Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

Tsiviilasi nr 2-17-8239 kasuperes hooldamisel. Isa kohta lapse sünnitunnistusel märge puudub. Lapse emal on diagnoositud raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia), mistõttu ta vajab psühhiaatrilist ravi. Lapse ema on psühhiaatrilisel ravil viibinud korduvalt, avalduse esitamise hetkel oli ta psühhiaatrilisel sundravil alates 02.11.2016.a ning ravi vajadus oli jätkuv. Pärnu Maakohtu 16.02.2017.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-17453 tuvastas kohus, et lapse ema vajab kõigi endaga seotud tehingute tegemiseks, oma asjade ajamiseks ning enda esindamiseks eestkostet ning on kuni 16.02.2022.a määranud lapse ema eestkostjaks Türi valla Türi Vallavalitsuse kaudu. Laste perekonnast eraldamise põhjus on haigusest tingitud agressiivsushood ning alaealiste füüsiline väärkohtlemine. Pärnu Maakohtu 24.10.2016.a määrusega tsiviilasjas 2-16-6310 tuvastas kohus, et lapse ema on kestvalt võimetu täitma oma laste (BB ja TT) isikuja varahooldusõigusest tulenevaid kohustusi ning tal on vähesed sotsiaalsed oskused tulemaks ilma kõrvalise abita laste kasvatamisega toime. Laste ema ei suuda garanteerida oma alaealistele lastele kehalist, vaimset ja hingelist heaolu, on kohtu hinnangul oma alaealistele lastele ohtlik ning lapsed temaga koos elada ei saa. Puudutatud isiku II suhtes on lapse ema hooldusõigus Pärnu Maakohtu 20.02.2017.a määrusega peatatud tsiviilasjas nr 2-17-245 ning lapse eeskostja on kuni vanema hooldusõiguse taastamiseni või lapse täisealiseks saamiseni määratud Türi vald Türi Vallavalitsuse kaudu. Laps oli perioodil 03.01.2017.a - 03.02.2017.a riiklikul asenduskoduteenusel, kus viibimise ajal hakkas last iganädalaselt külastama perekond, kes soovis hakata lapse eest hoolitsema. 20.01.2016.a esitas perekond Türi Vallavalitsusele avalduse sooviga võtta puudutatud isik II oma perekonda hooldamisele. Türi Vallavalitsus sõlmis lapse perekonnas hooldajaks saada sooviva perekonnaga 03.02.2017.a perekonnas hooldamise lepingu. Türi Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist MM on koos Türi Vallavalitsuse tervishoiuspetsialisti RM-ga lapse ema Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus külastanud (03.01.2017.a ja 01.03.2017.a). Külastuste ajal ei ole lapse ema kordagi tundnud huvi lapse käekäigu vastu ega selle vastu, kus laps viibib. Viljandi haigla esitatud andmete alusel on lapse ema sooritatud õigusvastaste tegude suhtes (sh tütre peksmine) kriitikata. Ta on haigusteadvuseta, situatsioonis desorienteeritud ning ravisoostumuseta. Lapse ema elas varasemalt oma ema HH juures ning lapse ema on ametiasutusele väitnud, et sundravi lõppedes asub ta uuesti elama oma ema juurde. Türi Vallavalitsus on oma varasemates Pärnu Maakohtule esitatud avaldustes märkinud, et vanaema elukoht ei ole laste kasvamiseks sobiv. Vanaema ja tema elukaaslane RR on pidevalt politsei huviorbiidis. Peamine põhjus on alkoholi kuritarvitamine ja lähisuhtevägivald. Viimastel kuudel on Türi Vallavalitsusele esitatud neli uut Politsei- ja Piirivalveameti teadet vanaema peres toimunud lähisuhtevägivalla juhtumite kohta. Lähtudes lapse ema terviseseisundist, ei ole väikelapse ema juurde lubamine nii praegusel hetkel ega avaldaja hinnangul ka tulevikus turvaline. Lapse ema ei ole senini mõistnud vanima lapse suhtes toimepandud kuriteo sisu ja tagajärgi. Lapse ema senise käitumise ning haiguskriitika puudumise tõttu on alust arvata, et ta võib katkestada kodustes tingimustes ravi, mistõttu võivad sageneda konfliktid ka pereliikmete vahel. Tema sotsiaalne võimekus iseseisvalt toime tulla on madal, mistõttu ei muuda olukorda ka lapse ema eraldi elama asumine oma emast. Väikelapse elama asumisel ema juurde peab olema tagatud igapäevane hool, stabiilsus ja turvalisus, mida ta tagada ei suuda. Arstide sõnul on lapse ema haigus progresseeruv. Ta haigestus 23-aastaselt ning ravile vaatamata on vajadus psühhiaatrilisele ravile suurenenud, sh tekkinud vajadus rakendada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Arvestades asjaolu, et tahtest olenematule ravile suunati lapse ema alates 02.11.2016.a ning ravivajadus kestab, saab eeldada, et lapse ema võib vajada pikaaegset ravi ega saa ravi tõttu oma laste eest reaalselt hoolitseda. Sellistel perioodidel tuleks lastele muu teenusega tagada igapäevane hool ning elu ja tervise kaitse. Ka juhul, kui lapse ema asuks elama oma ema HH juurde ning eeldades, et tal on kõrval isik, kes jälgib tema tegusid ning aitaks laste kasvatamisel, leidis avaldaja, et HH alkoholilembuse ning

