Apellant (hageja): A.K. (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Valli Murde (kuni 30. septembrini 2018) Vastustaja (kostja): B.K. (isikukood XXX), seaduslik esindaja M.K., lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 31. mai 2018 otsus kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista A.K. lt B.K. kasuks välja menetluskulud maakohtus 576 eurot.
3.Muus osas jätta Viru Maakohtu 31. mai 2018 otsus muutmata.
Lugeda Viru Maakohtu 31. mai 2018 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1 Jätta hagi rahuldamata. 4.2 Jätta menetluskulud maakohtus A.K. kanda. 4.3 Välja mõista A.K. lt B.K. kasuks menetluskulud maakohtus 20%).
576 eurot (sh käibemaks
4.4 A.K. le riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ja kulude ulatuse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiskohustuse kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrustega.“
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.K. (hageja) esitas 28. oktoobril 2017 Viru Maakohtule hagi B.K. (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohus 13. aprilli 2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8038 mõistnud hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-1 sätestatud miinimummääras. Hageja majanduslik olukord on võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga oluliselt muutunud. Kohtuotsuse tegemise ajal sai hageja töötasu nii Eestis kui ka Venemaal. Pärast kohtuotsuse tegemist jäi hageja ainsaks sissetulekuks töötasu 390 eurot. Hageja ülalpidamisel on veel üks laps. Lisaks täidab hageja vabatahtlikult kostja seadusliku esindajaga kooselu jooksul võetud laenukohustusi. Hageja palus vähendada igakuist makstavat elatist 100 euroni kuus.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ülalpidamisel olev teine laps oli olemas juba elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise hetkel. Ei ole selge, kuidas mõjutab väidetav laenu tasumine hageja ülalpidamiskohustust. Hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord on võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 31. mai 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejalt mõisteti välja kostja menetluskulud 1440 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, kas ja millisel määral on hageja sissetulekud võrreldes aprilliga 2017 muutunud. Elatise vähendamise nõude lahendamisel ei saa kohus anda samade asjaolude pinnalt uut hinnangut. Hageja saab tugineda vaid asjaoludele, mis on võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga muutnud. See, et kohus eelmist asja läbi vaadates ei arvestanud oluliste asjaoludega, ei ole praeguses asjas tähtis, kuna isik pidanuks eelmises menetluses sellele tuginema. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kandnud kostja seaduslikule esindajale igakuiselt 200 eurot laenukohustuste katteks. Seega ei saa asuda seisukohale, et hageja teeb laenukohustuse katteks tagasimakseid ning et need oleksid kostja huvides või asendaksid elatise maksmise kohustust. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada täies ulatuses.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt puuduvad otsuse p-des 21 ja 22 TsMS 442 lg-le 8 vastavad põhjendused. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1. Hageja viitab TsMS § 164 lg-tele 1 ja 3. Ei ole andmeid selle kohta, et hageja oleks varjanud või avaldanud ebaõigeid andmeid oma sissetulekute või vara kohta. Seega pidi maakohus põhjendama, mis alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Olukorras, kus hageja ei ole suuteline täitma jõustunud otsusega väljamõistetud elatist, on ebaõiglane koormata teda ka kostja menetluskuludega. Kui maakohus oleks kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 kontrollinud kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust, oleks ta märganud, et 10 tunni kulutamine lihtsate vastuse koostamiseks ei ole põhjendatud. Vaidlus ei olnud mahukas ega keeruline. TsMS § 162 lg 4 alusel tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja majanduslikku olukorda arvestades oleks temalt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, kuna sellega suurendatakse võlgnevust veelgi.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 576 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
Kuigi apellatsioonkaebuses taotleb hageja maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas, paludes jätta need menetlusosaliste endi kanda, tuleneb kaebuse põhjendustest, et hageja vaidlustab ka menetluskulude suurust. Eelneva tõttu kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nii menetluskulude jaotuse kui ka rahalise suuruse osas.
8.Esmalt käsitleb ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Hageja leiab, et menetluskulud tuleks jätta TsMS § 164 lg 1 või § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.
8.1.Ringkonnakohus selgitab, et praegusel juhul ei kohaldu TsMS § 164 lg 1, mille kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvemisasja kumbki pool oma menetluskulud ise. Hagiliseks abieluasjaks on abielu lahutamine või kehtetuks tunnistamine, abielu olemasolu või puudumise tuvastamine, ühisvara jagamine või abikaasa abielusuhtest tulenev muu nõue teise abikaasa vastu (TsMS § 102 lg 1). Põlvnemisasjaks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine (TsMS § 103 lg 1). Käesoleval juhul on tegemist ülalpidamisasjaga ning TsMS § 164 lg-t 1 kohaldada ei saa.
8.2.Samuti ei kohaldu antud juhul TsMS § 162 lg 4, mis võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selle sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on TsMS § 162 lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on elatise maksmiseks kohustatud isik, kes esitas hagi kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamiseks poole aasta möödumisel pärast kohtuotsuse tegemist. Hagi jäi rahuldamata, kuna hageja esitas kohtule samad asjaolud, nagu eelmisel korral, samuti ei tõendanud hageja oma majandusliku seisundi halvenemist (selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud). Pigem oleks sellises olukorras äärmiselt ebaõiglane välistada kostja (lapse) õigust kantud õigusabikulude hüvitamiseks.
8.3.Eelneva tõttu on maakohus õigesti jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
9.Järgmisena käsitleb ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalist suurust.
9.1.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on maakohus diskretsiooni piire ületanud. Ka kaalutlusotsust tuleb kohtul põhjendada. Maakohus ei ole menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust põhjendanud, piirdudes üksnes järeldusega, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada täies ulatuses.
9.2.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 101), mille kohaselt moodustavad tema menetluskulud maakohtus 1440 eurot (koos käibemaksuga). Kostja lepingulise esindaja 144 euro suurust tunnitasu (koos käibemaksuga) võib ringkonnakohtu hinnangul pidada põhjendatuks. Seda ei ole hageja apellatsioonkaebuses ka vaidlustanud. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu (10 tundi) ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalik. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on küllaltki lihtsa elatise vähendamise vaidlusega, s.o tegemist ei ole olnud keeruka ajakulu nõudva ja mahuka vaidlusega. Kostja (lapse) esindaja advokaat Andrei Matvejev osales ka tsiviilasja nr 2-16-8038 menetluses, milles tehtud lahendi muutmist hageja taotles. Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 4 tundi. Seega tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja menetluskulud 576 eurot (120 eurot/tund x 4 tundi + käibemaks 20%).
10.TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse menetluskulude jaotust. Kuigi TsMS § 178 pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eeltoodust tulenevalt kohaldub praegusel juhul TsMS § 178 lg 4. Hageja esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.