Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise koht ja aeg
5. veebruar 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-24 -13414
Tsiviilasi
Niitsiku Agro OÜ saneerimisavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. novembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Niitsiku Agro OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Niitsiku Agro OÜ (registrikood 12822405), seaduslik esindaja juhatuse liige S. Kannel
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 26. novembri 2024 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad Niitsiku Agro OÜ kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Niitsiku Agro OÜ (avaldaja, ettevõtja) esitas 5. septembril 2024 Tartu Maakohtule saneerimisavalduse saneerimismenetluse algatamiseks, mida täiendas 4. oktoobril 2024 ja 6. novembril 2024. Avalduse kohaselt on ettevõtja kantud äriregistrisse 25. märtsil 2015 ja põhitegevus on olnud teravilja- (v.a riis), kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus. Viimastel aastatel on suurenenud puidutöötlemissaaduste tootmine ja taimekasvatuse abitegevus. Ettevõtja on tööandjaks 10 inimesele. Avaldajal tekkinud kahjum on eelkõige seotud äärmiselt ebasoodsate ilmastikutingimustega, mis ei võimaldanud saavutada prognoositud saaki. Saagi osaline hävimine koostoimes sisendite hinna tõusuga on oluliselt mõjutanud majandustegevust. 31. juuli 2024 seisuga oli ettevõtjal vara 1 546 605 eurot 99 senti, sh käibevara 59 196 eurot 54 senti ning põhivara 1 487 409 eurot 45 senti; kohustusi 2 509 874 eurot 76 senti, sh lühiajalisi kohustusi 1 330 251 eurot 94 senti ja pikaajalisi kohustusi 1 179 622 eurot 82 senti. Omakapital oli - 963 268 eurot 77 senti. Käibevara oli vähe, kuna ära on müüdud eelmise aasta laojäägid, varud, kuid kõike maha külvatud vilja, tooteid ei ole veel bilansis käibevaradena arvele võetud. Seega ei ole omakapital tegelikkuses sedavõrd suures miinuses, vaid tegemist on 31. juuli 2024. a seisu kajastava raamatupidamisliku arvestusega. Avalduse esitamise seisuga on ettevõtja lühiajalised kohustused kokku 1 000 999 eurot 98 senti ja pikaajalised 1 275 311 eurot 89 senti, s.t võlad on kokku 2 276 311 eurot 87 senti. Ühes aastas on liisingu- ja laenukohustused 444 319 eurot 19 senti. 2024. a kasum oli augustis 176 429 eurot 52 senti ja septembris 239 055 eurot 73 senti. Juulis tekkis suurem kahjum, kuna varem on kantud lõpetamata toodang maha detsembris, kuid praegu sai seoses saneerimisavalduse esitamisega bilansi korrastamiseks tehtud vastav kanne juba juulis. Kõige õigema ülevaate põllumajandussektoris tegutseva ettevõtte finantsolukorrast saab iga aasta lõpus, kui on tehtud kõik sügistööd, vili koristatud, realiseeritud või ladustatud ning maha külvatud talivili järgmisteks aastateks. Samuti muudab alati aasta lõpus bilansi positiivsemaks aasta lõpus laekuvad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) toetused. Põllumajandusettevõtte puhul aasta keskel koostatud bilansi negatiivne omakapital ei näita tegelikkuses ka seda, et ettevõte on maksejõuetu ja vaja on esitada pankrotiavaldus, kuivõrd nii juulis, augustis kui septembris ei ole veel kõiki varasid, saake arvele võetud. Avalduse esitamise hetkel oli avaldajal raha ligikaudu 30 000 eurot. Materjali, sh hakkematerjali müügist peaks laekuma tulu 38 000 eurot ning detsembri lõpus laekuvad PRIA toetused 61 000 eurot. Sellest summast 32 000 eurot läheb maa renditasudeks ning ülejäänud 29 000 eurot muude jooksvate kulude katteks. Detsembrist (novembrist kui on lund) hakkavad laekumised lumelükkamisteenuse eest kokku 50 000 eurot. Seega eelduslikult jääb 2025. a esimesse poolde vabasid vahendeid 30 000–35 000 eurot, mille arvel on võimalik vastavalt saneerimiskavale tasuda vanu võlgu. Ettevõtja ei ole plaaninud 2025. a kevad/suvel palgata täiendavaid töötajaid. Kultuuride vahetus (kaera ja rukki lisamine) on toonud paremaid tulemusi. Eelneval aastal oli nisusaak 2,5 tonni, kuid käesoleval aastal samale pindalale rukist külvates keskmiselt 7 tonni. Kui eelneval aastal saadi suviotra 1,5 tonni, siis käesoleval aastal kaera ligikaudu 3,5 tonni samale pindalale külvates. Ühtlasi on kaer ilmastikule ja põuale vastupidavam.
