Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.12.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-5123
Tsiviilasi
MS hagi UGS vastu abielu lahutamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.06.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
UGS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): MS (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ja vandeadvokaat Eeva Mägi Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): UGS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Budapest, Ungari Vabariik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.06.2016 otsus läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
tühistada.
Saata
tsiviilasi
uueks
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada
teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.07.04.2015 esitas MS (hageja) maakohtule UGS (kostja) vastu hagi poolte abielu lahutamiseks.
2.Abielu lõppes faktiliselt kooselu lõppemisel 2013. aasta detsembris. Hageja ei soovi kostjaga abielulisi suhteid taastada. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja elab Ungaris. Asi ei allu Eesti Vabariigi kohtule. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus 27.06.2016 otsusega otsustas lahutada poolte abielu, mis on registreeritud 06.08.2001 Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Pariisis, kanne nr 1/2001, jätta pärast abielu lahutamist hageja perekonnanimeks „S“ ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Abielutunnistuse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 06.08.2001 Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Pariisis (tl 9).
6.Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, artikkel 3 lg 1 (a) ja (b) järgi abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil - on abikaasade alaline elukoht või - oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või - on kostja alaline elukoht või - on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaline elukoht või - on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist; - on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik või - kelle kodanikud mõlemad abikaasad on.
7.Lähtudes eeltoodust on poolte otsustada vastava eelduse täitmisel, millises kohtus oma õigusi kaitsta. Vastavalt rahvastikuregistri väljavõttele on hageja Eesti Vabariigi kodanik. 17.12.2015 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et tuli Eestisse elama suvel 2015 (tl 55). Kuna hagi on kohtusse esitatud 07.04.2015, s.t enne hageja Eestisse elama asumist, siis ei ole täidetud viies ja kuues alternatiiv.
8.02.08.2015 lõppes hageja tööleping C OÜ-ga ning sellega ka tema lähetus Budapestis (tl 143 tõend töölepingu lõppemise kohta). Hageja asus Eestis tööle 01.09.2015 J OÜs, mida kinnitab Maksu- ja Tolliameti väljavõte (tl 142). Seega on hageja tõendanud enda elukoha Eesti Vabariigi territooriumil alates augustist 2015, kui lõppes hageja töölähetus Budapestis.
2(5)
9.Kostja on Rootsi Kuningriigi kodanik (tl 144, rahvastikuregistri väljavõte). Vastavalt rahvastikuregistri andmetele elab kostja alates 09.07.2014 Horvaatias, XXX (tl 12). Seega ei ole täidetud teine ja kolmas alternatiiv, mille eelduste kohaselt võiks asi kuuluda kohtualluvuselt Ungari Vabariigi kohtule.
10.Hageja on pöördunud oma õiguste kaitseks Eesti Vabariigi kohtusse. Riigikohus on seisukohal 29.11.2010 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-107-10, „...et Eesti kohus võib TsMS § 102 lg 2 p 1 järgi lahendada abieluasja, kui vähemalt üks abikaasa on eesti kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal.“ Kolleegium lisab, et...“kuna kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus, siis tuleb ka TsMS § 102 lg-s 2 sätestatut tõlgendada koosmõjus isiku kohtusse pöördumise õigusega. Sellest tulenevalt on TsMS § 102 lg-s 2 sätestatud asjaolude esinemise korral isiku õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse, kui tema suhtes ei kehti muud kohtualluvust reguleerivaid sätteid või kokkuleppeid ja kui isik on seda teinud, peab Eesti kohus asja lahendama ega saa keelduda esitatud nõuete menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel. Sõna „võib“ tuleb TsMS § 102 lg 2 mõttes mõista kohtule pädevust andva normina, st sõna „saab“ tähenduses, mitte aga kaalutlusnormina.“
11.Hageja on Eesti Vabariigi kodanik ja oli seda ka abielu sõlmimise ajal, tema suhtes ei kehti muid kohtualluvust reguleerivaid sätted, mistõttu hagejal on õigus tulenevalt eeltoodud Riigikohtu juhistest pöörduda Eesti kohtusse abielu lahutamise nõudes.
12.Poolte viimane ühine elukoht oli Ungari Vabariigis, seega peaks kohus kohaldama Ungari õigust. Euroopa Justiitsvõrgustiku tsiviil- ja kaubandusasjades andmete kohaselt on Ungaris abielu lahutamise korral esmatähtis abikaasade ühiste alaealiste laste huvide silmas pidamine. Ungari õiguse kohaselt võib abikaasade otsust pidada lõplikuks, kui nad on kokku leppinud selles, kuidas jagatakse vanemlik vastutus seoses ühiste lastega, säilitatakse suhtlemine puuduva vanema ja lapse vahel, kuidas toimub ülalpidamise maksmine, pere ühise kodu kasutamine ja taotluse korral abikaasale elatise maksmine (abikaasade kokkuleppe peab kohus heaks kiitma). Kohtu menetluses on poolte vahel lapsega seotud hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlus (tsiviilasi nr 2-15-12838), seega puudub poolte vahel üksmeel lapse hooldusõigusega seotud küsimustes. Ungari õiguse kohaldamine on hageja õigusi liialt piirav ja ei ole kooskõlas Eesti õigusega (REÕS § 60 lg 2). Asjas tuleb kohaldada Eesti õigust. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud (PKS § 67 lg 1). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata.
