lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-6607/10

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 09.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-6607/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2218
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 145 lg 2Kokkulepe aegumise kohtaTsÜS § 167 lg 1Aegumise peatumine läbirääkimiste korralTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 449 lg 3VaheotsusTsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-6607/13Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja06.01.2016

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
CREDITREFORM EESTI OÜ10887820(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 09. septembril 2015 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-14-6607

Tsiviilasi

CREDITREFORM EESTI OÜ hagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

922 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20, 10127, Tallinn) lepinguline esindaja Olga Vijard Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta rahuldamata CREDITREFORM EESTI OÜ hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud CREDITREFORM EESTI OÜ kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 922 eurot, millest põhivõlg on 572,14 eurot, viivis 222,04 eurot ja leppetrahv 127,82 eurot.
2.XXX AS-i ja kostja vahel on sõlmitud järgmised lepingud: 27.01.2006 tähtajaline, 18-kuuline liitumisleping telefoninumbrile nr XXX mobiilsideteenuse osutamiseks; 08.06.2006 liitumisleping telefoninumbrile nr XXX mobiilsideteenuse osutamiseks; 09.01.2007 liitumisleping telefoninumbrile XXX mobiilsideteenuse osutamiseks; 08.06.2006 järelmaksuga mobiiltelefoni müügilepingu numbrile XXX, millega anti kostjale üle mobiiltelefon Samsung D520; 09.01.2007 järelmaksuga mobiiltelefoni müügileping numbrile XXX, mille alusel anti kostjale üle mobiiltelefon Samsung D830.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsÜS § 138Hea usu põhimõte
TsÜS § 144Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumine
TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 147 lg 1Aegumistähtaja algus
TsÜS § 154Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine
TsÜS § 158 lg 1Aegumise katkemine nõude tunnustamisega
VÕS § 208 lg 1Müügilepingu mõiste
VÕS § 52Sidevahendi abil sõlmitud lepingu mõiste
VÕS § 6 lg 1Hea usu põhimõte
3.Kuna kostja alates 01.11.2007 ei tasunud nõuetekohaselt esitatud arveid osutatud mobiilsideteenuse eest ja ostetud mobiiltelefonide makseid, ütles XXXAS kostjaga sõlmitud lepingud üles ning väljastas 01.05.2008 kostjale lõpparve.
4.Kostja ja XXXAS on sõlminud 15.12.2010 nõude loovutamise lepingu nr XXX, mille alusel loovutati nõue kostja vastu hagejale.
5.Hageja leiab, et kostja asus oma võlakohustust nõude omandaja ees täitma tehes 10.02.2013 osamakse summas 40 eurot ja 11.03.2013 osamakse summas 40 eurot, mis on vastavuses hageja poolt välja pakutud kompromissilepingu maksegraafikuga. Eelnevalt on kostja e-posti teel uurinud, milline oleks heade tingimustega kompromissileping. Hageja on seisukohal, et kostja on hageja nõuet täies ulatuses tunnustanud tasudes 2013.a. hageja pangakontole vastavad osamaksed. Kostja vastuväited
6.Kostja ei võta omaks lepingute sõlmimist elektroonilise sidevahendi vahendusel. Hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda lepingute sõlmimist, kuna lepingutel puuduvad kostja allkirjad.
7.Kostja on seisukohal, et tõendamata on võla loovutamine hagejale.
8.Puuduvad igasugused tõendid leppetrahvinõude esitamise kohta mõistliku aja jooksul, mistõttu on hageja leppetrahvi nõudmise õiguse minetanud.
9.Kostja ei ole kunagi tunnistanud võlgnevust hageja või hageja õiguseellase ees ega aktsepteerinud vastavaid nõudeid. Kostja teadis varasemast ajast, et üksnes telefoniteenuse kasutamise eest oli kostjal võlgnevus summas 78 eurot, mille kostja ka tasus.
10.Kostja esitas vastuses ka aegumise vastuväite ja taotles vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamiseks. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et erinevate lepingute alusel olid kostja väidetavad maksetähtajad kuupäevadel 07.11.2007.a. ja 08.07.2008.a ja kogu väidetava võlgnevuse maksetähtaeg 18.05.2008.a. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud 18.05.2011.a, osaliselt ka varasemalt. Hageja on hagiavalduse kohtusse esitanud 2014. aasta veebruaris ja seega pärast aegumistähtaja möödumist. Hageja seisukohad hagi aegumise kohta
11.Hageja leiab, et TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 3 ei tulene, et nõue saab olla esitatud vaid hagiavalduse vormis. Seega saab kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest siis, kui tema vastu pole seaduses sätestatud tähtaja jooksul üleüldse nõuet esitatud. Võlausaldaja on kõige pealt üritanud lahendada võla tasumise küsimuse kohtuväliselt, andes alates 2010.a. juulist nõude menetleda inkassoettevõttele ning lähtudes seejuures üldtingimuste p-st 11.6. Olles nõude omanikuks jätkas hageja kostjalt võla kohtuvälist sissenõudmist.
12.Kostja on hageja nõuet täies ulatuses tunnustanud, tasudes 2013.a. hageja pangakontole vastavad osamaksed. Seega ei ole hageja nõue aegunud, kuna on esitatud juba 2010.a. juulis.
13.Seoses aegumise vastuväitega palub hageja kohtul kaaluda selle rahuldamata jätmist ka alljärgnevatel alternatiivsetel alustel. XXX teenuste kasutamise tingimuste p-i 9.3. kohaselt sõltumata sellest, kas Lepingu ütleb üles klient või XXX, jäävad lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud poolte õigused ja kohustused kehtima nende nõuetekohase täitmiseni, sh jääb kehtima kliendi kohustus tasuda XXX-le tasumata arved ja lõpparve. Lepingu ülesütlemine

