Otsuse avalikult teatavaks 31. detsember 2018, kell 12.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
L J ja M J hagi R J vastu elatise nõudes
Hagihind
4500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: L J (IK xxx, elukoht xxx) Hageja II: M J (IK xxx, elukoht xxx) Hagejate seaduslik esindaja: Y Y (IK xxx, elukoht xxx, e-post xxx ) Hagejate lepinguline esindaja: Anna Tšilingarjan (Eesti Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected] ) Kostja: R J (IK xxx, elukoht xxx või xxx, e-post xxx )
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista R Jlt (IK xxx) elatis L J (IK xxx) ja M J (IK xxx) kasuks kokku 300 eurot kuus, so. igale lapsele 150 eurot kuus alates 17.09.2018 kuni L J ja M J täisealiseks saamiseni.
3.Välja mõistetud elatis kanda Y Y arvelduskontole iga kuu 15 kuupäevaks.
4.Kohtuotsuse täitmisel arvestada alates 17.09.2018 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni R J poolt makstud elatisega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-18-13820 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagejate esindaja esitas 17.09.2018 Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Kostja tasub elatist ebaregulaarselt ja vähem kui seadusega on ette nähtud. Hagejate emal on raske koostada pere eelarvet ja planeerida lastele tehtavaid kulutusi. Välja mõista kostjalt elatis alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
2.Kostja vastuväidetega ei nõustu. Kostjal on tegutsev ettevõte, mis toob kasumit, sest ettevõtte käive oli 2018 III kvartali andmetel 18 134, 26 eurot ning 2018 aasta prognooskäive on 36 000 eurot. Lisaks saab kostja toetust osalise xxx eest. Kostja finantsiline olukord võimaldab maksta elatist miinimummääras. Hagejale I pandi 2017 aastal breketid ning sellega seotud kulu oli perioodil 19.06.2017-26.06.2018 kokku 1339 eurot. Lisaks on hagejal I haigus, millega kaasnevad kulud ravimitele ja tuleb käia 2 korda aastas Tartus arsti juures. Hageja II osaleb erinevates huvi- ja spordiringides, igakuine kulu 100, 50 eurot sh iluuisutamine 30 eurot, muusikakool 48 eurot, peotants 7, 50 eurot, ujula- 15 eurot. Hagejad ei ole nõus, et kostja maksab elatist 150 eurot kuus lapse kohta. Hagi rahuldada täies ulatuses. Jätta menetluskulud kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista. Ta on täitnud elatise maksmise kohustust vastavalt oma võimalustele. Tema varanduslik seisund on tunduvalt halvem võrreldes hagejate esindaja omaga. Kinnisvara ei oma, üürib eluruumi. Kostjale kuulub alustav ettevõte Xxx OÜ. Töötasu on ebastabiilne, sest ei ole veel piisavalt kliente ega tellimusi. Viimase 6 kuu keskmine sissetulek on kokku 835, 13 €, sh. töötasu OÜ-st Xxx ja xxx Eesti Töötukassast. Igakuised esmavajalikud kulud kokku 834 €, sh. eluasemele 207 € (üür+ kommunaalkulud), toit 130 €, ravimid 25 €, TV+ internet 37 €, autolaen 135 €, hügieen ja riided-jalanõud vastavalt võimalusele, igakuine elatis lastele 300 € (2*150). Kostjale kuulub 2 sõidukit: xxx 2003 ja xxx 2006, mille turuväärtus on nullilähedane. Muud vara ei ole. Ülalpidamist (rahalist tuge) vajab ka kostja kõrgharidust omandav poeg J J.
