Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ele Liiv ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.06.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-10634
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi X hagi TT ja KK vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.01.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik, hind
TT apellatsioonkaebusel 3500 eurot KK apellatsioonkaebusel 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) aktsiaselts X (registrikood XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Kadri Härginen Kostja (apellant) TT (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Liisi Kents Kostja (apellant) KK (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andres Vutt
Istungi toimumise aeg
17.05.2018
Istungil osalenud isikud
Apellandi TT esindaja vandeadvokaadi abi Liisi Kents, apellandi KK esindaja Andres Vutt ning vastustaja aktsiaselts X esindaja vandeadvokaadi abi Kadri Härginen
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 10.01.2018 otsus muutmata.
2.TT ja KK apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluses aktsiaseltsi X poolt kantud menetluskulud jätta kostjate, TT ja KK kanda. 1(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-10634
4.Rahuldada aktsiaseltsi X taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
5.Määrata kindlaks TT ja KK poolt aktsiaseltsile X hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista TT-lt ja KK-lt solidaarselt aktsiaseltsi X kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (esindaja kulu) 1122 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb TT-l ja KK-l tasuda aktsiaseltsile X viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts X (hageja) esitas 11.07.2017 Harju Maakohtule hagi TT (kostja I) ja KK (kostja II) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palus jagada kostjate ühisvara hulka kuuluv kinnisasi Keila linnas XXX (katastritunnus XXX, registriosa nr XXXXXX; edaspidi XXX kinnistu), müüa see avalikul enampakkumisel ja jagada saadav raha võrdsetes osades kostjate vahel, jagada kostjale II kuuluvatel Eestis tegutsemisloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides avatud pangakontodel olev raha võrdsetes osades kostjate omandisse ja jagada kostjale II kuuluvatel Eesti väärtpaberite keskregistris avatud väärtpaberikontodel olevad väärtpaberid võrdsetes osades kostjate omandisse.
2.Hageja täitmisavalduse alusel kostja I suhtes alustatud menetlus täiteajas nr 022/2016/3904 on 10.07.2017 seisuga rahuldamata hageja nõue 206 923 eurot 99 senti. Kostja I lahusvarast nõude rahuldamiseks ei piisa. Kostjad on alates 07.07.2000 abielus ja nende vahel on varaühisuse varasuhe. Kostjate ühisvara hulka kuulub XXX kinnistu, samuti kostja II pangakontodel olev raha ja väärtpaberkontodel olevad väärtpaberid. Täitemenetlus on ebaõnnestunud.
Kostjate vastuväited
3.Kostja I vaidles hagile vastu. Nõuet ei ole kostja arvates võimalik esitatud kujul rahuldada ja hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Hagejal puudub
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-10634 õigus nõuda vara jagamist, sest ühisvara on kostjate vahel juba jagatud. 14.08.2017 sõlmitud abieluvaralepingu (edaspidi abieluvaraleping) kohaselt jäi XXX kinnistu kostja II lahusvaraks.
4.Kostja II vaidles hagile vastu. Kostjal II puuduvad kohustused hageja ees. Kostjal II oli õigus nõuda varaühisuse lõpetamist ja ühisvara jagamist. Ühisvara on enne hagi menetlusse võtmist jagatud. Hagi nõuet ei ole enam võimalik täita. Hagiga ei ole võimalik eesmärki saavutada ja hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 10.01.2018 otsusega hagi osaliselt. Maakohus jagas kostjate ühisvara hulka kuuluva XXX kinnistu, müües see avalikul enampakkumisel ja jagades saadav raha võrdsetes osades kostjate vahel. Maakohus jättis hagi rahuldamata pangakontodel oleva raha ja väärtpaberikontodel olevate väärtpaberite jagamise nõude osas. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kohtutäitur Elin Vilippuse 10.07.2017 teatega tõendatud järgmised asjaolud. Hageja 07.07.2016 täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur 08.07.2016 täiteasjas nr 022/2016/3904 täitemenetluse kostja I suhtes võla 235 053 eurot 77 senti ja viivise sissenõudmiseks. XXX kinnistule ei olnud võimalik sissenõuet pöörata, sest see kuulus ühisvara hulka. Täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ei ole täielikult õnnestunud, st on ebaõnnestunud. Eeltoodust tulenevalt kuulub XXX kinnistu kostjate ühisvara hulka ja esinevad alused selles osas hageja nõudel ühisvara jagamiseks.
