Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.11.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-16176
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.05.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1611.76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva Kostja/vastustaja YY (isikukood lepinguline esindaja Piret Paulson
Menetluse liik
XXXXXXXXX),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 03.05.2018 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Mõista XX-lt välja YY kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 100 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud ja hageja nõue
1.30.10.2017 esitas hageja maakohtule hagi ja 10.11.2017 selle täpsustuse, milles palub kostjalt välja mõista igakuise elatise suuruses 1⁄2 Vabariigi Valitsuse (VV) kehtestatud kuupalga alammäärast alates 30.10.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni 23.01.2023. Samuti palus hageja välja mõista elatise võlgnevuse ajavahemiku 30.10.2016–29.10.2017 eest kokku 1812.89 eurot. 13.04.2018 kohtuistungil täpsustas hageja tagasiulatuvat elatisenõuet ja palus välja mõista 1611.76 eurot. Elatise palus hageja kanda CC pangakontole AS-is Swedbank nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu 1. kuupäevaks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja seaduslikul esindajal ja kostjal sündis XX.XX.XXXX ühine laps (hageja). Hageja seaduslik esindaja kasvatab alatest juulist 2016 hagejat üksinda ning kostja vaatamata korduvatele nõudmistele lapse kasvatamises ei osale alates augustist 2017 ning perioodil 14.11.2016–13.08.2017 täitis ülalpidamiskohustust osaliselt. Seoses tagasiulatuva elatise nõudega selgitas hageja, et tema seadusliku esindaja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, et kostja tasub vabatahtlikult elatist 1⁄2 VV kehtestatud kuupalga alammäärast, kuid kostja ei pidanud kokkuleppest kinni. Hageja seaduslik esindaja on pöördunud pidevalt kostja poole telefoni teel, minimaalselt korra kuus, kuid tulemusteta.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja järgmist. Ei vasta tõele kokkulepe, et kostja tasub hagejale elatist vastavalt sellele, millised on tema võimalused ning et hageja esindaja ei pöördu kohtu poole. Kokkulepe oli tasumine alammääras. Hageja igakuised vajadused on: toit 170 eurot, riided ja jalatsid 115 eurot, eluaseme rendikulud ja kommunaalkulud (hageja elab koos emaga 2-toalises korteris, kommunaalkulud moodustavad keskmiselt 85 eurot) 565 eurot, ravimid ja hügieenitarbed (arvestades sh kulud prillidele, mis on 280 eurot aastas) 68 eurot, mobiiltelefoni side 20 eurot, reisid (kooliekskursioonid ja reisid Eestisse sugulastega kohtumiseks) 140 eurot, toit koolis 40 eurot, internet 24 eurot, taskuraha 55 eurot ja meelelahutus (kino, ujula, teater jne) 55 eurot - kokku 1252 eurot. Hageja seaduslik esindaja saab iga kuu lapsetoetust 93.35 eurot, s.o 82.80 naelsterlingut (Child benefit), ja sotsiaaltoetust 288.64 eurot, s.o 256 naelsterlingut, mis on seotud sellega, et seoses hageja vanuse ning tema seadusliku esindaja tervisliku seisundiga ei saa hageja
seaduslik esindaja töötada täistööajaga (Child tax credit). Hageja seadusliku esindaja töötasu moodustab keskmiselt 300 naelsterlingut, s.o 338.25 eurot. Samuti toetab rahaliselt hageja seaduslikku esindajat tema vend VV. Hageja seaduslikul esindajal puudub kinnis- ja vallasvara nii Eestis kui Suurbritannias. Hagejale makstavaid toetusi ei tule ülalpidamiskuludest maha arvata. Riigikohus on leidnud, et perekonnaseaduse (PKS) sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust (lahend nr 3-2-1-174-16, punkt 14.) Kostja on terve töövõimeline meesterahvas. Kostja