2(8)

Tsiviilasi nr 2-17-8239 perevägivalla juhtumite tõttu ei saa garanteerida lastele pideva heaolu tagamist ning nende elule ja tervisele (sh vaimsele tervisele) ohu puudumist. Türi Vallavalitsus on enne vanemate laste perest eraldamist pakkunud lapse emale võimalust asuda elama Türi valla sotsiaalkorterisse, millest ta loobus. Pärast pikka sundravil viibimist võtab kohanemine igapäevaeluga tavakeskkonnas aega. Juhul kui lapse ema asub iseseisvalt elama, vajab ta enda kõrvale tugiisikut, kes aitab teda asjaajamistes ning jälgib tema ravi jätkamist. Tänastes oludes ei ole võimalik tagada väljaspool haiglat lapse emale 24-tunnist järelevalvet. Ilma kindla järelevalveta püsib varasematele kogemustele tuginedes suur risk lapse väärkohtlemiseks. Erinevate abinõude rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Avaldajale ei olnud teada ühtegi võimalust, mida rakendades oleks võimalik väita, et see tagab lastele emaga koos olles või tema hooldusõiguse säilimisel laste ohutuse või garanteeriks selle, et oht laste elule ja tervisele on ära hoitud. Lapse emal puudub lapsega igasugune kontakt (nii füüsiline kontakt pärast sündi kui ka vaimne ja emotsionaalne). Lapse ema keeldus pärast sündi last tunnistamast ja ei olnud nõus hoolekandeasutuse töötajatele avaldama soovi lapse nime kohta. Enne lapse sündi avaldas ametiasutuse töötajale suusõnaliselt, et kui sünnib tüdruk, tapab ta selle lihtsalt ära.

3(8)