7.Maakohus leidis, et hagi ei ole võimalik rahuldada pangakontodel oleva raha ja väärtpaberikontodel olevate väärtpaberite jagamise nõude osas. Maakohus selgitas, et raha ja väärtpaberite jagamise nõude osas ei vasta nõue spetsialiteedipõhimõttele, mille kohaselt peavad käsutuse objektiks olevad esemed olema konkreetselt nimetatud ja määratletud.
8.Kostjate väidet, mille kohaselt XXX kinnistu ei kuulu enam kostjate ühisvarasse, pidas maakohus on põhjendamatuks. Maakohtu hinnangul ei omanud asjas tähtsust asjaolu, et kostjate vahel sõlmitud lepingu alusel on kostjate varaühisuse varasuhe lõppenud. Seadus ei näe ette, et varaühisuse varasuhte lõppemine mõjutaks seni ühisvara hulka kuulunud asja omandiõiguse kuuluvust. Asjaolu, et kostjad on sõlminud 14.08.2017 abieluvaralepingu, mille kohaselt kostjad on leppinud kokku ühisvara hulka kuulunud XXX kinnistu jagamises selliselt, et see jääb kostja II lahusvaraks, ei oma asjas tähtsust. Kinnistusregistri väljavõttega on tõendatud, et 21.07.2017 oli kinnistusraamatusse kantud märkus Harju Maakohtu 13.07.2017 määruse alusel nõude tagamiseks. Harju Maakohtu 13.07.2017 määrusega kohus määras kanda hagi tagamiseks kinnistusraamatusse eelmärke käesolevas asjas esitatud ühisvara jagamise nõude tagamiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 3 esimese lause kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas,
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-10634 milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Kinnisasja käsutamine 14.08.2017 abieluvaralepinguga kahjustaks või piiraks hageja nõuet ning on tühine. Kostja I apellatsioonkaebus
9.Kostja I palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas. Kostja I palub teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda.
10.Kostja I ei nõustu maakohtuga selles, et asjas ei oma tähtsust asjaolu, et kostjad on sõlminud abieluvaralepingu, mille kohaselt kostjad on leppinud kokku ühisvara hulka kuulunud kinnisasja jagamise selliselt, et kinnisasi jääb kostja I lahusvaraks. Kostja I leiab, et maakohus andis abieluvaralepingu õiguslikele tagajärgedele ennatliku hinnangu ning on sisuliselt hüpanud üle abieluvaralepingu kehtivuse küsimusest, milline on hetkel veel lahendamisel käesolevast tsiviilasjast arusaamatul kombel eraldatud tsiviilasjas nr 2-17-15882. Kostja I hinnangul on hageja ühisvara jagamise nõude rahuldamine enne kehtiva abieluvaralepingu üle käimasoleva vaidluse lõppemist üllatuslik.
11.Tähelepanuväärne on, et tsiviilasjas nr 2-17-15882 on hageja tuginenud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 190 p-le 1 ja AÕS § 63 lg-le 3. Kostja I möönab, et abieluvaralepingu tagasivõitmine TMS § 190 alusel ei ole iseenesest välistatud, kuid samas on tsiviilasjas nr 2-17-15882 täielikult perspektiivitu hageja alternatiivne nõue AÕS § 63 lg 3 alusel abieluvaralepingu tühisuse tuvastamiseks. Tsiviilasjas nr 2-1715882 ei ole hageja nõuete tagamiseks eelmärget kinnistusraamatusse kantud.
12.Olukorras, kus hageja nõue abieluvaralepingu tagasivõitmiseks võib tõenäoliselt jääda rahuldamata, tekib olukord, kus abieluvaraleping jääb tagasi võitmata ning selle alusel on kehtiv ka käsutus, millega XXX kinnistu ainuomanikuks sai kostja II (praeguses tsiviilasjas seatud eelmärge ei ole absoluutne ega kehti teistes menetlustes).
