Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina UuetoaTepper Puudutatud isik 1: YY (endise nimega Y, isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Puudutatud isik 2: EE (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik 3: AA (isikukood
XXXXXXXXXX)
Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.04.2018 määrus ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks maakohtule.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Määruse peale ei saa edasi kaevata. Eelnev menetlus
Harju Maakohtu menetluses oli YY (endise nimega Y, puudutatud isik 1, ema) avaldus EE (puudutatud isik 2) ja AA (puudutatud isik 3, koos lapsed) suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha, koolivaliku ja meditsiiniliste küsimuste osas puudutatud isikule 1 üle andmiseks ning XX (avaldaja, isa) ja laste suhtluskorra kindlaks määramiseks. Lisaks oli menetluses
1(7)
XX avaldus puudutatud isiku 3 osas vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse puudutatud isiku 3 viibimiskoha, koolivaliku ja meditsiiniliste küsimuste osas avaldajale üle andmiseks või alternatiivselt samades küsimustes ainuotsustusõiguse üle andmiseks ning suhtluskorra määramiseks.
2.Harju Maakohus lõpetas 18.09.2017 määrusega vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt ja andis laste viibimiskoha, koolivaliku ja meditsiiniliste küsimuste hooldusõiguse üle puudutatud isikule 1 ning määras isa ja laste vahelise suhtluskorra. Kohtumäärus on jõustunud. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja nõue
3.Avaldaja esitas 06.01.2018 avalduse lepitusmenetluse korraldamiseks, kuna laste ema ei pidanud määratud suhtluskorrast kinni ning takistas isal lastega suhtlemist jaanuaris 2018 ja plaanis lastega koos tegevusi ajaks, mil lapsed peaksid viibima isa juures (2018 kevadine koolivaheaeg).
4.Avaldaja ei nõustunud oma 08.03.2018 kohtule esitatud seisukohas puudutatud isikuga 1, et asi ei allu Eesti kohtule ning menetlus tuleks lõpetada. Avaldaja hinnangul oli käesoleva vaidluse esemeks Harju Maakohtu 18.09.2017 määrusega kindlaks määratud suhtluskord, mille täitmise tagamiseks näeb seadus ette võimaluse suhtluskorra rikkumise korral pöörduda poolte lepitamiseks kohtu poole. Suhtluskorda puudutava avalduse esitamise ajal ehk 09.03.2017 elasid lapsed Eestis, millest tulenevalt allub suhtluskorda (sh selle täitmist) puudutav vaidlus Eesti kohtule. Ka juhul, kui käsitleda avaldust n.ö eraldi menetlusena, allub asi Eesti kohtule. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, 27.11.2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (Brüssel II bis) artikkel 9 näeb ette erireegli selliseks juhuks, kui laps on hiljuti ühest riigist teise kolinud. Avalduse esitamise ajaks ehk 26.01.2018 ei olnud 3 kuuline tähtaeg möödunud. Kõiki asjaolusid arvestades on laste parimates huvides menetluse läbiviimine Eestis.
