Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.12.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-130537
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.10.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1665 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, lepingulised esindajad Viive Lindsalu ja Ahti Olesk Kostja/vastustaja YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27.10.2017 otsus resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 osas ning saata tühistatud osas asi uueks menetlemiseks esimese astme kohtule. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.
Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu otsus
1.28.12.2016 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 15.02.2017 hagi seaduses sätestatud alammääras elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest ning tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks perioodi 15.02.2016-15.02.2017 eest summas 2614 eurot. Hagi kohaselt on kostjalt hageja suhtes hooldusõigus ära võetud ja hageja elab 09.06.2009 sõlmitud asenduskoduteenuse osutamise lepingu alusel Tallinna Lastekodus. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma sissetulekute kohta. Juba see, et kostja kulud on suuremad kui töötasu, näitab, et kostjal peab olema muid sissetulekuid. Hageja teab, et kostja elab koos tütre ja tütre isaga. Hageja teab, et kostja eluasemekulu munitsipaaleluruumis oli vahemikus 60-80 eurot kuus, mitte 150 eurot, nagu kostja väidab.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekandeosakonna selgituse kohaselt ei pidanud kostja elatist tasuma seoses hageja viibimisega Tallinna Lastekodus alates 02.03.2009. Praeguse ajani ei ole keegi kostjat teavitanud, et elatist on vaja maksta ja seda üllatavam on tagasiulatuva elatise nõue. Kostja töötab XXX poes ja tema sissetulek on minimaalne, 400-500 eurot kuus. Kostja kulud on u 530 eurot kuus.
3.Harju Maakohus rahuldas 27.10.2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja igakuise elatise 50 eurot hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates 07.02.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette iga kuu 10.kuupäevaks hageja arvelduskontole. Menetluskulud jäid kostja kanda, kohtule teadaolevaid menetluskulusid ei olnud.
4.Otsuse põhjenduste kohaselt on Harju Maakohtu 02.03.2009 otsusega võetud kostjalt ära vanema õigused hageja suhtes ja alaealise lapse elu jäeti eestkosteasutuse korraldada. Kohus viitas perekonnaseaduse (PKS) §-le 96, § 97 punktile 1, § 99 lõigetele 1 ja 2 ning § 101 lõikele 1. Kuna hagi on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma vajadusi põhjendama ega tõendama. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal kaks last – hageja ja XX.XX.XXXX sündinud tütar C. Seega on kostjal ülalpidamiskohustus kahe lapse suhtes. Kostja on esitanud konto väljavõtte, millest nähtuvalt on tema töötasu XXX OÜ-s u 500 eurot neto kuus. Kohus viitas PKS § 102 lõigetele 1 ja 2. Jagades kostja töötasu 500 eurot netos kostja ja tema kahe lapse vahel, on tulemuseks 167 eurot. Kohus arvestas elatise väljamõistmisel, et kostja töötasu on minimaalne ning et kostja elas kuni käesoleval aastal korteri pärimiseni munitsipaaleluruumis. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-17-4261 22.03.2017 tehtud ja 27.03.2017 jõustunud määruses on kohus tuvastanud, et kohtu arvates on taotleja (käesolevas asjas kostja) isikuks, kes ei suuda oma majandusliku
seisundi tõttu tasuda notari tasu talle osutatud notariaaltoimingute eest. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on taotleja kassapidaja XXX OÜ-s ning taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetulekuks ühes kuus on 520 eurot (s.o palk 470 eurot palk ja lastetoetus 50 eurot). Taotlejal on ülalpeetav tütar CC. Taotleja vältimatud püsikulutusteks ühes kuus on kulutused eluasemele 200 eurot, kulutused toidule 200-250 eurot, sidekulud 100 eurot ja kulutused tervishoiule 30 eurot. Täiendavalt on taotlejal kohustus UUU OÜ ees kogusummas 894.75 eurot (kohustuse igakuise makse suurus 68.75 eurot ja kohustuse tähtaja lõppkuupäev 15.04.2018). Seejuures tuvastas kohus, et taotlejal puudub muu registritesse kantud vara, millele saaks raskusteta sissenõuet pöörata. Eeltoodu iseloomustab, et kostja majanduslik seisund on halb. Kohus arvestas elatise väljamõistmisel ka, et hageja viibib asenduskoduteenusel ning on seega riiklikul ülalpidamisel. Eeltoodud asjaolusid kaaludes tuleb kostjalt hagejale välja mõista igakuine elatis 50 eurot alates hagi esitamisest.
5.Kohus viitas PKS §-le 108. Hageja tagasiulatuva elatise nõue on esitatud alammääras ja perioodi 15.02.2016-15.02.2017 kohta summas 2614 eurot. Kohus arvestas tagasiulatuva elatise nõude lahendamisel, et hageja seaduslik esindaja ei ole kostjalt varasemalt hageja kasuks elatist nõudnud ning kostja majanduslik olukord on halb. Seega olukorras, kus hagejal tegelikult on kogu aeg ülalpidamine olnud, seab tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostja üleliia koormavasse olukorda. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Apellatsioonkaebus
6.16.11.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uue otsuse, millega suurendada oluliselt väljamõistetavat elatist või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus on jätnud arvestamata asjas tähtsustomavate seisukohtade ja tõenditega. Hageja möönab, et kostjal on kaks last, kuid ei nõustu, et kostja sissetuleku näol on tegemist ainukese sissetulekuga, millega kostja ja temaga koos elavad perekonnaliikmed peavad hakkama saama. Samuti on hageja välja toonud vastuolu kostja sissetulekute ja väljaminekute osas, st väljaminekud on oluliselt suuremad kui sissetulekud. Hageja juhtis korduvalt maakohtu tähelepanu, et tegelikult elab kostja koos tütre ja tütre isa GG-ga. Seetõttu ei ole tütar ainult ema ülalpidamisel ja see ei saa olla oluliseks mõjuvaks põhjuseks hagejale väljamõistetava elatise vähendamiseks. Samuti on oluline, et kostja elukaaslane ja kostja tütre isa töötab samuti XXX OÜ-s ning tema netosissetulekuks on samuti u 500-550 eurot kuus. Seoses sellega on eksitav nii kostja kui kohtu väide, et kostja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetulekuks ühes kuus on ainult 520 eurot. Seega on eksitav ka kostja väide, et kõik pereliikmete vältimatud väljaminekud (kokku 530 eurot) kannab tema ainuisikuliselt oma palgast. Sarnane kohut eksitav on olnud kostja seisukoht ka tsiviilasjas nr 2-17-4261, mida kohus on arvestanud käesolevas asjas otsust tehes. Kaevatavas otsuses on kohus põhjendamatult arvestanud kostja varasemat elustiili luksuskaupade soetamisel ja kohtutäituri kaudu sisse nõutavat kiirlaenu. Arusaamatu on ka see, et maakohus arvestas elatise suuruse määramisel hageja viibimist asenduskoduteenusel. Hageja on raske puudega, viibib asenduskoduteenusel ja on riiklikul ülalpidamisel, aga seda seetõttu, et kostja koos elukaaslasega kohtlesid hagejat julmalt ja seetõttu võeti kostjalt ära vanema õigused. Ülalpidamiskohustus on seaduse alusel kostjal. Kostja seisukoht, et keegi ei ole talle seda varem öelnud, ei ole asjakohane. PKS § 96 teine lause sätestab selgelt, et muudatused hooldusõiguses ei mõjuta ülalpidamiskohustust. Kohtu seisukohad põhinevad kostja paljasõnalistel, vastuolulistel ja sisuliselt tõendamata väidetel, registri väljavõttel ja varasemal eksitaval kohtulahendil.
Samas ei ole kohus käsitlenud hageja seisukohti ja esitatud tõendeid, mistõttu on oluliselt rikutud menetlusõigusenorme. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
7.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 27.10.2017 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise suuruses 50 eurot (otsuse resolutsiooni punktid 1, 2 ja 4). TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab maakohtu otsust kostjalt väljamõistetud igakuise elatise suuruse osas. Seega ülejäänud osas, s.o osas, milles kohus jättis tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata (resolutsiooni punkt 3), on otsus jõustunud.
8.Kolleegiumi hinnangul on maakohus vaidlustatud osas asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Kohus on jätnud täitmata selgitamiskohustuse ning jätnud põhjendamatult tähelepanuta hageja vastuväited ja esitatud tõendid. Maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lõike 2 ja TsMS § 657 lõike 1 punkti 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
9.Kaevatavast lahendist nähtuvalt võttis maakohus elatise suuruse määramisel arvesse mh asjaolud, et kostja varaline seisund on halb ning et kostjal on teine laps. Iseenesest annavad nimetatud asjaolud PKS 102 lõike 2 järgi aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära, kui alammääras elatise väljamõistmine tooks kaasa laste ebavõrdse kohtlemise ja/või kui alammääras elatise väljamõistmine seaks ohtu kohustatud vanema enda toimetuleku. Samas esitas hageja 15.06.2017 menetlusdokumendis (t lk 5455) vastuväited, et erinevalt hagejast on kostja teisel lapsel olemas ka isa, kellega koos kostja hagejale teadaolevalt elab ja et kostja varalise olukorra tuvastamisel tuleb arvestada tema teise lapse isa panusega nende ühise lapse ülalpidamisse. Samuti leidis hageja, et kostja konto väljavõtted ei anna ülevaadet tema tegelikest sissetulekutest, kuna kostja väljaminekud ületavad sissetulekuid. Maakohus on eeltoodud hageja väited jätnud tähelepanuta. Apellatsioonkaebuses on hageja täiendavalt esile toonud ja tõendanud, et GG töötab XXX OÜ-s ja tema netosissetulek on u 500-550 eurot. Seega on asjakohane hageja seisukoht, et kostja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetulekuks ühes kuus ei ole ainult 520 eurot. Kolleegium märgib, et maakohus oleks pidanud elatise suuruse määramisel hageja poolt esiletooduga arvestama, vajadusel kohustama kostjal nimetatud asjaolusid selgitada ja täpsustada. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-17-16 punktis 12 leidnud, et järeldus selle kohta, kas elatise tasumiseks kohustatud vanema teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmise tagajärjel vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende teiste vanemate panust laste ülalpidamisse. Seega tuleb ka praeguses asjas kostja teise lapse isa panusega kostja teise lapse ülalpidamiseks arvestada.
Esmalt tuleb tuvastada, kas GG elab koos kostjaga, millisel juhul saab eelduslikult arvestada ka tema sissetulekuga kostja poolt esile toodud igakuiste kulude kandmisel. Samuti tuleb GG panusega arvestada kostja teise lapse kulude kandmisel ning seda sõltumata sellest, kas GG elab koos kostjaga või mitte. Eeltoodud asjaolude arvestamise tulemusena peaks kostjale igakuiselt jääma eelduslikult rohkem rahalisi vahendeid hageja ülalpidamiseks, kui leidis maakohus. Kolleegium nõustub apellandiga, et praeguses asjas ei ole asjakohane ka kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-17-4261 tehtud Harju Maakohtu 22.03.2017 määrusele tuginemine. Nimetatud määruses ei ole kostja majandusliku seisundi hindamisel eeltoodud asjaoludega arvestatud. Samuti nõustub kohus kaebusega selles, et arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht, et ta arvestab elatise väljamõistmisel ka seda, et hageja viibib asenduskoduteenusel ning on seega riiklikul ülalpidamisel. Viidatud asjaolud ei anna seaduse kohaselt alust elatise vähendamiseks alla alammäära, seda enam olukorras, kus hageja viibib asenduskoduteenusel kostjalt vanema õiguste äravõtmise tõttu.
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul asja uuel lahendamisel tuvastada kostja võimalused hagejale ülalpidamist anda, arvestades mh hageja poolt esiletoodut, et kostjaga koos elab tema teise lapse isa. Kostjale tuleb anda võimalus hageja vastavatele väidetele vastata ja vajadusel tuleb kohtul asjaolusid täiendavalt selgitada. Samuti tuleb kohtul tuvastada kostja teise lapse vajadused ja tema isa majanduslik võimekus talle ülalpidamist anda, milliste asjaoludega tuleb kohtul samuti hagejale väljamõistetava elatise suuruse määramisel arvestada. TsMS § 230 lõike 4 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas kohustada pooli esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et kohtul on võimalik teha sama sätte lõikes 5 nimetatud järelepärimine. Sama sätte lõike 5 kohaselt võib kohus lõikes 4 sätestatud juhul nõuda asjakohast teavet poole tööandjalt (mh endiselt tööandjalt), Sotsiaalkindlustusametilt või muult asutuselt või isikult, kes teeb vanadusega või töövõime kaotusega seotud väljamakseid, kindlustusseltsidelt, Maksu- ja Tolliametilt ning krediidiasutustelt.
11.TsMS § 656 lõike 2 lause 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Maakohtul tuleb täita TsMS § 392 kohased eelmenetluse ülesanded, arvestades mh TsMS § 230 lõigetes 36 sätestatut, ja vormistada TsMS § 442 lõike 8 jm nõuetele vastav otsus.
12.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lõike 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.