31.05.2018.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-17-16196
Tsiviilasi
A K hagi B K vastu elatise suuruse vähendamiseks
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: A K (ik: XXX), elukoht XXX, e-post: XXX Hagejale RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Valli Murde Kostja: B K (ik: XXX), elukoht: XXX, Kostja seaduslik esindaja M K (ik: XXX), elukoht: XXX, e-post: XXX Kostja lepinguline esindaja: adv. Andrei Matvejev
Hagi hind
1215.- eurot
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON:
Jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda. Välja mõista hagejalt A K kostja B K kasuks menetluskulude (õigusabikulu) katteks 1440.- eurot (sh käibemaks 20%). Hagejale riigi õigusabi korras määratud advokaadi taotluse tasu ja kulude ulatuse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiskohustuse kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrustega. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord:
Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
I Hageja nõuded ja seisukohad.
1.Hageja palub muuta Harju Maakohtu 13.04.2017.a. otsust tsiviilasjas nr 2-16-8038, millega suurendati omakorda Harju Maakohtu 30.12.2013.a. määrusega nr 2-13-38926 välja mõistetud elatist ja mõisteti A K B K kasuks välja elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 20.05.2016.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja palub muuta Harju Maakohtu 13.04.2017.a. otsust tsiviilasjas nr 2-16-8038 kohustatud vanema A K osas ning määrata laps B K ülalpidamiseks igakuine elatis mitte suurem kui 100 eurot. Seega on hageja nõudeks vähendada elatist 100 euroni.
2.Hageja põhjendab oma nõuet järgmiselt. Hageja püüdis täita ülalpidamiskohustust Harju Maakohtu 13.04.2017.a. kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses, kuid see muutus võimatuks. Hageja sissetulek koosneb OOO P makstavast töötasust, mis on ca 390 euro kuus. Hageja ülalpidamisel on veel üks laps - XXX sündinud K K. Lisaks täidab hageja vabatahtlikult kostja seadusliku esindajaga kooselu käigus võetud laenukohustusi, mis moodustavad igakuiselt ca 200 eurot. 30.12.2013 elatise tasumise lahendamiseks kompromissi sõlmimise aluseks oligi hageja nõustumine täita vanemate laenukohustusi. Nõusoleku andmisel lähtus hageja soovist leevendada kostja seadusliku esindaja majanduslikku olukorda.
3.Hageja leiab, et võrreldes 13.04.2017.a. otsuse tegemise aja olukorraga on see praegu oluliselt muutunud, kuna hageja majanduslikust olukorrast tulenevalt on ilmne, et ta ei ole suuteline täitma ülalpidamiskohustust kostja suhtes seaduses sätestatud ulatuses. See tähendab, et 13.04.2017.a. kohtuotsuse tegemisel arvesse võetud asjaolud vanema poolt ülalpidamiskohustuse täitmise osas on ära langenud. Harju Maakohtu 13.04.2017.a. otsuse tegemise ajal oli hageja majanduslik olukord oluliselt parem, sest ta sai töötasu nii Eestis kui ka Vene Föderatsioonis. Pärast otsuse tegemist jäi hageja ainukeseks sissetulekuks töötasu igakuiselt summas 390 eurot. Kahjuks ei ole mõlemas riigis valitseva majandusliku olukorra pärast reaalne leida töökohta parima töötasuga. Viimane asjaolu tingis pöördumise hagiga kohtusse jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks. 13.04.2017.a. otsuse tegemisel ei kontrollitud kostja majanduslikku olukord ehk kuna kostja taotles välja mõista elatis nn miinimummääras, siis mõistis kohus välja elatise nõutud suuruses.
4.Hageja palub vaidluse lahendamisel võtta arvesse tema tegelikku majanduslikku olukorda tema sissetulek on ca 390 eurot kuus ning ülalpidamisel on ka teine laps K K.
II Kostja seisukohad.
5.Kostja hagi ei tunnista.
6.Asjaolu, et hagejal on teine laps, oli olemas 13.04.2017.a Harju Maakohtu otsuse tegemise päeval ja seda arvestati otsuse tegemisel. Nii Harju Maakohtu menetluses kui ka käesolevas menetluses esitab hageja väite selle kohta, et ülalpidamiskohutuste täitmine kostja suhtes raskendab hageja teise lapse olukorda. Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui hageja, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle asjaolu kohta, et ülalpidamiskohustuse täitmine raskendab kostjal hageja teise lapse olukorda. Seoses sellega hindab kostja antud hageja väite paljasõnaliseks.
7.Lisaks pole selge, mis põhjusel hageja poolt väidetavalt kostja seadusliku esindaja eest tasunud laen mõjutab elatise suurust. Kostja esindaja leiab selle argumendi olevat asjasse mittepuutuv.
8.Hageja ise kinnitab fakti, et ta töötab Venemaal ja saab Venemaal sissetuleku. Hageja ei esitanud ühtegi tema majanduslikku olukorda iseloomustavat tõendit. Lisaks sellele on antud väide suunatud jõustunud kohtuotsuse ümbervaatamiseks, mis ei ole lubatav.
9.Hageja ei esitanud ühtegi tõendi selle kohta, et tema majanduslik olukord ja perekonnaseis on muutunud võrreldes 13.04.2017.a kohtuotsuse tegemise ajaga.
10.Harju Maakohtu menetluses nr. 2-13-42146 vaadati läbi A K hagi M K vastu ühisvara jagamise nõudes. Selles asjas kinnitati 10.02.2014.a. määrusega kompromiss. Kompromissi järgi jäi A K ainuomandisse korteriomand ja korteriomandiga seostus laenukohustusi. Alates kompromissi jõustumise päevast pooltel ei ole ühist laenukohustust.