4.Kostja viitab PKS § 102 lõige 1 ja 2 ning Riigikohtu lahenditele 3-2-1-119-15 p 11 ja 3-21-174-16. Riigikohus on märkinud, et iseenesest ei ole välistatud elatise suuruse määramisel arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Elatise suurust tuleks vähendada peretoetuse arvel. Kostjal on võimalik maksta elatist 150 eurot lapse kohta, kokku 300 eurot kuus. Hagejate esindajal on hästi toimiv ettevõtte,. Talle kuulub sõiduk xxx. Hagejate esindajale makstakse riigi poolt peretoetust. Käesoleval aastal on peretoetus ühele lapsele 55 € ning 2019 aastast 60 € kuus. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tuvastatud on, et hagejad on kostja lapsed (tl. 5-6). Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 23, 38). Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.
2-18-13820 Laste ema nimel on alates 14.10.2005 korteriomand asukohaga xxx (tl 102), sõiduk xxx (tl 106) ja xxx OÜ (tl 104). Hageja II kuludeks on märgitud huvi- ja spordiringidega seotud kulu 100, 50 eurot kuus. Kui suured on muud kulud (eluase, toit, riided) ei ole hagis ega vastuses välja toodud ega selle kohta ka tõendeid esitatud (tl 1-3, 36-38). PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema xxx. Riigikohus on selgitanud, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad). Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (RKTKo 2-16-11925 p 18, 19). Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud.
6.Eesti Töötukassa vastusest nähtub, et kostjale on määratud perioodil 01.04.2018 19.02.2021 osaline xxx ja talle makstakse xxx eelmise kuu kalendripäevade eest iga järgmise kuu 10-kuupäevaks. Päevamäär osalise xxx korral on 7,2504 €. t (tl 78). Järelikult on olemas mõjuv põhjus, mis annab aluse elatise vähendamiseks. Lisaks xxx on Maksu-ja Tolliameti andmetel kostjale tehtud perioodil 01.05.2018-31.10.2018 väljamakseid 3440, 78 eurot (palgatulu), mis teeb keskmiselt kuus 573, 46 eurot (3440, 78/6) (tl 74). Swedbank AS konto väljavõtte kohaselt laekub kostja arvelduskontole iga kuu keskmiselt xxx 221, 14 eurot (884,54/6). Kohus märgib, et ettevõte käivet ei saa samastada puhaskasumiga ning viimase saamiseks tuleb brutokasumist maha arvata kõik tehtud kulud. Seega ei tähenda käive, seda enam prognoositav käive seda, et tegemist on kostja sissetulekuga, millest saaks elatist maksta. Eeltoodust järeldub, et laste isa igakuine sissetulek on keskmiselt 794, 60 eurot (xxx 221, 14 eurot + töötasu 573, 46 eurot), millest on võimalik elatist maksta.
7.Riigikohus on selgitanud, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (RKTKo 2-16-100215 p 20). Kohus leiab et kostjalt välja mõistetavat elatis tuleb vähendada alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel, arvestades seda, et kostjal on osaline töövõimetus, kostjal tuleb ülalpidamist anda kahele lapsele, tema sissetulek on keskmiselt 794, 60 eurot kuus ja muud vara mille arvelt elatist tasuda kostjal ei ole ning laste vajaduste rahuldamiseks saab laste ema peretoetust kokku 110 eurot (2*55) kuus. Lisaks tuleb kostjal üleval pidada ka oma täisealist õppivat last.
8.Kohtu hinnangul on kostja võimeline tasuma igale lapsele elatist 150 eurot kuus ning sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu ning kostjal on võimalik tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid käsutada enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemat ei saa panna olukorda kus ta ei ole võimeline ise toime tulema ega suuda ka kohtuotsust täita. Õige on kostja viide Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-174-16, kus on öeldud, et käesoleval ajal on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 287 eurot kuus, mis jagatuna võrdselt mõlema vanema vahel teeks ühe vanema kohustuseks 143, 50 eurot. Välja mõistetud elatis tuleb kanda iga kuu 15 kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja (ema) pangakontole. Otsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt lastele alates 17.09.2018 makstud elatist. Tsiviilasja hind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja juba sisse nõutavaks muutunud maksete kogusumma (TsMS § 129 lg 2). Hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatise alates hagi esitamisest (9*250*2) Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 4500 eurot.
2-18-13820 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.