2-18-6590/7 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-18-6590 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue, kostja vastuväited Hageja PP oma seadusliku esindaja OP kaudu esitas 26.04.2018.a hagiavalduse AP vastu alammääras elatise saamiseks alates hagi esitamisest ja tagasiulatuva elatise saamiseks perioodil 01.01.2018.a kuni 25.04.2018.a summas 253,33 eurot. Kostja AP kirjalikus vastuses hagile tunnistas hagi osaliselt. Kostja väitel oli hageja vanemate vahel kokkulepe, et kostja tasub elatist igas kuus 235 eurot ning kostja on seda täitnud. Lisaks elatise tasumisele ostab kostja lapsele riideid kaks korda aastas 100 euro eest, käib kinos, teatris ja ujumas, ostab mänguasju. Kostja kinnitas, et on nõus alammääras elatise tasumisega, kuid ei ole nõus tagasiulatuva elatise tasumisega. Kostja soovib tasuda elatist sularahas. Kostja on hetkel töötu ja kontol puuduvad sularahas vahendid. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud lapse vajadused ühes kuus alljärgnevalt: Eluasemekulu 150 eurot Toidukulu 120 eurot Lasteaiakulu 80 eurot Huviringid 30 eurot Mänguasjad ja raamatud 30 eurot Tervisekulud 100 eurot Riided-jalanõud 30 eurot Hügieenitarbed 10 eurot Juuksur 10 eurot Meelelahutuskulud 40 eurot Kokku lapse kulud ühes kuus 500 eurot Kostja kinnitas, et on nõus tasuma alammääras elatist, tagasiulatuva elatise nõudega pole nõus. Hageja seadusliku esindaja poolt nimetatud lapse kulutused on mõistlikud ja kostja ei ole hageja kuludele vastu vaielnud. Seega loeb kohus hageja kulud põhjendatuks. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

2-18-6590 Hageja nõuab tagasiulatuvat elatist perioodi 01.01.2018.a kuni 25.04.2018.a eest summas 253,33 eurot. Kostja on jaanuaris, veebruaris ja märtsis 2018.a tasunud hageja ülalpidamiseks 235 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et oleks nimetatud perioodil nõudnud kostjalt 2018.a alammääras elatise s.o 250 euro igas kuus tasumist või et hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oleks olnud vastav kokkulepe. Seega tuleb nimetatud perioodi eest tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. 2018.a aprilli eest ei ole kostja üldse elatist tasunud. Hagi on esitatud 26.04.2018.a. Kohus mõistab tagasiulatuva elatise perioodi 01.04.2018.a kuni 25.04.2018.a eest välja vastavalt sellele, kuidas kostja varasemalt elatist tasus. 2017.a oli elatise alammäär 235 eurot, seega tuleb tagasiulatuva elatisena välja mõista 25 päeva eest 196 eurot. Uuel alusel elatise arvestamiseks on alus tekkinud alates hagi esitamist. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja seaduslik esindaja on taotlenud elatise tasumist tema kontole iga kuu 1.kuupäevaks. Kostja on avaldanud, et soovib elatist tasuda sularahas, kuna tema kontol puuduvad seoses töötusega rahalised vahendid. Kohtu seisukoht on, et elatise tasumise määramine sularahas ei ole mõistlik. Selline elatise laekumine põhjustab ebamugavusi hageja seaduslikule esindajale ning ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Kui kostja mingil põhjusel siiski ei saa pangakontot kasutada, siis võib elatisemakse anda sularahas panka ning pank kannab makse hageja seadusliku esindaja kontole. PKS § 100 lg 1 kohaselt tasutakse elatist iga kuu eest ette. Seega määrab kohus vastavalt hageja nõudele elatise tasumise päevaks iga kuu esimese kuupäeva, nimetatud kuupäeval tuleb tasuda jooksva kuu elatis. Menetluskulude jaotus Kumbki pooltest on taotlenud jätta menetluskulud teise poole kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kulude poolte endi kanda jätmise põhjuseks hageja seadusliku esindaja poolt on, et hageja vanemad ei leppinud elatise suurendamist omavahel kokku ja kostja poolt, et kostja ei nõustunud kohtu poolt soovitatud ja hageja nõusoleku saanud kompromissiga. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus tegi käesoleva otsuse üldjoontes samadel tingimustel, kui kompromissis pakutud.