13.Põhjendamatu on ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei oma asjas tähtsust asjaolu, et kostjate vahel sõlmitud lepingu alusel on kostjate varaühisuse varasuhe lõppenud. Perekonnaseaduse § 37 lg 11 sätestab, et ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Praegusel juhul on kostjad sõlminud abieluvaralepingu, milles pooled on leppinud kokku lõpetada nende vahel kehtiv varaühisuse varasuhe ning kehtestada alates 14.08.2017 varasuhtena varalahususe varasuhe. Kuivõrd viidatud abieluvaraleping on siiani kehtiv (st seda ei ole tsiviilasjas nr 2-17-15882 tühiseks tunnistatud), lõppes kostjate varaühisuse varasuhe 14.08.2017. Järelikult on kostjate ühisvara kehtivalt jagatud, sh XXX kinnistu osas, ning maakohtul puudus võimalus hagi ühisvara jagamiseks rahuldada. Kostja II apellatsioonkaebus
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-10634
14.Kostja II palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada hagi osalise rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. Kostja II palub saata asja uueks arutamiseks maakohtule või teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata. Kostja II palub muuta menetluskulude jaotust ja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
15.Kostja II on seisukohal, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.
16.Kostja II hinnangul on asjade korduva eraldamise ja liitmise tulemusena tekkinud olukord, kus samade poolte vahel on samade esemete üle vaidlus kahes samaaegselt menetletavas tsiviilasjas, kusjuures asjaolud, tõendid ja poolte seisukohad on suuresti kattuvad. Selline menetluslik segadus on tekitanud olukorra, kus kohus on asunud nõudeid lahendama põhjendamatus järjekorras, mis ei võimalda tsiviilasja õiget lahendamist. Kui kõiki nõudeid lahendataks samas tsiviilasjas, oleks menetluslik ebasegus välistatud. Menetluslik ebaselgus väljendub näiteks kasvõi selles, et kõigis neis asjades on kohus küsinud kostja II vastust üksnes olukorras, kus asjad olid ühes menetluses ja seega on kostja II maakohtus esitatud vastus lähtunud eeldusest, et kõiki nõudeid lahendatakse koos. Kostja II möönab, et tehingu tühisuse saab kohus tuvastada omal algatusel, kuid siiski on enam kui kummaline olukord, kus kohus on selle üle otsustanud käesolevas asjas, kuigi vastava nõude on hageja esitanud eraldi ja seda menetletakse teises tsiviilasjas.
17.Nõuete eraldi lahendamine erinevates tsiviilasjades on toonud kaasa olukorra, kus kostja II ei ole saanud oma õigusi teostada ja neid vajalikus ulatuses kaitsta. Praeguses asjas on olnud eelduseks, et kostjate vahel on kehtiv abieluvaraleping, millega on jaotatud ühisvara ja lepitud kokku vararežiim. Olukorras, kus sissenõudja esitab hagi ühisvara jagamiseks, on kostjatel võimalus nõuda ühisvara jagamist muul viisil kui pooleks. Seda saab teha aga üksnes hagi esitamisega. Käesolevas asjas ei olnud sellise hagi esitamine aga võimalik, kuna selle välistas poolte vahe sõlmitud kehtiv abieluvaraleping. Olukorras, kus kehtiv leping on olemas, ei ole võimalik samu nõudeid panna maksma hagi esitamisega. Seega on kostja II tulenevalt kohtu valitud viisist asja lahendamiseks olukorras, kus temalt on tegelikult võetud võimalus kaitsta kohtus oma õigusi. Asja õige lahendamine oleks saanud toimuda, kui kohus oleks esmalt lahendanud vaheotsusega abieluvaralepingu tagasivõitmise nõude ja kui kohus oleks leidnud, et see leping ei ole kehtiv, oleks kostja II saanud esitada hagi ühisvara jagamiseks teisel viisil, kui on nõudnud hageja.