enda kinnituse kohaselt moodustab tema sissetulek ca 1200 eurot kuus. Seega on kostja võimeline last ülal pidama. Samuti kuulub kostjale kinnisvara aadressil XXX, Tallinnas ning sõiduauto Peugeut 407 (reg.nr XXXXXX). Seega ei ole võimalik pidada kostjat maksevõimetuks. Juhul, kui kostja leiab, et tal ei ole võimalust tasuda lapsele elatist lähtudes PKS § 101 lõikes 1 sätestatust, peab ta realiseerima esmajärjekorras oma vara. Hageja vanavanemate teostatud makseid ei saa lugeda kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Ülekannete seletusest on nähtav, et tegemist on kingitustega (sünnipäevaks, kommiks, jõuludeks jne). Hageja nõustus, et kostja tasuks elatise võlgnevuse poole aasta jooksul 302.15 eurot kuus. Kostja vastuväited
4.Kostja palus rahuldada hagi osaliselt ning määrata elatise tasumise kohustuse kindlaks selliselt, et kostja tasub hagejale elatist suuruses, mis vastab 1⁄2 VV kehtestatud kuupalga alammäärale, millelt on maha arvestatud 1⁄2 hagejale tema elukohariigi poolt makstavatest peretoetustest. Kostja palus jätta hagi tagasiulatuva elatise osas rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Kostja on kandnud hageja ülalpidamiskulude katteks nii tema seadusliku esindaja kui hageja isiklikule arveldusarvele summasid vastavalt võimalustele ja suulistele kokkulepetele. Hageja seaduslik esindaja sõitis 2009.a juunis Inglismaale ning poolte ühine laps jäi kostja kasvatada. Ka kandis kostja praktiliselt kõik lapsega seotud kulud. Hageja seaduslik esindaja tegi aeg-ajalt rahalisi ülekandeid lapse ülalpidamiseks, kuid ülekantud summad jäid sageli alla selle, milline oli seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Pooltel oli kokkulepe, et kostja ei pöördu kohtusse elatise nõudega, vaid kasvatab last olemasolevate võimaluste kohaselt. Kuna hageja läks 2016.a sügisel elama ema juurde Inglismaale, leppisid vanemad kokku, et ka kostja tasub hagejale elatist vastavalt sellele, millised on tema võimalused ning et hageja esindaja ei pöördu esindatava nimel kohtusse.
6.RAKE läbiviidud uuringu kohaselt oli aastatel 2010–2012 keskmine lapse tegelik ülalpidamiskulu 280 eurot ühe lapse kohta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-174-16). Hageja ei ole hagis esitanud kalkulatsiooni, millised on hageja kulutused ühes kuus. Viimaste aastate jooksul on töötasu alammäär oluliselt tõusnud ning seoses sellega on tõusnud ka PKS-ist tuleneva elatise suurus. Samas lapse ülalpidamise kulud ei ole nii kiiresti kasvanud. Lapse ülalpidamiskulud on ka osaliselt kaetud riiklike toetustega. Isegi kui hageja ülalpidamiseks kulub igakuiselt miinimumtöötasu, tuleb ülalpidamiskulud toetuste ulatuses kaetuks lugeda. Ei ole välistatud arvesse võtta, et lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega.
7.Kostja sissetulekud on igakuiselt ca 1200 eurot, sellest 404 eurot moodustab igakuine laenumakse, kommunaalkuludeks ca 150 eurot, lisaks tasub kostja elektri eest ca 20
eurot kuus. Kostja töötasu on suveperioodil kõrgem ning talveperioodil madalam ning 11 kuu keskmine töötasu moodustab ca 1200 eurot. Laenuintress on seotud euriboriga, milline võib muutuda nii suuremaks kui väiksemaks. Hetkel on kostja igakuiseks laenumakseks 320 eurot. Seega on kostja vältimatud püsikulud ca 490–574 eurot. Arvestades, et jaanuarist 2018 on seadusest tulenev elatis ühes kuus 250 eurot, oleksid kostja kulud kokku 824 eurot. Kostjale jääb peale eelnimetatud kulude kandmist järele 376 eurot, millest väga tagasihoidliku majandamise korral piisab toiduainete soetamiseks, kuid aeg-ajalt vajab kostja arstiabi, uusi riideid, samuti esineb kulutusi transpordile (sõiduki küte, remont, korraline hooldus), hügieenitarvetele jne.