Vajadusel ja koostöös saneerimisnõustajaga saab otsustada metsamaade või metsamaterjali müügi üle, mis annaks võimaluse täiendavalt leida rahalisi vahendeid kohustuste täitmiseks 80 000 eurot. Saneerimine on vajalik likviidsuspuudulikkuse ületamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks. Ettevõtjal puudub käibevara sissenõutavaks muutunud lühiajaliste kohustuste koheseks täitmiseks. Selleks on vaja saneerimismenetluses võlausaldajate ees olevad kohustused ümber kujundada, mis seisneks kohustuste tasumise tähtaja pikendamises, rahalise nõude täitmises osamaksetena ning võla vähendamises. Põhivara realiseerimine tooks kaasa majandustegevuse seiskumise. Ettevõtja on seni hakkama saanud kestvuslepingutest tulenevate kohustuste tasumisega. Maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Ettevõtjal on likviidsuspuudulikkus, mis ei võimalda tasuda nõudeid. Saneerimismenetluse kaudu on võimalik säilitada ettevõte ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Majandustegevuse jätkamisel ja kohustuste osalise ajatamise tulemusena on võimalik ettevõtja majandustegevus kasumisse viia. Esialgsel hinnangul oleks saneerimiskava periood viis aastat.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus leidis, et saneerimismenetlus tuleb jätta algatamata. Maakohus märkis, et saneerimisel tuleb eristada ettevõtja püsivat maksejõuetust ja ajutist maksejõuetust, mis on saneerimismenetlusega ületatav (RKTKm 9. mai 2011, 3-2-1-25-11, p 35). Saneerimisest tuleks SanS §-dele 1 ja 2 tuginedes keelduda, kui on ilmselge, et ettevõtja kohustuste, vara ja eeldatavate sissetulekute suhe on selline, et mõistlikke saneerimisabinõusid (mida võlausaldajad ja/või kohus võiks heaks kiita) rakendades ei saavutataks olulise osa jaoks võlausaldajatest või olulise osa kohustuste osas suure tõenäosusega paremat tulemust kui ettevõtja pankroti korral. See tähendab, et saneerimismenetluse välistab üksnes püsiv maksejõuetus. Kohtul ei ole seejuures kohustust ise ettevõtja saneerimisvõimaluste kohta majandusanalüüsi teha, vaid kohtul tuleb anda hinnang, kas ettevõtja esitatud andmete kohaselt on küllaldane alus uskuda ettevõtte kasumlikkuse taastamist. Ettevõtjal endal tuleb kohtu ette tuua tema tegelik majanduslik olukord ja majandusanalüüs. Arvestades, et saneerimismenetlusega piiratakse võlausaldajate õigusi, ei tohiks kohus SanS § 8 lg 1 p-des 1–3 nimetatud asjaolude hindamisel lähtuda miinimumstandardist, vaid esitama tehtud analüüsile ja väljatoodud põhjendustele üsna kõrged nõudmised (vt Tartu Ringkonnakohtu 5. juuni 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-17276, p 6). Kokkuvõttes peab kohtul olema võimalik hinnata, kas saneerimismenetlus on edukas ja kas on võimalik saneerimismenetluse algatamisega vältida ettevõtja maksejõuetust. Maakohus leidis, et ettevõtja ei ole põhistanud saneerimismenetluse algatamise eeldusi SanS § 8 lg 1 järgi. Maakohus leidis, et ettevõtja on juba praegu püsivalt maksejõuetu. Hoolimata korduvatest kohtu selgitustest ei ole ettevõtja kohtule esitanud põhistatud andmeid, mis annaks alust uskuda, et ettevõtja ei ole püsivalt maksejõuetu, vaid tal on üksnes ajutised makseraskused, mille suudab saneerimismenetluses kasumlikkuse taastamisega ületada. Asja materjalide järgi on ettevõtja majanduslik olukord alates 2023. a-st märkimisväärselt halvenenud. 