18.Eelnevast tulenevalt on kostja II seisukohal, et maakohus on rikkunud kõige üldisemaid menetlusõiguse põhimõtteid. Maakohtu tegevus asja lahendamisel ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS §-s 2 sätestatud menetluse ülesandele. Sisuliselt on rikutud kostja II õiguste kaitse (TsMS § 3 ja 4). Lisaks eelnevale ei ole kohus täitnud ka oma selgitamiskohustust (sh ei ole kohus avaldanud võimalikku tühisuse tuvastamist) ja on üllatanud asja lahendamise käiguga.
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-10634
19.Kostja II on seisukohal, et kohus ei ole tuvastanud kostjate vahel sõlmitud abieluvaralepingu sisu ja sellest tulenevalt on ka järeldused ebaõiged. Abieluvaralepingus sõlmiti kaks põhimõttelist kokkulepet, s.o jaotati ühisvara ja lepiti kokku vararežiim. Maakohus leidis, et leping on tühine, kuid ei ole täpsustanud, kas tühine on leping tervikuna või siis üksnes osaliselt. Asja olemusest tulenevalt on lahendamata ka lepingu absoluutne ja relatiivne tühisus. Arvestades kohtuotsuses esitatut, ei ole võimalik aru saada, miks peaks olema leping tervikuna tühine, kuna vararežiimi kokkulepet ei ole kohus otsuses üldse käsitlenud.
20.Lisaks eelnevale on kohus ebaõigesti kohaldanud AÕS § 63 lg-s 3 sätestatut ja ei ole aru saanud eelmärke toimest. Nimetatud normis on sätestatud, et asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Eelmärke instituudi peamine eesmärk on tagada kinnistusraamatu kannete järjekohta. Seoses eelmärkega tuleb eristada kolme aspekti: kohustustehing, käsutustehing ja käsutus. Nimetatud säte reguleerib neist üksnes viimast. Praegusel juhul ei ole käsutust toimunud ja seega ei ole norm kohaldatav. Eelmärkel on õiguslik toime üksnes kinnistusraamatu kannete osas.
21.Kindlasti puudub eelmärkel õiguslik toime kohustustehingu suhtes, kuid maakohus on ometi sellise toime leidnud, kuna ta on eristamata erinevaid tehinguid leidnud, et need on kõik tühised. Kohustustehing ei saa objektiivselt rikkuda eelmärkega tagatud õigust, kuna eelmärge tagab üksnes kinnistusraamatu kannet, mida ei ole lepingu alusel aga tehtud. Eelmärge ei saa kuidagi keelata lepingute sõlmimist.
22.Maakohus leidis, et kinnisasja käsutamine 14.08.2017 lepinguga kahjustaks või piiraks hageja nõuet ning on tühine. See on otsuses ka ainus lause, millega kohus on põhjendanud tühisuse kohaldamist. Kostja II on seisukohal, et selline lause on sisuliselt järeldus ja kohus ei ole otsust selles osas põhjendanud ning on sellega rikkunud põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1).
23.Kui kohus tuvastab tehingu tühisuse, peab see olema märgitud otsuse resolutsioonis, mitte põhjendavas osas. Maakohus ei ole otsuse resolutsioonis seda märkinud ja kuna kohtuotsuse põhjendustest ei tulene õiguslikke tagajärgi, on olukord selline, et abieluvaraleping on jätkuvalt kehtiv ja ühisvara on selle järgi kehtivalt jagatud, mistõttu kohus ei saanud otsuse resolutsioonis seda teisel viisil jagada.
Menetlusosaliste seisukohad
24.Hageja vaidleb kostjate apellatsioonkaebustele vastu ja palub jätta kostja I apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning kostja II apellatsioonkaebuse rahuldamata.
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-10634
25.Kostjad toetavad esitatud seisukohtades vastastikku teineteise apellatsioonkaebusi. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on kontrollitavas osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
27.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole praegusel juhul vaidlustatud osas, millega maakohus hageja nõude pangakontodel oleva raha ja väärtpaberikontodel olevate väärtpaberite ühisvarana jagamiseks rahuldamata jättis. Nimetatud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Apellatsioonkaebused on esitatud maakohtu otsuse peale osas, millega maakohus otsustas jagada kostjate ühisvara XXX kinnistu osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ning jaotas menetluskulud (otsuse resolutsiooni p 5).