8.Kostja arvas, et hageja seadusjärgse esindaja sissetulekud Inglismaal on suuremad kui kostja omad Eestis ning seetõttu on emal suuremad võimalused last üleval pidada. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist seoses elatise maksmata jätmisega. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei täidaks oma eesmärki ning oleks kohustatud isikule ebamõistlikult koormav. Juhul, kui kohus leiab, et kostja on kohustatud tasuma elatist tagasiulatuvalt, palus kostja arvestada elatise hulka hageja isiklikule arveldusarvele ülekantud summad. Arvestades ka tasutud elatist, on hagejale tegelikult alates oktoobrist 2016 kuni oktoobrini 2017 tasutud kokku 2175 eurot, mis aasta peale jagatuna moodustab igakuiselt 181.25 eurot. Võttes arvesse lapsele makstavaid riiklikke toetusi, on hagejale antud vahendeid ülalpidamiseks piisavalt. Kui kohus leiab, et kostja on kohustatud tasuma elatist tagasiulatuvalt, siis arvestades kostja varalist seisundit, palus ta määrata tagasiulatuva elatise tasumine jagatuna osamakseteks 24 kuu jooksul suuruses kuni 80 eurot kuus. Esimese astme kohtu otsus
9.03.05.2018 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja igakuise elatise 235 eurot alates hagi esitamisest 30.10.2017 kuni 31.12.2017; igakuise elatise 250 eurot alates 01.01.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 23.01.2023 muutuva suurusena 1⁄2 sõltuvalt VV kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus määras, et kostja poolt kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu 1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja CC arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
Kohus jättis rahuldamata hagi elatisevõlgnevuse 1611.76 euro saamiseks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
10.Kohus viitas PKS §-le 96, § 97 punktile 1 ja § 100 lõikele 1. Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui 1⁄2 VV kehtestatud töötasu alammäärast (PKS § 101 lõige 1), mis on 2017.a 235 eurot ja 2018.a 250 eurot kuus. Kohus viitas ka PKS §-le 99, §-le 102, § 105 lõikele 3 ja § 100 lõikele 2.
11.Kohtule esitatud sünnitõendiga on tõendamist leidnud, et CC-l ja kostjal on ühine alaealine tütar hageja, sündinud XX.XX.XXXX (t lk 7). Vaidlust ei ole, et kostja ei ela hagejaga koos. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja palus kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest igakuine elatis miinimumsummas. Kostja nõustus 13.04.2018 kohtuistungil tasuma hagejale igakuist elatist PKS-is sätestatud miinimummääras.
12.Hageja on märkinud enda igakuisteks vajadusteks 1252 eurot. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks tema arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras.
Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 punktis 16 märkinud, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kuna hageja nõudis elatist miinimummääras, ei ole vaja tõendada ega analüüsida hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi.
13.Järgmisena tuvastas kohus hageja vanemate varalise seisundi. Hageja seaduslikule esindajale realiseeritavat vara, sh sõidukeid ega kinnistuid, ei kuulu. Hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek on töötasu 540 eurot ja 288 eurot toetused riigilt, sh lapsetoetus 93.35 eurot (t lk 97). Kostjale kuulub korteriomand XXX, Tallinnas, mis on kostja elukohaks. Samuti kuulub kostjale sõiduauto, mille väärtuseks hindab kostja 1000 eurot (t lk 97). Kohtule esitatud arvelduskonto väljavõtte kohaselt oli kostja keskmine töötasu perioodil 12.01.2017–10.11.2017 kokku 14 104.71 eurot, mis teeb keskmiselt 1282 eurot kuus (t lk 30). Kostja vastas 13.04.2018 istungil kohtu küsimusele, et tema keskmine sissetulek on 1300 eurot kuus (t lk 97).
14.Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-118-12, punkt 15). Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, seetõttu on lapsele elatise maksmine rahas lapse huvides. Juhul, kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lõike 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
15.Kostja on menetluses tuginenud sellele, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Kohus on pooltega asja arutanud. Kohus arvestas elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja taotlusel sellega, et hagejale makstakse peretoetust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-16 leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-3517, punkt 28.2). Lahendis nr 3-2-1-35-17 on Riigikohus leidnud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada. Kohus leidis, et praeguses asjas ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiksid elatise suuruse vähendamise lapse emale makstava lapsetoetuse võrra.
16.Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et kostja sissetulekud võimaldavad tasuda hagejale igakuist elatist PKS § 101 lõikes 1 ettenähtud määras. Lisaks on kostjal endal võimalik oma sissetulekuid suurendada töötasu suurendamise tulemusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel ka muu vara arvel. Lahendis nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi
sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Lahendis nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
17.Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja nõue alates hagi esitamisest 30.10.2017 igakuise elatise väljamõistmiseks, mis ei ole väiksem kui 1⁄2 VV kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda hageja ema CC arveldusarvele AS-is Swedbank nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu 1. kuupäevaks. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejale tasunud. Seega tuleb kostja poolt kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatise summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
18.Järgmisena võttis kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista tagasiulatuvalt elatis 1611.76 eurot ühekordse summana perioodi 30.10.2016–29.10.2017 eest. Kohus viitas PKS §-le 108 ja märkis, et Riigikohus on selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ka ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-16, punktid 19 ja 20). Kohus selgitas hagejale 06.11.2017 määruses (t lk 11-12), et kui hageja soovib nõuda tagasiulatuvalt elatist, siis tuleb esitada selgitused ja võimalusel tõendid, mida hageja on varem teinud elatise nõudmiseks, st kas, kui tihti ja mismoodi on hageja pöördunud kostja poole elatise saamiseks. Hageja ei selgitanud ega tõendanud, mida ta tegi miinimummääras elatise saamiseks.