2022. aastal oli ettevõtjal vara 2 124 690 eurot, kohustusi 1 648 499 eurot ning omakapital oli 476 191 eurot. Seejuures oli käibevara 1 125 284 eurot, sh raha 5288 eurot (dtl 24). 2023. aastal oli ettevõtjal vara küll mõnevõrra rohkem – 2 395 771 eurot, kuid kohustusi
oli 2 388 236 eurot ning omakapital oli 7535 eurot. Käibevara oli vähenenud 836 610 euroni, sh oli raha 3506 eurot. 31. juuli 2024. a seisuga oli ettevõtjal vara 1 546 605 eurot 99 senti (sh käibevara vaid 59 196 eurot 54 senti ja sealjuures raha 4936 eurot 71 senti), kohustusi 2 509 874 eurot 76 senti ning omakapital oli negatiivne, s.o - 936 268 eurot 77 senti. 30. septembri 2024. a seisuga oli ettevõtjal vara 1 906 955 eurot 33 senti (sh käibevara 442 485 eurot 92 senti ja sealjuures raha 25 442 eurot 82 senti), kohustusi 2 474 696 eurot 44 senti ning omakapital oli negatiivne, s.o - 567 741 eurot 11 senti. Ettevõtja kasum oli 2022. aastal 59 845 eurot, kuid alates 2023. a on ettevõtja tegutsenud kahjumiga: 2023. a-l oli kahjum 468 656 eurot, 31. juulil 2024 oli 970 803 eurot 40 senti ja
30.septembril 2024 oli 575 275 eurot 74 senti. Maakohtu hinnangul viitab nii negatiivne omakapital alates vähemalt 2024. a juulist, kahe viimase aasta kahjum kui ka likviidse vara puudumine ettevõtja maksejõuetuse situatsioonile. Ettevõtja on esitanud vaid üldsõnalised selgitused ja Exceli tabeli edasise finantsprognoosi kohta (dtl 79–85), jättes põhistamata ja konkretiseerimata, mille alusel on Exceli tabeli finantsprognoosis märgitud majandusnäitajad kujunenud. Ainuüksi Exceli tabeli finantsprognoosis märgitud majandusnäitajad ei põhista ettevõtja kasumlikkuse saavutamise tõenäosust. Lisaks on ettevõtja esile toonud, et aasta lõpus laekuvad PRIA toetused, mis muudavad majandusnäitajaid aasta lõpuks positiivseks, kuid selline kunstlik tulude paisutamine loob eksitava prognoosi. Maakohus ei pidanud põhjendatuks, et ettevõtja suudab oma kasumlikkuse taastada kultuuride vahetusega (kaera ja rukki lisamine) ja täiendavate teenuste (kopa ja muu tehnikaga teenused, viljakuivatamine, lumelükkamine ja maade korrastamine) pakkumisega, kuna ettevõtja on nende kõrvaltegevustega alustanud juba kolm aastat tagasi. Asjas esitatud materjalide pinnalt ei ole näha ettevõtja majandustegevuse olulist paranemist ega põhistatud rahavoogusid, et saneerimine võiks olla edukas. Lisaks on avalduses esitatud eksitavaid andmeid maksuvõla puudumise kohta. Äriregistri andmetel on avaldajal maksuvõlg alates 2023. a juulist (määruse tegemise seisuga 116 100 eurot 3 senti). Ettevõtja on küll korduvalt märkinud, et õige ülevaate põllumajandussektoris tegutseva ettevõtte finantsolukorrast saab iga aasta lõpus, siis vaatamata sellele on ettevõtja ülesanne tuua kohtu ette oma tegelik majanduslik olukord ja majandusanalüüs. Kohus saab tugineda üksnes ettevõtja kohtu ette toodud põhistatud andmetele. Esitatud andmete põhjal on ettevõtja hoopis olukorras, kus ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, ning on alust arvata, et see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Kokkuvõttes leidis maakohus, et täitmata on SanS § 8 lg-s 1 sätestatud saneerimismenetluse algatamise eeldused ning kohus ei algata saneerimismenetlust SanS § 8 lg 2 p 4 alusel. Avaldus on jäänud üldsõnaliseks, esitatud eksitavaid andmeid ja esitamata on põhistatud andmed, et saneerimismenetlusega on võimalik vältida maksejõuetust. Ka ei põhine tehtud prognoos reaalselt laekuvatel vahenditel või muul viisil põhistatud andmetel. Kohus jätab menetluskulud SanS § 41 lg 1 järgi ettevõtja kanda.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et Tartu Maakohus on alusetult jätnud saneerimismenetluse algatamata ja ei ole nõus maakohtu määruse põhjendustega. Avaldaja on seisukohal, et ta ei ole püsivalt maksejõuetu, vaid tegemist on ajutiste makseraskustega tulenevalt käibevahendite nappusest. Avaldaja on olnud kõikidel aastatel kasumis välja arvatud 2023. a. Avaldaja omakapital on muutunud negatiivseks alles juulis 2024. Avaldaja selgitas, et juuli 2024. a bilansis toodu ei kajasta ettevõtte tegelikku reaalset
majanduslikku olukorda, kuivõrd juuli kuuks on ära müüdud eelmise aasta laojäägid ja varud, kuid kõike maha külvatud vilja/tooteid ei ole veel bilansis käibevaradena arvele võetud. Suur kahjum on tekkinud bilansi korrigeerimiskandest, mida tavaliselt tehakse aasta lõpus, kuid seoses saneerimisavalduse esitamisega tehti seda juulis. Äriseadustiku (ÄS) § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist, peab juhatus võtma vastu otsuseid kuidas viia netovara vastavusse ning kõigest ühe variandina on välja toodud pankrotiavalduse esitamine, kuid negatiivne netovara ei tähenda tingimata äriühingu maksejõuetust. Avaldaja ei nõustu maakohtu etteheidetega, et avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, ega põhistanud, mis annaks alust arvata, et tema tegevus muutuks lähitulevikus kasumlikuks, likviidsus taastuks ja omakapital vastaks seaduses sätestatud nõuetele. Maakohus pidas aasta lõpus laekuvaid PRIA toetusi ebaõigesti kunstlikuks tulude paisutamiseks. Avaldaja jaoks jääb ebaselgeks, milliseid tõendeid või põhistusi kohus ootas, leides, et exceli tabel ja selgitused olid liiga üldsõnalised. Kohus on 24. oktoobri 2024 kohtunõudes märkinud selgelt, et finantsprognoos võib olla esitatud exceli tabelina koos selgitustega. Avaldajal ei ole võimalik 100% täpsusega ette prognoosida seda, millised saavad olema vilja ja teiste kultuuride saagid järgmisel aastal. Avaldaja hinnangul on kohtu nõudmised saneerimisavaldusele ning ka täiendavalt kohtunõuetes esitatule liiga detailsed ning väljuvad ettevõtja tavapäraste oskuste ja teadmiste valdkonnast. Avaldaja on koostanud finantsprognoosi lähtudes avaldaja plaanidest, senistest kogemustest ja eelduslikest sissetulekutest ja kuludest. Avaldaja on ekslikult avalduses märkinud, et maksuvõlgnevust ei ole, kuid esitatud bilanssides on maksuvõlgnevus välja toodud. Avalduse esitamise ajahetkel oli maksuvõlgnevus ka ajatatud ning avaldaja täitis Maksu- ja Tolliametiga kokku lepitud maksegraafikut