võimalik teenida suuremat sissetulekut laste paremaks ülalpidamiseks. Maakohus on jätnud kontrollimata, milles seisneb töövõimetus ja kuidas see piirab kostja võimalust töötada täiskoormusega. Lisaks on maakohus jätnud arvestamata, et hagejate emal on samuti osaline töövõimetus ja sellest tulenevalt piiratud võimalused lisatöö tegemiseks. Sellele vaatamata ta teeb kõik endast oleneva, et tagada lastele kõik vajalik. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma täisealise lapse ülalpidamise kohta ega näidanud, kuidas elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Olukorras, kus maakohus vähendas elatist alla miinimummäära, oleks maakohus pidanud hindama hagejate vajadusi. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kulutusi eluasemele, toidule ja riietusele peavad tõendama hagejad. Asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida ei ole vaja tõendada kaupluste tšekkidega. Üldtuntud asjaoluks tuleb pidada ka seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügeenitarbeid ja aeg-ajalt ka ravimeid. Maakohus on jätnud käsitlemata, et hagejad on sellises vanuses, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti seda, et nad elavad kliimavööndis, kus kantakse erinevaid riideid. Ka elukvaliteedi kallidus on üldtuntud asjaolu. Hagejate vanusest lähtudes tuleb igakuiselt teha kulutusi ka mänguasjadele, muusika-, tantsu- ja sporditarvetele, samuti kasutavad lapsed telefoni ja internetti. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, jättes hagejatele selgitamata nende tegelike vajaduste ja vanemate varalise seisundi hindamisega seotud asjaolude väljatoomise ja tõendamise kohustust. Maakohus on ebaõigesti jätnud väljamõistetud elatise suuruse sidumata töötasu alammääraga. Riigikohus on selgitanud, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kostja ei ole kuidagi tõendanud, et hagejate vajadused on miinimummäärast väiksemad ega toonud esile vajalikke tõendeid oma maksejõuetuse kohta.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 tuleb täiendada selliselt, et elatis mõistetakse välja alates 17. septembrist 2018 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o kuni
14.märtsini 2022) ja hageja II täisealiseks saamiseni (s.o kuni 1. novembrini 2029). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Praegusel juhul on hagejad esitanud hagi elatise väljamõistmiseks, milles palusid mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi oli 2018. aastal kuutasu alammääraks 500 eurot. Seega oligi 2018. aastal elatise alammääraks hagis nõutud 250 eurot. Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“§ 1 järgi on 2019. aastal kuutasu alammääraks 540 eurot. Seega on 2019. aastal elatise alammääraks 270 eurot.
Maakohus on hagi rahuldanud osaliselt ja mõistnud kostjalt hagejate kasuks välja kokku 300 eurot kuus, s.o 150 eurot kuus lapse kohta alates 17. septembrist 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagejad on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Osas, milles maakohus hagi rahuldas (150 eurot kuus lapse kohta) ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
9.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäär tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).
10.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et praegusel juhul esinevad alused elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Sellise aluse annavad koostoimes kostja osaline töövõimetus, ülalpidamiskohustus kahe lapse ees, kostja sissetuleku suurus ja muu vara puudumine, samuti asjaolu, et hagejate vajadused on osaliselt kaetud peretoetustega. Selgitamiskohustuse ega eelmenetluse ülesannete täitmata jätmist ei saa maakohtule ette heita. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus kostja majandusliku olukorra kindlaks teinud, tehes selleks päringud vastavatesse registritesse (tl 60-63), samuti Töötukassale, Maksu- ja Tolliametile ning krediidiasutustele (tl 64-69). Ringkonnakohus leiab, et kostja kulude detailset analüüsi ei pidanud maakohus tegema. Põhjendatud on maakohtu seisukoht kostjale kuuluva äriühingu käibe kohta. Nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).
11.Apellatsioonkaebuses heidavad hagejad maakohtule ette ka nende vajaduste hindamata jätmist. Kuigi maakohus on märkinud, et lisaks huvi- ja spordiringidega seotud kuludele ei ole hagejad muid kulusid välja toonud ega nende kohta tõendeid esitanud, ei tähenda see, et maakohus on asunud seisukohale, et hagejatel ei ole eluaseme, toidu ja riietega seotud kulusid. Maakohus on viidanud Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, mille p 14 kohaselt on lapse keskmiseks ülalpidamiskuluks 287 eurot kuus. Hagejate vajaduste kindlakstegemisel ei saa maakohtule selgitamiskohustuse rikkumist ette heita. Seetõttu keeldub ringkonnakohus 20. aprillil 2019 esitatud tõendite vastuvõtmisest.
12.Lisaks on hagejad apellatsioonkaebuses asunud seisukohale, et maakohus on ebaõigesti jätnud elatise suuruse sidumata töötasu alammääraga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Juhul, kui elatist on PKS § 102 lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral (vt nt Riigikohtu 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 16).
13.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Otsuse resolutsiooni p-s 2 on elatis välja mõistetud alates 17. septembrist 2018 kuni hagejate täisealisteks saamiseni. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS § 442 lg 5 teine lause). Resolutsiooni selguse huvides peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada, mis ajani peab kostja elatist maksma ehk seda, millal hagejad saavad täisealisteks. Hageja I on sündinud
14.märtsil 2004 (tl 5), seega saab ta täisealiseks 14. märtsil 2022. Hageja II on sündinud
1.novembril 2011 (tl 6), seega saab ta täisealiseks 1. novembril 2029. Selles osas tuleb maakohtu otsust täiendada. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
14.Üldjuhul jäävad menetluskulud apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitanud isiku kanda. Arvestades seda, et praegusel juhul on apellatsioonkaebuse esitajateks alaealised lapsed, kes nõudsid oma vanemalt elatist, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulusid rahaliseks kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.