19.Samuti tuleb tagasiulatuva elatise nõude puhul arvestada, et kostja tasus hagejale perioodil oktoobrist 2016 kuni oktoobrini 2017 elatist kokku 1200 eurot. Kohus ei arvestanud kostja ega tema ema poolt hageja arveldusarvele kantud summadega, kuna hageja seaduslik esindaja ei ole andnud nõusolekut ülalpidamiskohustuse täitmiseks otse alaealisele lapsele. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-12, punkt 11). Kohus leidis ka, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib asetada kostja raskesse olukorda, mis takistaks hagejale igakuise elatise tasumist. Seega on põhjendatud jätta rahuldamata tagasiulatuv elatisenõue.
20.Kohus ei hinnanud eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, kuna need ei ole kohtu hinnangul asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks otsust hagi osalise rahuldamise osas.
21.Arvestades hagi osalist rahuldamist on mõistlik jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõike 1 alusel poolte endi kanda. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Apellatsioonkaebus
22.09.05.2018 apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, milles tema elatisevõlgnevuse nõue jäi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas, ja palub uue otsusega hagi vastavas osas rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
23.Tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmisel tugineb kohus sellele, et hageja vaatamata kohtu selgitustele ei selgitanud ega tõendanud, mida ta tegi miinimummääras elatise saamiseks. Hageja on 10.11.2017 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, et kostja tasub vabatahtlikult elatist miinimummääras, kuid kostja ei pidanud kokkuleppest kinni. Hageja seaduslik esindaja on pöördunud pidevalt kostja poole telefoni teel, mitte vähem kui kord kuus, kuid vaatamata nõudmistele ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust täitnud. Seega on hageja täitnud kohtu nõude. Hageja viitas kõnealusele menetlusdokumendile ka 13.04.2018 istungil ning selgitas, et ei saa telefonikõnesid tõendada. Kohus on jätnud nii 10.11.2017 menetlusdokumendi kui istungil antud selgitused tähelepanuta.
24.Kohus leidis, et arvestada tuleb ka asjaoluga, et kostja tasus hagejale perioodil oktoobrist 2016 kuni oktoobrini 2017 elatist kokku 1200 eurot. Kohus on jätnud arvestamata, et hageja on antud summaga arvestanud võlgnevuse arvutamisel. Samuti on kohus jätnud arvestamata hageja esitatud tõendi, mille kohaselt on kostja kandnud enda arvele hageja arvelt raha perioodil 01.02.2017–26.10.2017 kokku 1260.50 eurot.
25.Kohus on jõudnud valele järeldusele, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib asetada kostja raskesse olukorda. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja pakkus kompromissina elatisevõlgnevuse tasumist graafiku alusel. Kompromiss jäi sõlmimata kostja mittenõustumise tõttu. Samuti jättis kohus arvestamata kostja sissetuleku suuruse (1300 eurot kuus) ning asjaolu, et kostjal on vara, mida ta saab realiseerida ja täita ülalpidamiskohustust.
26.Hageja ei nõustu menetluskulude jaotusega. Kohtul tulnuks arvestada sellega, et hagi oli esitatud seaduses sätestatud alammääras elatise väljamõistmiseks nii edasi- kui tagasiulatuvalt, samuti sellega, et hagejaks on alaealine laps, kel sageli puudub endal vara, mille arvelt menetluskulusid kanda. Seega ei ole õiglane jätta nimetatud nõude rahuldamise puhul menetluskulusid hageja kanda. Isegi, kui tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata jätmine oli õigustatud, oleks kohus pidanud jaotama kulud teisiti. Kohus on jätnud arvestamata, et hageja seaduslik esindaja püüdis kohtuväliselt jõuda kostjaga elatise tasumise osas kokkuleppele, kuid tulemusteta. Seega oleks kohus pidanud lähtuma TsMS § 163 lõikest 2, kuid kohus ei põhjendanud, miks ta ei pidanud võimalikuks nimetatud sätte alusel kulusid jaotada.