kohaselt. Põllumajandusliku ettevõtte raamatupidamise korraldamine ongi mõnevõrra teistsugune võrreldes muudes valdkondades tegelevate ettevõtete raamatupidamisega. Avaldaja rõhutab, et on tegelenud põllumajandusega iseseisvalt alates 2015. aastast. Põllumajandusettevõtteid peetakse väga oluliseks ka toidujulgeoleku tagamise seisukohalt ning pankrotiavaldust ei tohi esitada kergekäeliselt, vaid esmalt peaks kaaluma kõiki võimalusi ettevõtte päästmiseks ja tegevuse jätkamiseks. Ükski võlausaldaja ei ole esitanud avaldajale pankrotihoiatust ega ka kohtusse pankrotiavaldust avaldaja pankroti väljakuulutamiseks. Saneerimismenetluse algatamine on igal juhul ka võlausaldaja huvides. Saneerimismeetmete rakendamisel ja nõuete osalise vähendamise tulemusena on majandustegevuse jätkamine võimalik ja kasumlikkuse saavutamine reaalne. Jättes aga saneerimismenetluse algatamata, ei ole kohus võlausaldajate huvidega arvestanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21). Määruskaebus jääb rahuldamata. Maakohus on jätnud avaldaja saneerimismenetluse algatamata põhjendusega, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu, mistõttu ei ole täidetud saneerimismenetluse algatamise eeldused SanS § 8 lg 1 järgi. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki maakohtu põhjendusi oma määruses korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjus).
5.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja etteheidetega maakohtule, et kohtu nõudmised saneerimisavaldusele ja küsimused kohtunõuetes on liiga detailsed ning väljuvad ettevõtja tavapäraste oskuste ja teadmiste valdkonnast. Maakohus on saneerimismenetluse algatamisel põhjendatult lähtunud ringkonnakohtu praktikast, et ettevõtjal endal tuleb kohtu ette tuua oma tegelik majanduslik olukord ja majandusanalüüs ning kohus peaks SanS § 8 lg 1 p-des 1–3 nimetatud asjaolude hindamisel esitama tehtud analüüsile ja põhjendustele üsna kõrged nõudmised (Tartu Ringkonnakohtu 5. juuni 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-17276). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Avaldaja seisukoht, et ta vajab finantsseisundi, majandusseisundi ja rahavoogude kohtule esitamiseks saneerimisnõustaja abi, ei tulene seadusest. Saneerimisnõustaja nimetab kohus alles koos saneerimismenetluse algatamisega, enne mida peab kohus olema veendunud, et saneerimismenetluse algatamise eeldused on täidetud. Maakohus on oma hinnangut avaldaja maksejõuetuse osas põhjendanud määruse p-s 5.3. Avaldaja poolt ringkonnakohtule esitatud bilansi (seisuga 30. november 2024) kohaselt ületavad kohustused vara ja omakapital on negatiivne, s.o – 617 226,45 eurot. Saneerimisavalduse kohaselt olid avaldaja lühiajalised sissenõutavaks muutunud kohustused 1 000 999,98 eurot. Ringkonnkohus palus avaldajal sissenõutavaks muutunud kohustuste suurust käesoleval ajal täpsustada, kuid ei saanud avaldajalt selget vastust sissenõutavaks muutunud kohustuste kogusuuruse kohta. Küll aga nähtub avaldaja poolt 27. jaanuaril 2025 esitatud dokumentidest, et osad nõuded on muutunud sissenõutavaks juba 2023. aastal, mil avaldaja kasumlik tegutsemine lõppes.