ei katkesta ega peata viiviste arvestamist tasumata summadelt ega vabasta klienti viiviste tasumise kohustusest. Klient on kohustatud hüvitama kõik võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud, sh kolmandate isikute poolt võlgade sissenõudmise kulud.

14.Hageja seisukohalt on nimetatud sätet võimalik tõlgendada kui poolte kokkulepet aegumistähtaja pikendamise kohta TsÜS § 145 lg 2 tähenduses. TsÜS § 145 lg 2 järgi võib poolte kokkuleppel aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani. Antud tingimuste punkti eesmärk on see, et pooled ei jätaks pärast lepingu ülesütlemist oma lepingulisi kohustusi täitmata. Seega võib hageja seisukohalt tingimuste p-i 9.3. tõlgendada selliselt, et nõudeid võib esitada ja neid tuleb täita ka pärast lepingu ülesütlemist, arvestades seaduses sätestatud piirangut (ehk siis maksimaalselt 10 aasta jooksul). Seega ei saa hageja nõue olla aegunud ka XXX teenuste kasutamise tingimustest lähtuvalt.
15.VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. TsÜS § 138 järgi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus lahenditest nr 3-2-1-65-03 ja 3-2-1-305 tuleneb, et aegumisele tuginemine võib olla välistatud selle õiguse kuritarvitamise tõttu. Kostja venitas võla tasumise küsimuse lahendamisega, pidades hagejaga nii telefoni, kui e-posti teel läbirääkimisi. Kostja jättis hagejale mulje, et soovib lahendada võla tasumise küsimuse kohtuväliselt, asudes hageja pakutud kompromissilepingut reaalselt täitma. Hiljem aga lükkas kostja osamaksete tasumise tähtaegu edasi. Lõpuks esitas kostja käesolevas menetluses hageja nõuetele aegumise vastuväite. Selline käitumine on hageja arust tõlgendatav kui heade kommetega vastuolus olev ja kostja ei saa seega aegumisele tugineda. Kohtuotsuse põhjendused
16.Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
17.27.01.2006 tähtajalise, 18-kuulise, liitumislepingu sõlmimine telefoni numbrile XXX mobiilsideteenuse osutamiseks on tõendatud kohtule esitatud liitumislepingu, ettemaksuarve ja Q223100-SONY ERICSSON W550i mobiiltelefoni järelmaksu lepinguga (tlk 8-10). Antud lepingud on sõlmitud poolte vahel vahetult, lepingutel on kostja allkirjad ja isikusamasust tõendab kostja ID-kaardi koopia (tlk 11).
18.VÕS § 52 järgi loetakse sidevahendi abil sõlmitud lepinguks lepingut eseme üleandmiseks või teenuse osutamiseks seda eset või teenust oma majandus- või kutsetegevuses pakkuva isiku (pakkuja) ja tarbija vahel, kui:

1) leping sõlmitakse pakkuja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis ja 2) leping sõlmitakse pärast seda, kui pakkuja on teinud pakkumuse või on teinud tarbijale ettepaneku teha pakkumus (pakkumine) ja 3) pakkuja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja 4) pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse sidevahendi abil.