III Kohtu seisukoht ja põhjendused.
11.Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust, et B K on A K alaealine laps (tl 8).
Hagejal on lisaks kostjale veel üks alaealine laps – K K (tl 8 pöördel) ning lapsele on määratud raske puue 12.12.2016.a. kuni 31.12.2019.a. (tl 9). Harju Maakohtu 13.04.2017.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8038 rahuldati B K hagi A K vastu elatise suurendamiseks ja mõisteti lapse ülalpidamiseks välja elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 20.05.2016.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni (tl 67). Kohtuotsus on täitmisel täitemenetluses nr 066/2017/1522 (tl 9 pöördel-10).
13.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleneb hagejale PKS-ist kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
14.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja A K majanduslik seisund on halvenenud võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga sel määral, et elatist kuulub vähendamisele. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus märgib, et on juba pooltele selgitanud, et elatist saab vähendada juhul, kui tuvastatakse, et võrreldes ajaga, mil elatis välja mõisteti, on muutunud näiteks elatist maksma kohustatud isiku majanduslik või tervislik seisund, töövõime ulatus, ülalpeetavate arv vms. Hagejal tuleb elatise vähendamise nõude esitamisel välja tuua, kuidas on muutunud elatise maksmist mõjutavad asjaolud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga.
15.Hageja on tuginenud asjaolule, et temal on lisaks kostjale veel üks alaealine laps. Kohus leiab, et nimetatud väide on tõendatud. Samas on tuvastatud, et nimetatud asjaolu oli olemas ka eelmise kohtulahendi tegemise ajal.
16.Lisaks on hageja tuginenud asjaolule, et 13.04.2017.a. otsuse tegemise ajal sai hageja töötasu nii Eestis kui Vene Föderatsioonis. Käesoleval hetkel on ainukeseks sissetulekuks töötasu 390.- eurot.
Harju Maakohtu 13.04.2017.a. otsusest (tl 6 jj) nähtub, et A K on selgitanud, et tema majanduslik olukord ei ole võrreldes 2013. aastaga muutunud ning et ta sai 2013.a. täiendavat sissetulekut ka Vene Föderatsioonist. Samuti on A K tunnistanud, et on varjanud Vene Föderatsioonist saadavat sissetulekut. Hageja esitas venekeelse pangakonto väljavõtte (tl 12), millest peaksid nähtuma tema töötasu kuni 2017.a. augustini. Kohus on palunud hagejal täpsustada, millise ajahetkeni sai ta sissetulekuid nii Eesti Vabariigis kui Vene Föderatsioonis ja kellelt saadav sissetulek on kajastatud koos hagiavaldusega esitatud pangakonto väljavõttes. Hagejal tuli välja tuua ja tõendada, kus ja millisel ametikohal ning millise töötasuga ta töötab (tl 81 pöördel). Hageja ei ole kohtule esitatud vastuses soovinud täiendavaid selgitusi ega tõendeid esitada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole tõendatud, kas ja millisel määral on hageja poolt saadavad sissetulekud võrreldes 2017.a. aprilliga muutunud.
17.Kohus selgitab veelkord, et elatise vähendamise nõude arutamisel ei saa kohus anda samade asjaolude pinnalt uut hinnangut. Elatise vähendamise nõude esitamisel saab hageja tugineda ainult asjaoludele, mis on võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga muutunud. Asjaolu, et kohus eelmist asja läbi vaadates ei arvestanud oluliste asjaoludega, ei oma käesolevas asjas tähendust, kuna isik pidanuks eelmises menetluses sellele tuginema.
18.Ühtlasi väidab hageja, et täidab kostja seadusliku esindaja igakuist laenukohustust. Hageja ei ole tõendanud, et on kostja seaduslikule esindajale igakuiselt 200.- eurot laenukohustuse katteks kandnud. Seda asjaolu ei ole kinnitanud ka kostja. Seega ei saa teha ka järeldust, et hageja teeb laenukohustuse katteks tagasimakseid ning et tagasimaksed oleksid alaealise kostja huvides või asendaksid elatise maksmise kohustust.
19.Hageja on välja toonud, et kostja seaduslik esindaja ei ole tõendanud enda majanduslikku olukorda. Maakohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja ei ole tõendanud, kuidas on tema majanduslik olukord muutunud võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga, puudus ka kostja seaduslikul esindajal kohustus enda majanduslikku olukorda tõendada.
20.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
21.Vastavalt § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
22.Kohus kohustas pooli esitama enda menetluskulude nimekirjad ning vastused vastaspoole kulude osas. Kostja esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud järgmised toimingud: -
Kokku 10 tundi. Ühe õigusabi tunni hind on 120 eurot. Kuna AB Sven Sillar on käibemaksukohuslane, kostja aga ei ole, siis lisandub õigusabi tunni maksumusele käibemaks. Kokku: 120 * 10 = 1200 * 20% = 1440 eurot. Kostja esindaja kinnitab, et eelmainitud menetluskulud on tekkinud seoses käesoleva asjaga. Hageja vastust kostja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. Kohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
23.Hagejale on antud Viru Maakohtu 22.08.2017.a. määrusega riigi õigusabi kohustusega hüvitada 50% riigi õigusabi tasust ja kuludest osamaksetena nelja kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramist. Kohus määrab advokaadi tasu ja kulude suuruse ning tagasimakse kohustuse kindlaks eraldi määrustega.