14.Maakohus on jätnud kohtualluvuse küsimuse lahendamata. Otsuse põhjendused on arusaamatud ja vastuolulised. Maakohus ei ole järginud ringkonnakohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb kohtualluvuse kontrollimisel lähtuda nõukogu määrusest (EÜ) nr 2201/2003. Ei ole jälgitav ja on üllatuslik, kuidas maakohus on tuvastanud kostja elukohana Horvaatia. Riigikohtu järeldused tsiviilasjas nr 3-2-1-107-10 ei ole antud asjale üle kantavad. Maakohtu väide, et hageja suhtes ei kehti peale TsMS § 102 lg 2 muud kohtualluvust reguleerivaid sätteid, on väär. On ka vaieldav, kas TsMS § 658 lg 2 tõttu tohtis maakohus üldse sellisele järeldusele jõuda. Kuivõrd maakohus ei andnud kostjale võimalust täiendavate seisukohtade esitamiseks ega viidanud sellele, et leiab
3(5)
kostja elukoha olevat ebaselge, on maakohus eksinud ringkonnakohtu juhiste ja menetluspõhimõtete vastu. Vastustaja seisukoht
15.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
17.Kolleegium leiab, et maakohus on kohtualluvuse määramisel kohaldanud ebaõigesti seadust. Maakohus on õigesti otsuses osundanud nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artikli 3 lg 1 alajaotustele a) ja b), mille kohaselt abielulahutuse asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil on abikaasade alaline elukoht või oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või on kostja alaline elukoht või on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaline elukoht või on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist või on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik või kelle kodanikud mõlemad abikaasad on.
18.Maakohus on teinud aga ebaõige järelduse, et nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 järgi ei olnud võimalik kohtualluvust määrata. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja elab Budapestis Ungari Vabariigis ja seal oli ka poolte viimane ühine elukoht. Seega oli hagi esitamisel täidetud määruse (EÜ) 2201/2003 art 3 lg 1 alajaotus a) teine ja kolmas alternatiiv. Asjaolu, et kostja registrijärgne elukoht on muu, ei tähenda, et kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda sellest. Oluline on poolte tegelik elukoht. Kolleegium märgib, et isegi juhul, kui lähtuda ka kostja registrijärgsest elukohast Horvaatia Vabariigis, oleks täidetud nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 art 3 lg 1 alajaotuse a) kolmas alternatiiv ja asi võiks alluda Horvaatia kohtule. Eeltoodu tõttu on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 102 lg 2.
19.Vaatamata eelmises lõigus tuvastatule, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud jätta hagi läbi vaatamata. Kuigi hagi esitamise ajal ei esinenud asjaolusid, mis nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 art 3 lg 1 kohaselt oleksid andnud aluse asja alluvuseks Eesti Vabariigi kohtule, on käesolevaks ajaks hageja alaline elukoht olnud Eesti Vabariigis üle aasta. Hagi läbivaatamata jätmisel oleks hagejal õigus esitada uus hagi Eesti kohtusse nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 art 3 lg 1 alajaotus a) viienda või kuuenda alternatiivi järgi. Käesolevaks ajaks allub asi Eesti Vabariigi kohtule. Hagi läbivaatamata jätmine oleks ringkonnakohtu arvates seetõttu vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Lisaks on Eesti Vabariigi kohtute menetluses ka poolte vaidlus seonduvalt lapse hooldusõiguse teostamisega. 4(5)
20.Maakohus on jätnud tähelepanuta Tallinna Ringkonnakohtu seisukoha samas tsiviilasjas tehtud 31.03.2016 otsuses, millega ringkonnakohus saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märkis, et asjas puudub kostja enda poolt esitatud seisukoht hagi suhtes, kas ka kostja hinnangul on pooltevahelised erimeelsused ületamatud ja abielusuhted pöördumatult lõppenud. TsMS § 346 lg 2 kohaselt peab kohus abieluasjas pooled isiklikult ära kuulama. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus (EL Nõukogu määrus 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 174, 27.06.2001, lk 1–24)).
21.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses materiaalõiguse kohaldamist seaduse kohaselt põhjendanud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Maakohus on leidnud, et kohus peaks kohaldama REÕS § 57 lg 3 ja § 60 lg 1 järgi abielulahutuse nõudele Ungari õigust. Asudes seisukohale, et REÕS § 60 lg 2 alusel tuleb siiski jätta Ungari õigus kohaldamata, ei ole maakohus piisavalt välja selgitanud Ungari õiguse sisu. Välisriigi õiguse sisu hõlmab ka õiguse tõlgendust ja kohaldamise praktikat selles riigis (REÕS § 2 lg 3). REÕS § 4 kohaselt on kohtul õigus nõuda kohaldatava välisriigi õiguse sisu kindlakstegemiseks poolte kaasabi. Kohtul on õigus pöörduda abi saamiseks Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi või Välisministeeriumi poole, samuti kasutada eksperte (TsMS § 293 lg 1 teine lause). Kui välisriigi õiguse sisu ei ole kõigile pingutustele vaatamata võimalik mõistliku aja jooksul kindlaks teha, kohaldatakse Eesti õigust.
22.REÕS § 60 lg 2 kohaselt, kui abielu lahutamine ei ole §-s 57 nimetatud õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus või kui tal oli abielu sõlmimise ajal elukoht Eestis või Eesti kodakondsus. Üksnes asjaolu, et Ungari õigus ei ole Eesti õigusega kooskõlas, ei anna ringkonnakohtu arvates alust jätta Ungari õigus kohaldamata.
23.Arvestades vajadust tagada kostja isiklik ärakuulamine, selgitada välja Ungari õiguse sisu abielulahutuse kohta, koguda kohaldatava õiguse õigeks kohaldamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid ning neid esmakordselt hinnata, peab ringkonnakohus vajalikuks saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
24.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.