19.08.06.2006 liitumislepingu sõlmimine telefoni numbrile XXX mobiilsideteenuse osutamiseks, 08.06.2006 tähtajalise mobiiltelefoni Samsung D520 järelmaksulepingu sõlmimine kohustusega tasuda mobiiltelefoni hind igakuiste osamaksetena, 09.01.2007 liitumislepingu sõlmimine telefoni numbrile XXX mobiilsideteenuse osutamiseks, 09.01.2007 tähtajalise mobiiltelefoni Samsung D830 järelmaksulepingu sõlmimine kohustusega tasuda mobiiltelefoni hind igakuiste osamaksetena, on tõendatud XXX liitumislepingute ja mobiiltelefoni järelmaksulepingutega (tlk 12-15). Lepingud on sõlmitud XXX iseteeninduses ning nende sõlmimisel on kostja kinnitanud, et ta on panga kaudu identifitseeritud ja elektrooniline kinnitus on samaväärne omakäelise allkirjaga. Järelikult saab sideteenuse lepingud telefoninumbritele nr XXX ja XXX, mille alusel kohustus nõude loovutaja osutama kostjale mobiilsideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu lugeda VÕS § 52 järgi sõlmituks.
20.Tulenevalt VÕS §-dest 164 ja 168 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. Nõude loovutamine aktsiaselts XXX poolt hagejale, on tõendatud nõude loovutamise lepingu XXX ja selle lisaga ning nõuet tõendavate dokumentidega (tlk 53-54, 7780).
21.Kohus kontrollib vastavalt kostja kui kohustatud isiku taotlusele, kas hageja nõuded on aegunud ja kas hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
22.Liitumislepingutes kokku lepitud telefoniteenuse kasutamisest ja mobiiltelefoni järelmaksu müügilepingutest tulenevate nõuete puhul on tegemist tehingutest tulenevate korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuetega.
23.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vastavalt TsÜS § 154 on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
24.27.01.2006 tähtajalise mobiiltelefoni Q223100-SONY ERICSSON W550i järelmaksu lepingust nähtuvalt tuli ostuhind tasuda igakuiste osamaksetena, millest viimane tuli teha 20.08.2007; 08.06.2006 tähtajalise mobiiltelefoni Samsung D520 järelmaksulepingust nähtuvalt tuli

mobiiltelefoni hind tasuda igakuiste osamaksetena, millest viimane tuli teha 07.11.2007 ja 09.01.2007 tähtajalise mobiiltelefoni Samsung D830 järelmaksulepingust nähtuvalt tuli mobiiltelefoni hind tasuda igakuiste osamaksetena, millest viimane tuli teha 08.07.2008.