Vastustaja seisukoht
27.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
28.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt asja menetlemisel menetlusõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata (TsMS § 654 lõige 6). Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud.
29.TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise osas ja milles kohus jaotas menetluskulud. Ülejäänud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lõike 1 alusel jõustunud.
30.Vastuseks kaebusele selgitab kolleegium järgmist. Maakohus võttis hagi esitamisest tagasiulatuva elatisevõlgnevuse menetlemisel kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga ja PKS § 108 arvesse, et kostja oli sel perioodil mingis osas elatist tasunud ning et hageja ei suutnud tõendada, et ta oleks nõudnud tasumist suuremas ulatuses. Olukorras, kus on tõendatud, et kostja mingis osas elatist tasus ja hageja ei pidanud vajalikuks pöörduda pikema aja jooksul (käesolevas asjas perioodil suvest 2016 kuni oktoobrini 2017) elatisenõudega kohtu poole, saab eluliselt järeldada, et hageja ülalpidamine pidi olema sel perioodil tagatud, mistõttu ei täida tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine seadusest tulenevat eesmärki. Kostja ei tunnistanud hageja väidetud suulist kokkulepet elatise tasumiseks seaduses ettenähtud miinimummääras. Kostja tunnistas suulist kokkulepet tasumiseks vastavalt võimalustele. Kostja vastuväide on ka eluliselt usutav, kuna hageja ei ole vaidlustanud isa väidet, et ajal mil ta elas isa juures Eestis (2009-2016), oli vanemate vahel kokkulepe, et isa ei pöördu elatise nõudega kohtu poole, vaid kasvatab last vastavalt võimalustele ning et ema ei tasunud elatist regulaarselt seaduses sätestatud miinimummääras. Võimalik vaidlus kostja poolt hageja arvelt endale ülekantud rahasummade üle väljub käesoleva tsiviilasja piiridest, mistõttu jättis maakohus selle asjaolu asjakohaselt otsuses käsitlemata.
31.Kolleegium ei nõustu ka kaebuse väidetega maakohtu poolt menetluskulude ebaõige jaotamise kohta. Maakohus jaotas kulud hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lõike 1 alusel, jättes kummagi poole kulud tema enda kanda. Kolleegium nõustub maakohtuga. Menetluskulude jaotamine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui rikutud on kaalutluspiire. Käesolevas asjas seda maakohtule ette heita ei saa. Hageja temaga kooselava vanema kaudu pidi nõude esitamisel arvestama, et selle menetlemine toimub hagimenetluses, mille puhul menetluskulude jaotusele võrreldes muude nõuete hagimenetlusega TsMS erandeid ette ei näe. Kaebaja poolt viidatud TsMS § 163 lõige 2 võib kuuluda menetluskulude jaotamisel kohaldamisele juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool. Seega käesolevas asjas oleks maakohtul olnud alust nimetatud sätte kohaldamist kaaluda, kui hageja oleks pakkunud kohtumenetluse jooksul kostjale kompromissina võimalust, et kostja tasuks alates hagi esitamisest elatist seaduses ettenähtud miinimummääras ja hageja loobub sel juhul tagasiulatuva elatise nõudest. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et sellise ettepaneku kompromissiks tegi maakohtus hoopis kostja (t lk 83 pöördel), kuid hageja sellega ei nõustunud (t lk 96).
32.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
33.TsMS § 174 lõike 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks apellandile hüvitamisele kuuluvate apellatsioonimenetluse kulude rahalise suuruse. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on vastustaja kuluks lepingulise esindaja tasu kaebusele vastuse koostamise eest kokku 2,5 tunni eest tunnitasuga 80 eurot (kokku 200 eurot), millele käibemaksu ei lisandu. Ringkonnakohus on seisukohal, et esindaja tasu on TsMS § 175 lõike 1 mõttes vajalik ja põhjendatud 1⁄2, s.o 100 euro, ulatuses. Nimelt nähtub kostja poolt maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast, et vastuse koostamisele hagile kulutas esindaja samuti 2,5 tundi (t lk 83 pöördel). Arvestades apellatsioonkaebuse oluliselt väiksemat mahtu võrreldes hagiavaldusega ning asjaolu, et kaebuses hageja vaid sisuliselt kordas juba maakohtus esiletoodud väiteid seonduvalt tagasiulatuva elatise nõudega, ei olnud lepingulisel esindajal mõistlik kulutada kaebusele vastamiseks, millele pidi eelnema ka kaebusega tutvumine, enam kui 1 tund 15min. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.