28.Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluse pooled vaidluse eseme. Menetluse eseme osas on keskse tähendusega hagiavaldus, selle alus ja ese (TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2). TsMS §-st 439 tulenevalt on kohus otsuse tegemisel vaidluse esemega seotud. Hageja väitel on täitemenetlus täiteasjas nr 022/2016/3904 kostja I (kui võlgniku) lahusvara arvel ebaõnnestunud ning seetõttu on hageja esitanud kostjate vastu nõude ühisvara jagamiseks. Hageja on palunud jagada kostjate ühisvara hulka kuuluva kinnisasja selliselt, et müüa see avalikul enampakkumisel ja jagada saadav raha kostjate vahel võrdsetes osades. Maakohus on sellisena esitatult nõude ka rahuldanud. Kuna maakohus oli hageja esitatud nõudeid pidanud lubatavaks ja õiguslikult perspektiivseks ning hagiavalduse menetlusse võtnud, ei saanud hagi (osaline) rahuldamine iseenesest olla kostjatele üllatuslik. Kostjate subjektiivsel arusaamal hagi rahuldamise lubatavusest ei ole kolleegiumi hinnangul määravat tähtsust.
29.Kui kostjad oleks soovinud vaidluse eset täiendada, tulnuks neil esitada vastuhagi (TsMS § 373). Ringkonnakohus ei jaga kostjate seisukohta, et neil ei olnud käesolevas asjas võimalik esitada vastuhagi ühisvara teistsuguseks jagamiseks, mh ei takistanud seda kostjate vahel 14.08.2017 sõlmitud abieluvaraleping. Kostjad pidid arvestama, et abieluvaraleping võib kostjate omavahelises suhtes küll kehtida, kuid lepingu alusel tehtud käsutused võivad olla tühised osas, milles need kolmandate isikute õigusi kahjustavad või piiravad. Praegusel juhul kahjustaks XXX kinnistu käsutamine 14.08.2017 sõlmitud abieluvaralepingu alusel hageja eelmärkega tagatud nõuet ning käsutus on AÕS § 63 lg 3 esimese lause kohaselt tühine. Kohaldatavat õigust (mh
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-10634 AÕS § 63 lg 3) ja õigust esitada vastuhagi on maakohus pooltele 21.12.2017 istungil selgitanud (I kd, tl 199 pöördel).
30.Kostjad heidavad maakohtule ette, et kohus eraldas 24.10.2017 määrusega (I kd, tl 156) käesolevast tsiviilasjast hageja nõuded tagasivõitmise korras abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingute osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ning omanikukande tegemise nõusoleku andmiseks kohustamiseks või abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingute osalise tühisuse tuvastamiseks ja omanikukande tegemise nõusoleku andmiseks kohustamiseks iseseisvaks menetluseks (tsiviilasi nr 2-17-15882). Kolleegiumi hinnangul ei saa kostjad TsMS § 652 lg-st 6 tuleneva piirangu tõttu sellele väidetavale menetlusõiguse normi rikkumisele apellatsiooniastmes tugineda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid maakohtu menetluses esitanud TsMS § 333 kohase vastuväite maakohtu tegevusele nõuete eraldamisel. Kostjad on pigem nõustunud maakohtu tegevusega menetluse sellisel juhtimisel. Seda võib järeldada eelkõige asjaolust, et kostjad on vastu vaielnud hageja taotlusele käesolevas asjas menetluse peatamiseks, mille hageja esitas pärast nõuete eraldamist (I kd, tl-d 175–176, 182). Samuti on kostjad maakohtu 21.12.2015 istungil olnud nõus eelmenetluse lõpetamisega ning asja sisulise arutamisega (I kd, tl 200).