5.13.04.2018, pärast seda, kui kohus oli teatanud 13.03.2018 toimunud kohtuistungil, et teeb käesolevas asjas lõpplahendi, esitas avaldaja 19.03.2018 vastuväite kohtu tegevusele ja 05.04.2018 täiendava avalduse suhtluskorra muutmiseks. Vastuväites kohtu tegevusele leidis avaldaja, et puudutatud isiku 1 isiklikult ärakuulamata jätmine ning ärakuulamisel esindaja vahendusel osalemise lubamine ei ole kooskõlas lepitusmenetluse läbiviimise kohta sätestatuga, kuna vanemad tuleb ära kuulata isiklikult. Puudutatud isiku 1 seisukoht
6.Puudutatud isik 1 ei nõustunud menetlusega Eestis, kuna lastel puudub elukoht Eestis ja ei ole võimalik kaasata laste huvide kaitseks mõnda valla- või linnavalitsust, sest ühelgi valla- või linnavalitusel ei ole pädevust käesolevas asjas. Ka lastele riigiõigusabi korras määratud esindaja ei saa anda seisukohta tulenevalt laste elukohast Saksamaal. Lisaks märkis puudutatud isik 1, et sunnivahendite kohaldamine saab olla täitemenetluse käigus rakendatav juhul, kui täitemenetlus viiakse Eestis läbi Eesti 2(7)
täiturite poolt lähtuvalt Eesti seadustest. Antud olukorras on puudutatud isikute elukoht Saksamaal ning täitemenetlus tuleks läbi viia Saksamaal lähtuvalt Saksa täitemenetlusnormidest. Kuna suhtluskorda puudutava määruse täitmise kord Saksamaal erineb täitmise korrast Eestis, pidas avaldaja määruse täitmist Saksamaal kaheldavaks. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
7.Maakohus jättis vaidlustatud määrusega avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks läbi vaatamata, keeldus menetlusse võtmast avaldust suhtluskorra muutmiseks ja jättis rahuldamata avaldaja vastuväite kohtu tegevusele. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku 1 kasuks välja menetluskulud 378 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Brüssel II bis määruse artikkel 8 lg 1 kohaselt on liikmesriigi kohtutel vanemliku vastutuse asjades pädevus, kui avaldus on esitatud lapse suhtes, kelle harilik viibimiskoht (habitually resident, eest keelses tõlkes määruses läbivalt tõlkeviga „alaline elukoht“) on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis. Vastavalt Brüssel II bis määruse artikkel 9 lg-le 1 säilitavad, juhul kui laps kolib seaduslikult ühest liikmesriigist teise ja saab seal uue hariliku viibimiskoha, lapse varasema alalise elukohariigi kohtud erandina art-st 8 pädevuse kolme kuu jooksul pärast kolimist, et muuta kõnealuses liikmesriigis enne lapse kolimist tehtud kohtuotsust suhtlusõiguse kohta, kui selle isiku harilik viibimiskoht, kellele on vastavalt suhtlusõigust käsitlevale kohtuotsusele antud suhtlusõigus, on jätkuvalt lapse varasema hariliku viibimiskoha liikmesriigis.
9.Vaidlust ei olnud, et lapsed elavad hiljemalt alates 06.11.2017 Saksamaal ning avaldaja esitas 26.01.2018 avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks, mitte suhtluskorra muutmiseks. Maakohus möönis, et Brüssel II bis määruse artikkel 9 lg 1 võib tulla kohaldamisele, kuid selle sõnastuse ja mõtte kohaselt säilib liikmesriigi kohtul pädevus kolme kuu jooksul pärast kolimist üksnes juhul, kui selle riigi kohus on teinud lahendi vanema ja lapse suhtlemise kohta ning ainult siis, kui soovitakse muuta varasema lahendiga määratud lapsega suhtlemise korda. 26.01.2018 avalduses ei palunud avaldaja suhtluskorda muuta. Pealegi ei leidnud tõendamist, et suhtluskorda oleks tahtlikult rikutud. Seega ei ole Brüssel II bis määruse artikkel 9 lg 1 26.01.2018 avalduse lahendamisel asjakohane. Seetõttu jättis maakohus avalduse läbi vaatamata.
10.Kuna maakohus tuvastas, et asi ei allu Eesti kohtule, ei võtnud ta menetlusse avaldaja 05.04.2018 esitatud avalduse täiendust suhtluskorra määruse muutmiseks sõidukulude tasumise osas ning jättis rahuldamata ka vastuväite kohtu tegevusele. 05.04.2018 avaldus oli esitatud pärast 3 kuu möödumist laste elama asumisest Saksamaale. Määruskaebus ja selle põhjendused
11.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule lepitusmenetluse läbiviimise jätkamiseks.