Tsiviilasi nr 2-17-8239 lapse ema on piiratud teovõimega isik. Raviarsti EK 13.03.2017.a seisukoha kohaselt on lapse ema 2017.a märtsis haigusteadvuseta, situatsioonis desorienteeritud, ravisoodumuseta, tal esines kõrgenenud ärrituvus ja hüperseksuaalne käitumine. Toimepandud õigusvastaste tegude, sh tütre peksmise suhtes oli ta kriitikata. Kohtu hinnangul ei andnud esiletoodud argumendid alust võtta lapse emalt täielikult ära vanema hooldusõigust lapse suhtes. Maakohus viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-13-11. Käesolevas asjas on tuvastatud, et lapse emal ei ole olnud võimalust oma poega ise kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuna ta viibib psühhiaatrilisel sundravil ning ta poeg eraldati temast kohe pärast sündimist. Lapse ema avaldas ärakuulamisel, et tema laps on 9-kuune, kuid ta pole last üldse näinud ega tea, kus laps on ning soovib last tagasi. Lapse ema väitis, et teab, et peab võtma rohtusid ning järgima ravi. Kinnitab, et ravi on hästi mõjunud. Lapse ema kinnitas samuti, et välja saades on ta valmis elama sotsiaalkorteris. Lapse ema esindaja arvamusest nähtub, et lapse ema on avaldanud soovi lapsi ise kasvatada. Ema on püüdnud vallast Y käekäigu kohta infot saada, kuid pole saanud. Kohus jagas lapse ema esindaja seisukohta, et olukorras, kus lapse emal pole olnudki võimalust lapse eest hoolitseda, ei ole äärmusliku abinõu kohaldamine (hooldusõiguse täielik äravõtmine) põhjendatud. Avaldaja pole põhjendanud, miks pole võimalik korraldada lapse eest hoolitsemist selliselt, et lapse heaolu oleks ema juures tagatud. Avaldaja leidis, et lapse ema ei ole võimalik abistavate meetmetega toetada. Antud asjas ei ole kohaldatud abinõusid toetamaks lapse ema hakkama saamist hooldusõiguse teostamisel poja Karli suhtes. Kohtu hinnangul ei saanud ka esitatud ja uuritud tõendite pinnalt kindlalt väita, et lapse ema ei ole pärast sundravilt vabanemist võimeline toetavate abinõude kohaldamise korral teostama hooldusõigust oma poja Karli suhtes. Asjas uuritud tõendid kogumis ei anna alust ka järeldada, et lapse emalt hooldusõiguse äravõtmata jätmine kahjustab lapse heaolu. Ema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, st ta ei saa hooldusõigust teostada. Lapsele on määratud eestkostja (Türi Vallavalitsus), kelle ülesanne on lapse elu korraldamine ja tema heaolu eest hoolitsemine. Nii avaldaja kui ka lapse esindaja on kinnitanud, et laps elab hooldusperes ning tema heaolu on seal tagatud.

4(8)

Tsiviilasi nr 2-17-8239 tema vanem. Eelnevaid asjaolusid aluseks võttes ei ole avaldajal kindlust, et lapse turvalisus on vanemaga koos olles garanteeritud. Avaldajale teadaolevalt kandis vanemate laste eest peamiselt hoolt vanaema HH. Avaldajal puudub teave, kui suures osas tegeles lastega ema ise. Ta oli sageli haige või väsinud, suutmata järjepidevalt igapäevaselt oma laste eest hoolt kanda. Nii tema sotsiaalsed kui ka vanemlikud oskused on oodatust madalamad. Pärast laste eraldamist perekonnast selgus, et vanaema HH oli teadlik laste füüsilisest karistamisest, kuid ei andnud sellest eestkosteasutusele teada, sest kartis ise oma tütart. Väikelaps ei suuda end kuidagi kaitsta ema agressiivsushoogude eest. Kohus ei ole põhjendanud, miks jättis kohus arvestamata esitatud tõendid lapse ema vägivaldsuse kohta. Käesoleval juhul ei saa võtta aluseks vaid vanema soovi, vaid tuleb arvestada ka vanema võimekust, oskust ja suutlikkust. Avaldajal puudub kindlus, et vanem suudab tugiisiku abiga oma igapäevaelu korraldada, kuna lapse ema ei ole pidanud iseseisvalt oma elu pärast haigestumist korraldama. Selle eelduse aluseks peab olema praktika, et vanem suudab üksi elada ja iseendaga hakkama saada. Kui lapse ema oma elu iseseisva korraldamisega hakkama ei saa või kahtleb ise oma hakkamasaamises, saab tema elukohaks senine kodu XXX talus XXX külas Türi vallas. Nimetatud elukoht on sobimatu laste kasvatamiseks. Avaldaja on suhelnud lapse emaga aastaid ning veendunud, et lapse ema on oma arusaamades väga jäik (ta ei võta teiste nõu kuulda, hoiab jäigalt oma tõekspidamistest kinni). Koostööd ei pruugi tekkida ka tugiisikuga. Kui koostöö tugiisiku ja eestkosteasutusega puudub, on eestkosteasutusel võimatu hoida lapse elu ja tervist võimaliku ohu alt väljas. On tõendatud, et lapse ema haigus on kestev, tema senise käitumise ja haiguskriitika puudumise tõttu on alust arvata, et ta võib jätta oma rohud võtmata ja selle tulemusel haigus ägeneb. Kui arvestada lapse ema varasemaid käitumismustreid, on alust arvata, et neis muudatusi ei tule. Muutused käitumises eeldavad pikaajalist psühhoteraapiat, põhjalikku eneseanalüüsi ja valmisolekut muutusteks. Lapse ema on viibinud viimase aasta psühhiaatriahaiglas, kus on olemas võimalus käia regulaarselt psühholoogi vastuvõtul, tema seda võimalust kasutanud ei ole. Ta on oma käitumises iseteadlik ja kõrvalist abi enda arvates ei vaja (endiselt on samadel seisukohtadel ka laste kasvatusega seotud küsimustes - mures, et keskmisele lapsele pakutakse liiga vähe magusat söögiks ja 12-aastane tütar väsib ära, kui ta kell 20.00 magama ei lähe). Kohus ei ole põhjendanud, kuidas on lapse huvides elada kroonilise kuluga vaimuhaigust põdeva vanemaga, kes ei järgi kodust ravi ega ole koostööaldis. Abinõusid ei ole lapse ema suhtes saanud kohaldada, sest lapse ema on kogu lapse elu vältel viibinud sundravil. Lapse ema ei ole püüdnud lapse kohta infot saada. Huvi puudutatud isiku II suhtes ilmutas ta alles pärast oma esindajaga suhtlemist.