31.Nõuete eraldamine ei saanud kolleegiumi arvates käesolevas tsiviilasjas iseenesest kaasa tuua ebaõiget kohtulahendit. Poolte menetluskulude kokkuhoiu seisukohalt (TsMS § 2) oleks maakohus kolleegiumi hinnangul võinud hageja nõudeid samas menetluses koos menetleda, kuid käesoleva asja sisulise lahendamise eelduseks ei ole hageja poolt 27.09.2017 esitatud täiendavate nõuete, mille maakohus asjast eraldas, lahendamine.
32.Kostjad leiavad, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud abieluvaralepingu tühisuse ning jätnud tühistuse tuvastamise otsuse resolutsioonis ka ebaõigesti märkimata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus otsuses kostjate vahel 14.08.2017 sõlmitud abieluvaralepingu (kohustustehingu ega asjaõiguslepingu) tühisust tuvastanud. Sellist järeldust ei ole võimalik otsusest teha. Maakohus on otsuses (p-s 13) märkinud, et maakohtu poolt 13.07.2017 käesolevas asjas tehtud hagi tagamise määruse alusel on 21.07.2017 kinnistusraamatusse kantud märkus, mida kinnitab kinnistusregistri väljavõte (I kd, tl 66). AÕS § 63 lg 3 esimese lause kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Vaidlusaluse kinnisasja käsutamine 14.08.2017 sõlmitud abieluvaralepinguga kahjustaks või piiraks maakohtu hinnangul hageja nõuet ning on seega tühine. Ringkonnakohus nõustub viidatud maakohtu põhjendustega.
33.Kostja I väide, et abieluvaralepingu alusel ei ole käsutust toimunud, ei ole kooskõlas asja materjalidega. Toimikus (I kd, tl 121) olevast kinnistusraamatu registriosa väljatrükist nähtub, et XXX kinnistu ainuomanikuna on 21.08.2017 sisse kantud kostja I.
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-10634
34.Ka apellatsioonkaebuste ülejäänud väidetes ei ole ringkonnakohtu hinnangul välja toodud ühtegi materiaal- ega menetlusõigusnormi rikkumist, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks (TsMS § 631 lg 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Esitatud apellatsioonkaebused ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude joatust. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuste põhjendustes maakohtu määratud kulude jaotust eraldi vaidlustanud.
36.Kuna apellatsioonkaebusi ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate (apellantide) kanda. TsMS § 165 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kaaskostjad vastutavad hagi rahuldamise korral hageja menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kolleegiumi hinnangul peavad kostjad praeguses asjas vastutama hageja kulude eest solidaarselt, kuna kostjad kaitsevad ennast ühiselt hageja vastu (vt ka Riigikohtu 22.12.2004 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-04).
37.Hageja esindaja pool 17.05.2018 istungil ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud apellatsioonimenetluses (kuni istungini) õigusabikulusid kokku 1020 eurot (käibemaksuta). Õigusabiteenus on seisnenud apellatsioonkaebuste analüüsis, kaebustele vastuse koostamises ja kohtule esitamises (kokku 7 tundi) ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamises ja menetluskulude taotluse koostamises (kokku 1 tund). Eelmärgitule lisandub esindaja osalemine ringkonnakohtu 17.05.2018 istungil, mis istungi protokolli järgi kestis 49 minutit (s.o u 0,8 tundi). Õigusabi on esindaja osutanud keskmiselt hinnaga 127 eurot 50 senti tund. Hageja esindaja on kinnitanud, et hageja on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10) ning et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kostjad on 17.05.2018 istungil avaldanud, et jätavad hageja menetluskulude põhjendatuse kohtu hinnata.
38.TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et hageja esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Hageja menetluskulude nimekirjas on kajastatud istungiks ettevalmistamise osana ka menetluskulude taotluse koostamine, mida senises kohtupraktikas ei ole peetud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikuks kuluks (vt Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12), kuid kolleegiumi hinnangul võib juba üksnes ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks kulutatud 1 tundi pidada mõislikuks ja põhjendatud ajakuluks.
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-10634
39.Kolleegiumi hinnangul on ka hageja esindaja ühe tööühiku hind (tunnitasu) TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
40.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjatelt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud esindaja kulu 1122 eurot (= 8,8*127,50) (käibemaksuta).
41.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.