12.Maakohus rikkus kohtualluvust puudutavate asjaolude välja selgitamata jätmise ja kohtualluvuse üle alles lõpplahendis otsustamisega oluliselt menetlusnorme. 3(7)
13.Kohtul tuleb avaldust saades kontrollida nii seda, kas Eesti kohus on rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev õigust mõistma kui ka seda, kas just see Eesti kohus, kuhu avaldus esitati on riigisisese kohtualluvuse sätete järgi pädev asja lahendama. Kohtualluvust tuleb kontrollida viivitamatult, mitte alles lõpplahendis. Maakohtule pidi avalduses toodud asjaoludest tulenevalt olema teada, et puudutatud isikud on avalduse esitamise ajaks asunud Saksamaale elama. Maakohus võttis avalduse menetlusse ja hakkas asja sisuliselt arutama, mh määras vanemate ärakuulamise aja. Maakohus ei täpsustanud kohtualluvusega seonduvat isegi pärast seda, kui puudutatud isik 1 esitas 15.02.2018 seisukoha, milles leidis, et asi ei allu Eesti kohtule.
14.Kohtu kohaldatav norm ei või tulla pooltele üllatusena. Maakohus ei täpsustanud kohtualluvust puudutavaid asjaolusid ka 13.03.2018 ärakuulamisel ega selgitanud avaldajale kohtualluvusega seonduvat ega seda, et kohus võib jätta avalduse läbivaatamata.
15.Asja läbivaatamata jätmine on ebaõige ka sisuliselt. Brüssel II bis määruse artikkel 8 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt alluvad vanemliku vastutuse asjad selle riigi kohtule, kus on lapse harilik viibimiskoht avalduse esitamise ajal. Vaidluse esemeks on maakohtu määrusega kinnitatud avaldaja ja laste suhtluskord, mille täitmise tagamiseks näeb TsMS § 563 ette võimaluse suhtluskorra rikkumise korral pöörduda poolte lepitamiseks kohtu poole. Suhtluskorda puudutava avalduse esitamise ajal (09.03.2017) elasid puudutatud isikud Eestis, millest tulenevalt allub suhtluskorda (sh selle täitmist) puudutav vaidlus Eesti kohtule.
16.Asi allub Eesti kohtule ka juhul, kui käsitleda lepitumenetluse avaldust eraldi menetlusena. Brüssel II bis määruse artikkel 9 lg 1 järgi säilib lapse varasema hariliku viibimiskoha riigi kohtul kolmeks kuuks pärast ümberasumist pädevus muuta selles liikmesriigis enne lapse kolimist tehtud kohtuotsust suhtlusõiguse kohta, kui suhtlusõiguse saanud isiku harilik viibimiskoht on jätkuvalt lapse varasema hariliku viibimiskoha riigis. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et 26.01.2018 esitati avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks, millega ei kaasne suhtluskorra muutmine, ning seetõttu ei allu asi Brüssel II bis määrusest tulenevalt Eesti kohtule. Maakohus leidis, et suhtluskorra muutmiseks oleks tal olnud pädevus, kuid lepitusmenetluse läbiviimiseks pädevus puudub. Selline maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas TsMS-ga ning paneb avaldaja ebamõistlikku olukorda, kus kohtualluvuse üle otsustamine sõltub esitatud taotluse sõnastusest. Maakohus jättis arvestamata TsMS § 563 lg 1, millest tulenevalt on lepitusmenetluse läbiviimiseks vajalik kohtu teavitamine suhtlemiskorda puudutava määruse rikkumisest. Lepitusmenetluse läbiviimise käigus peaks selguma, kas on võimalik asi lahendada vanemate vahelise lepitamise ja kokkuleppega (nt perenõustamistel) või otsustab kohus, kas ja milliseid sunnivahendeid rakendada, millises ulatuses suhtlemist puudutavat määrust muuta või milliseid muudatusi teha vanema õigustes lapse suhtes. Seda, kas ja millises ulatuses on vaja algatatud menetluse tulemusena varem määratud suhtluskorda muuta, saab ja võib otsustada ainult kohus. Ka Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et tulenevalt PKS §-st 123 on ainult kohus pädev hindama, kas suhtluskord vastab lapse huvidele või mitte. TsMS § 477 lg-st 5 tulenevalt ei ole kohus hagita menetluses seotud avaldaja taotluste ega asjaoludega. Eeltoodut arvestades ei oma tähtsust, kas avalduses on palutud 4(7)
suhtluskorda muuta või mitte, kuivõrd selle üle otsustamine on niikuinii vaid kohtu pädevuses ega sõltu avaldaja esitatud taotlustest ja asjaoludest.
17.Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Saksamaa kohtus menetlemine võimaldab kiiret sekkumist, vähendab laste koormamist kohtumenetlusega, kindlustab tõendite parema kättesaadavuse ja lapse huve kaitsvate institutsioonide läheduse. Laste Saksamaale kolimise kui suhtluskorra määramise asjaolusid arutas Eesti kohus, mis tähendab, et nii kohtul kui siinsetel kaasatud asutustel on olukord ja asjaolud täpselt teada, samas kui Saksamaa vastavad asutused ei ole ilmselt suhtluskorra olemasolust ega sellega seonduvatest asjaoludest üldse teadlikud.
18.Arusaamatu on maakohtu järeldus, et suhtluskorra tahtlik rikkumine ei leidnud tõendamist, kuna maakohus jättis pädevuse puudumise tõttu asja läbi vaatamata ning ei arvestanud avaldaja esitatud tõenditega.
19.Avaldajal ei oleks tekkinud menetluskulusid, kui maakohus oleks kohtualluvust puudutavad asjaolud välja selgitanud ja kohtualluvuse osas seisukoha võtnud õigeaegselt. Ka puudutatud isiku 1 menetluskulud oleks olnud välditavad. Menetluskulud on õiglane jätta poolte endi kanda. Menetluse edasine käik
20.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
21.Puudutatud isik 1 vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Määruse põhjendused
22.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja kohtuasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud Brüssel II bis määruse artikleid 8 ja 9, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi tegemise.
23.Brüssel II bis määruse artikkel 8 lg 1 kohaselt liikmesriigi kohtutel on vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis ja lg 2 järgi lõiget 1 kohaldatakse, kui artiklitest 9, 10 ja 12 ei tulene teisiti. Brüssel II bis määruse artikkel 9 lg 1 sätestab, et kui laps kolib seaduslikult ühest liikmesriigist teise ja saab seal uue alalise elukoha, säilitavad lapse varasema alalise elukohariigi kohtud erandina artiklist 8 pädevuse kolme kuu jooksul pärast kolimist, et muuta kõnealuses liikmesriigis enne lapse kolimist tehtud kohtuotsust suhtlusõiguse kohta, kui selle isiku alaline elukoht, kellele on vastavalt suhtlusõigust käsitlevale kohtuotsusele antud suhtlusõigus, on jätkuvalt lapse varasema alalise elukoha liikmesriigis. Artikkel 9 lg 2 kohaselt lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui lõikes 1 nimetatud suhtlusõiguse kasutaja on tunnustanud lapse uue alalise elukoha liikmesriigi kohtute pädevust, osaledes sealsete kohtute menetlustes nende pädevust vaidlustamata.
24.Lastega suhtlemise korra on maakohus kindlaks määranud 18.09.2017 määrusega ja ema koos lastega on kolinud alaliselt elama Saksamaale 06.11.2017. Laste isa esitas suhtluskorra määranud maakohtule 26.01.2018 avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks. Avaldus oli esitatud enne 3 kuu möödumist laste kolimisest teise riiki.
5(7)
Vaidlust ei ole, et avaldaja on Eestis ehk siis riigis, mille kohus on määranud kindlaks suhtluskorra.
25.TsMS § 563 lg 1 sätestab, et kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkulepet või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Lepitusmenetluse puhul on tegemist hagita menetluse eripärase alaliigiga, kus hagita menetlus on põimunud lepituse elementidega. Seega on tegemist iseseisva hagita menetlusega, kus kohtunik on ühtlasi ka lepitaja rollis (Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne III, lk 592).