25.XXXAS (nõude loovutaja) ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks on XXX teenuste kasutamise tingimused. Viidatud teenuse kasutamise tingimuste punkti 7.2 ja 7.3. kohaselt pidi kostja tasuma talle esitatavate arvete, sh koondarvete alusel.
26.Teenuse osutamise ja mobiiltelefonide järelmaksu arved on esitatud järgmiselt: 01.11.2007 nr 20066440 maksetähtajaga 18.11.2007 (tlk 16-17), 01.12.2007 nr 20295009 maksetähtajaga 18.12.2007 (tlk 18-19), 01.01.2008 nr 20523933 maksetähtajaga 18.01.2008 (tlk 20-21), 01.02.2008 nr 20756436 maksetähtajaga 18.02.2008 (tlk 22-23), 01.03.2008 nr 20993040 maksetähtajaga 18.03.2008 (tlk 24-25). Vaidlust ei ole, et mobiilsideteenuste ja ostetud mobiiltelefonide järelmaksete eest esitatud arvete nõuetekohase tasumata jätmise tõttu ütles nõude loovutaja kostjaga sõlmitud lepingud üles XXX teenuste kasutamise tingimuste p-ide 9.2.2.1, 9.2.2.4. alusel ning väljastas 01.05.2008.a kostjale lõpparve nr 21459545 summas 11 072,05 EEK (tlk 26-27), millest 8952,05 EEK oli põhivõlgnevus, 120 EEK viivis ja 2000 EEK leppetrahv, maksetähtajaga 18.05.2008.
27.Vastavalt TsÜS § 154 hakkas 01.11.2007 ja 01.12.2007 arvete alusel esitatud nõude aegumistähtaeg kulgema 01.01.2008 kell 00.00 ning nõuded aegusid 31.12.2010 kell 24.00 ning 01.01.2008 kuni 01.05.2008 arvete alusel esitatud nõuete aegumistähtaeg kulgema 01.01.2009 kell 00.00 ning nõuded aegusid 31.12.2011 kell 24.00. Seega on teenuse osutamise arvetest tulenevad nõuded hagi esitamise ajaks, so 12.02.2014, aegunud.
28.Hageja ei ole tõendanud nõude loovutaja ja kostja ega hageja ja kostja vaheliste läbirääkimiste toimumist enne hagi aegumist 2010.aastal ja 2011.aaastal, mis oleksid olnud aegumise peatumise aluseks TsÜS § 167 lg 1 alusel. Hageja esitatud toimingute raportist ja kirjadest nähtub, et hagejapoolsetele e-mailidele, kirjadele ja telefonikõnedele ei ole kostja vastanud (tlk 42, 80-97). 11.01.2013 alguse saanud võla tasumise läbirääkimiste ja maksegraafiku sõlmimise ning selle osalise täitmise ajaks olid hageja nõuded juba aegunud (tlk 98-105). Järelikult ei ole antud asjas kohased ka hageja viited VÕS §-6 lg-le 1 ja TsÜS §-le 138 kui kostjapoolsele halvas usus käitumisele või õiguste kuritarvitamisele.
29.TsÜS § 158 lg 1 ja lg 2 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja on seisukohal, et kostja asus oma võlakohustust hageja ees täitma tasudes 10.02.2013 40 eurot ja 11.03.2013 40 eurot ning seega on ta nõuet tunnustanud ja nõue ei ole aegunud. Hagi asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt olid kostja poolt maksete tegemise ajaks 2013.aastal (tlk 106) kõik nõuded aegunud, mistõttu ei saanud maksmisega enam nõue katkeda. TsÜS § 158 lg 1 ja lg 2 alusel saab katkeda aegumistähtaeg, mis ei ole võla tunnustamise ajaks möödunud.
30.Aegumise katkemise mõttes ei oma tähendust asjaolud, et esialgselt püüdis võla loovutaja lahendada vaidlust kohtuväliselt ja andis nõude 2010.a juulist menetleda inkassoettevõttele, sest aegumise katkemise ja peatumise alused sätestab seadus ning eelnimetatud asjaolusid ei saa nendega võrdsustada.
31.Hagejal on vastavalt XXX teenuste kasutamise tingimuste punktile 7.3. õigus nõuda kostjalt viivist määraga 0,15% tasumata summalt päevas kuni summa täieliku tasumiseni ning punktile

8.2 tähtajalise lepingu ülesütlemise korral leppetrahvi kuni 3000 krooni (191,73 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 222,04 eurot ja leppetrahv 127,82 eurot. Leppetrahvi nõude on võla loovutaja esitanud kostjale 01.05.2008 arvega nr 21459545.

32.Kõrvalkohustusest tulenev nõue aegub koos põhikohustusega TsÜS § 144 alusel. Kuivõrd nii mobiilsideteenuse osutamise kui järelmaksuga kauba ostu nõuded on aegunud hagi esitamise ajaks, siis on ka viivise ja leppetrahvi nõuded aegunud.
33.Seega asub kohus seisukohale, et hagi esitati 12.02.2014 pärast hagi aegumise tähtaja möödumist, mistõttu tuleb hagi jätta aegumise tõttu rahuldamata. Kuna kohus kohaldab hagile aegumist, siis on TsMS § 449 lg 3 alusel tegemist lõppotsusega. Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis kannab menetluskulud täies ulatuses hageja.
35.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
36.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja