Tartu Maakohus
Kohtunik
Triin Uusen-Nacke
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
17. juuni 2015, Tartu kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-15-3772
Hagi ese
E.T. hagi A.M. vastu põhivõlgnevuse 10 000 euro ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
11 140 eurot 40 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E.T. (isikukood: XXXX, aadress: XXXX), esindaja: advokaat Kristi Haas (Advokaadibüroo Sirje Must, aadress: Õpetaja 9, 51003 Tartu, e-post: [email protected]) Kostja: A.M. (isikukood: XXXX, aadress: XXXX)
Kohtuistungi aeg
28. mai 2015
Protokollija
Kaire Kuznetsov
Rahuldada E.T. hagi A.M. vastu 10 000 euro ja viiviste saamiseks.
Mõista A.M. E.T. kasuks välja:
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Välja mõista A.M. riigilõiv 600 eurot E.T. kasuks.
Otsust toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagejal tuleb praeguses menetluses tõendada kostja kohustust tema ees. Tõendiks võib TsMS § 229 lg 2 järgi olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdi arvamus.
Maakohus leiab, et asjaolu, et kostja oli hagejale võlgu ei tõenda täiendava laenu puudumise vajadust, vaid pigem seda, et kostjal ei olnud raha tööde lõpetamist takistanud purunenud tehnika remondiks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et laenuleping sõlmiti hageja kodus. Hageja väitel oli kostja tema tuttav: töökaaslase lapse isa (tlk. 43), kostja nimetatud asjaolu ei eitanud. Hageja väitel oli tal kodus sularaha isa pärandina ning maakohtule jääb arusaamatuks kostja seisukoht, mille järgi oleks hageja pidanud kartma kostjale raha andmist (tlk. 44). Kostja kinnitas maakohtule, et ta on pikemat aega tegutseva äriühingu juht (tlk. 44). Maakohus leiab, et kostja väited kogenematusest võlakirjade koostamisel ei ole usutavad. Kostja ei andnud maakohtus ärakuulamisel üheselt arusaadavat ja selget selgitust selle kohta, miks võlakirjas ei peegeldu kostja soov tagada äriühingu kohustuste täitmist (tlk. 44), vaid selgesõnaline kinnitus hagejalt raha saamise kohta. Kostja ei osanud anda selgitusi võlakirjas märgitud summa suuruse või mõne muu asjaolu kohta, mis tingisid võlakirja sellises sõnastuses koostamise. Maakohus märgib, et nii 25. augusti 2014 võlakiri kui 20. augusti 2014 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping võivad olla omavahel seotud tehingud. Maakohus peab samas aga vajalikuks märkida, et TsMS § 230 lg 2 järgi esitavad hagimenetluses tõendeid menetlusosalised, kohus iseseisvalt tõendeid ei kogu. Kostja ei ole tuginenud menetluses mõnele muule õigussuhtele, mis võis olla võlakirja andmise aluseks ja kinnitada kostja kohustuste täitmist hageja ees (nt täiendav, maksuõiguslikke tagajärgi puudutav kokkulepe kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingule). Kostjalt tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1; 108 ja 396 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista põhivõlg 10 000 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.