26.TsMS § 563 lg 6 sätestab, et kui vanemad saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust või varem kokkulepitust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse kokkulepe kui kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist määrust või kokkulepet ja lg 7 kohaselt, kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet ja milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. 26.01.2018 avalduses ja 13.03.2018 toimunud ärakuulamisel selgitas avaldaja, et ta ei pea vajalikuks 18.09.2017 määrusega kehtestatud suhtlemiskorda muuta ja soovib ennekõike nimetatud määruse nõuetekohast täitmist. Kuigi avaldaja on väljendanud tahet alustada lepitusmenetlust ja mitte muuta suhtluskorda, ei nõustu kolleegium maakohtuga, et avaldaja suhtluskorra muutmise taotluse puudumine tingib selle, et avalduse läbivaatamine ei allu Brüssel II bis määruse artikkel 9 lg 1 järgi Eesti kohtule. Kuigi avaldaja ei soovinud 26.01.2018 avalduses otseselt suhtluskorra muutmist, tulenes kohtu õigus ilma vastava taotluseta suhtluskorda muuta TsMS § 563 lg-st 7. Õige on määruskaebuse väide, et maakohus on avaldaja pannud ebamõistlikku olukorda, kus kohtualluvuse üle otsustamine sõltus esitatud avalduse sõnastusest, mitte aga selle sisust. Kolleegium märgib, et lepitusmenetluse sisuks ongi suhtluskorra täitmisega seotud probleemide lahedamine ja seda ei saa käsitleda eraldi hagita menetlusena, millel puudub seos suhtluskorra muutmisega. Kuna lepitusmenetluse alustamine on oma sisult otseselt puutumuses suhtluskorra määramisega, siis avalduse suhtes Eest kohtute kohtualluvuse otsustamisel tuleb lähtuda Brüssel II bis määruse artikkel 9 lg-st 1. Arvestades, et avaldus esitati kolme kuu jooksul pärast laste Saksamaale elama asumist, allub vaidlus Eesti kohtule.
27.Avaldaja 05.04.2018 avalduse täiendust ei ole alust käsitleda eraldi avaldusena suhtluskorra määramiseks, vaid tegemist on 26.01.2018 esitatud lepitusmenetluse alustamise avalduse täpsustamisega ja ettepanekuga lepitusmenetluse tulemusena muuta suhtluskorda.
28.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et maakohtu poolt kohtualluvuse normide kohaldamine tuli pooltele üllatusena. Puudutatud isik 1 selgitas oma seisukohta kohtualluvuse osas 15.02.2018 dokumendis. Avaldaja esitas oma seisukoha 6(7)
kohtualluvuse osas 08.03.2018. Seega oli menetlusosalistele teada, et kohtualluvuse osas on vaidlus.
29.Kolleegiumi arvates ei takista avalduse menetlemist see, et lapsed elavad praegu koos emaga Saksamaal. Maakohtul on võimalus vajadusel kasutada menetluse läbiviimisel Saksamaa pädevate ametkondade või kohtute abi. Samuti on suhtluskorda reguleerivad lahendid täidetavad nii Eestis kui Saksamaal. Õige on see, et lepitusmenetluse eesmärkide täitmiseks on vajalik mõlema vanema isiklik osavõtt menetlusest. Eemal viibiva menetlusosalise ärakuulamist on võimalik kohtul korraldada tehnilisi vahendeid kasutades või vajadusel korraldades seda teise riigi kohtu kaudu. Juhul kui üks vanematest keeldub menetluses osalemast, on kohtul võimalik kaaluda TsMS § 563 lg-s 7 toodud abinõude kohaldamist.
30.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab avalduse uueks läbivaatamiseks maakohtule, siis menetluskulude jaotus määratakse maakohtu poolt tehtavas lahendis.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.