5(8)

Tsiviilasi nr 2-17-8239 Samuti puudub tal sobiv keskkond lapse kasvatamiseks. Lapse ema ei ole allunud ega eeldatavalt ei hakka alluma perekonda abistavatele meetmetele, arvestades tema varasemat käitumist ning allumatust vallavalitsuse korraldustele.

6(8)

Tsiviilasi nr 2-17-8239 eesmärkidel korra nädalas lahtise käega (tl 107). Lapse ema ei ole pärast haiglast vabanemist avaldanud soovi lapsega kohtuda (tl 187). Haiguse ägenedes on lapse ema korduvalt rünnanud ka teisi inimesi (tl 139). Kodukülastuste tulemusel tuvastas kohalik omavalitsus, et lapse ema toiduvalmistamise oskused ja laste toitumisharjumuste kujundamine on puudulik (pakkudes lastele toiduks palju maiustusi) ning et arusaamatusi tekitavad laste tervisega seotud küsimused, sh hügieeniharjumused (lapse pesemata jätmine pärast voodi märgamist). Lapse ema leidis, et ta ei tuleks iseseisvalt lastega toime, kuna tarvitab kangeid ravimeid ja peab palju magama (tl 82). Lapse ema on varasemalt keeldunud talle pakutud abinõudest, mh sotsiaalkorterist, tugiisikuteenusest ja regulaarsest psühholoogilisest nõustamisest. Samuti tõi kohalik omavalitsus esile, et kuna lapse emal oli raskusi endaga toimetulemisega, tugines ta suures osas enda ema HH abile, kelle juures ta on lastega ka elanud. Kui lapse ema on viibinud ravil, on lastega samuti tegelenud lapse vanaema HH või vend RR. Vanaema HH on koos oma elukaaslasega pidevalt politsei huviorbiidis seoses alkoholi kuritarvitamisega ja lähisuhtevägivalla juhtumitega. Vanaema HH eitas lapse ema vägivaldsust, kuid on hilisemalt muutnud enda seisukohta, tõdedes et ta oli teadlik enda tütre vägivaldusest laste suhtes, kuid ei teavitanud sellest kohalikku omavalitsust. Vend RR on süüdi mõistetud karistusseadustiku § 141 lg 1 järgi ja viibib kinnipidamisasutuses. Lapse ema avaldas haiglas soovi pärast haiglast vabanemist minna elama oma ema HH juurde, kuigi enda sõnul teab, et ema ja ta elukaaslane joovad igapäevaselt ning politsei on mitmel korral välja kutsutud (tl 3, tl 17 jj, tl 55 jj). Lapse ema arvas, et ta suudab veenda enda ema alkoholist loobuma. Samuti leidis puudutatud isik I, et tema ema peaks enda kodust ära kolima, et ta saaks lastega sinna kolida. Samuti leidis ta, et äkki ta leiab endale mehe või kui ta meest ei leia, tuleb talle isa appi lapsi kasvatama (tl 101).

7(8)

Tsiviilasi nr 2-17-8239

Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.