6.Püsiva maksejõuetuse tuvastamisel kohus saneerimismenetlust ei algata. Püsiva maksejõuetuse hindamisel on oluline arvestada ettevõtja tulevikuprognoose. Kui võlgnik ei suuda täita oma sissenõutavaks muutunud kohustusi või kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi, sõltub hinnang võlgniku püsivale maksejõuetusele asjaolust, kas võlgnik suudab need asjaolud lahendada mõistliku aja jooksul. Avaldaja soovib saneerimismenetluses koostatava kavaga nõudeid ümberkujundada, kohustuste täitmise tähtaega pikendada ja võlasummasid vähendada. Avaldaja on ka nõus kaaluma vajadusel vara (kinnistud) müüki. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga (arvestades ka maakohtu selgitusi), et avaldaja esitatud andmed enda finantsprognoosi kohta ei ole piisavad hindamaks, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik (SanS § 8 lg 1 p 3). Ringkonnakohus palus avaldajalt täiendavaid andmeid võimaliku saneerimiskava täitmisprognoosi kohta. Avaldaja andis teada, et plaanib maksta neljale võlausaldajale (Baltic Agro AS, Linas Agro, Viljaekspert, EMTA) kokku 128 800 eurot aastas (st 644 000 eurot viie aasta jooksul). Ülejäänud võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuete tasumise prognoosi vastusest kohtunõudele ei nähtu. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei pea saneerimismenetluse algatamiseks suutma 100 % täpsusega ette prognoosida seda, millised saavad olema vilja ja teiste kultuuride saagid järgmistel aastatel, vaid ta peab saneerimisavalduses ja selle lisades põhistama saneerimismenetluse edukuse. Avaldaja esitatud andmed majandustegevuse kohta peavad võimaldama kohtul hinnata saneerimismenetluse mõju ettevõtte jätkusuutliku majandmise võimalikkusele. Praegusel juhul ei ole avaldaja selliseid andmeid esitanud.
7.Avaldaja ei ole täitnud ka SanS § 7 lg 3 nõuet ega ole esitanud kohtule andmeid, kas ja millises ulatuses on tema vastu esitatavad nõuded tagatud. Kinnistusraamatu andmetel kuulub avaldajale 24 kinnisasja, mis kõik on koormatud hüpoteekidega. Avaldaja on sõlminud EMTA-ga maksegraafiku. Maksuvõlg on saneerimisavalduse menetlemise ajal suurenenud 118 000-lt 131 834 eurole (äriregistri andmed seisuga 3. veebruar 2025).
8.Asjaolu, et avaldaja on olnud enne 2023. aastat kõikidel aastatel kasumis, ei oma tähtsust tema maksevõime hindamisel saneerimisavalduse esitamise ajal septembris 2024 ja määruskaebuse läbivaatamise ajal 2025. aasta alguses. Avaldaja omakapital on jätkuvalt negatiivne.
9.PRIA toetuste mõju avaldaja majandustegevusele ei oma saneerimismenetluse algatamise küsimuse otsustamisel määravat tähtsust. Avaldaja väidete kohaselt on 2025. aastaks planeeritud PRIA toetuste suurus 61 860 eurot, mille arvelt soovib avaldaja tasuda maarenti 61 350 eurot. Seega ei mõjuta PRIA toetus oluliselt avaldaja majandusnäitajaid, sh rahavoogu.
10.Asjaolu, et ükski võlausaldaja ei ole veel esitanud kohtule pankrotiavaldust avaldaja pankroti välja kuulutamiseks ei anna alust hinnata avaldaja maksevõimet teisiti. ÄS §-s 176 sätestatud kohustused on võlgnikul ja mitte võlausaldajatel. Kohtuinfosüsteemi andmetel on kaks võlausaldajat (sh AS Baltic Agro) esitanud kohtule hagiavalduse avaldaja vastu võla nõudes. Avaldajal on ka väljaspool kohtu algatatud saneerimismenetlust võimalik leppida võlausaldajatega kokku kohustuste täitmise ajatamises ja osade kaupa täitmises. Võlausaldajate huvides ei ole, kui kohus algatab püsivalt maksejõuetu võlgniku suhtes saneerimismenetluse, mis toob mh kaasa täiendavad kulutused saneerimisnõustaja tasuks.
11.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebusega menetluskulud SanS § 41 lg 1 ja TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
seotud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.