KM ja VM hagi Türisalu Tuulekeerutajate OÜ vastu hoonestusõiguse tasu ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.09.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
45 814,78 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KM ja VM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I (apellatsioonimenetluses apellant I): KM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX), lepingulised esindajad advokaat Oliver Nääs ja advokaat Gretta Oltjer Hageja II (apellatsioonimenetluses apellant II): VM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX), lepingulised esindajad advokaat Oliver Nääs ja advokaat Gretta Oltjer Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Türisalu Tuulekeerutajate OÜ (registrikood 11140833, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.09.2014 otsus osas, millega maakohus on jätnud hagi osaliselt rahuldamata, s.o KM ja VM hagi Türisalu Tuulekeerutajate OÜ vastu 31 877,39 ja viivise saamiseks ning tühistanud osaliselt hagi tagamise ja otsustanud menetluskulude jaotuse.
Kohtuotsus on jõustunud Türisalu Tuulekeerutajate OÜ-lt KM ja VM kasuks põhivõla 1328,80 eurot, viivise 260,84 eurot ja alates 29.05.2013 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise saamiseks.
3.Saata tsiviilasi tühistatud osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Menetluskulude jaotus jätta maakohtu otsustada. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KM (hageja I) ja VM (hageja II) esitasid 29.05.2013 maakohtule hagi (täpsustatud 30.05.2013) Türisalu Tuulekeerutajate OÜ (kostja) vastu. Hagejad palusid mõista kostjalt hagejate kasuks välja 33 206,19 eurot põhinõudena, viivise 8711,09 eurot ning viivise alates 29.05.2013 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja otsuse tegemisele järgnevast päevast protsendina põhinõudest kuni täitmiseni 0,05% päevas.
2.14.04.2008 sõlmisid pooled isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu lõpetamise lepingu, hoonestusõiguse seadmise lepingu ja reaalkoormatise seadmise lepingu. Lepingu p 3.1 kohaselt koormasid hagejad neile kuuluva kinnisasja hoonestusõigusega kostja kasuks 33 aastaks hoonestusõiguse kinnisturaamatusse kandmisest. 28.04.2008 kanti hoonestusõigus kinnistusraamatusse. Lepingu p-s 4.1 oli kokku lepitud, et hoonestusõiguse tasu maksmise kohustus algab tagasiulatuvalt alates 01.01.2008. Lepingu p-de 4.6 ja 4.6.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hoonestusõiguse aastatasu summas 173 188 krooni, s.o 11 068,73 eurot, hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest kuni ehitusloa väljastamiseni. Lepingu p-st 4.8 tulenevalt kohustus kostja tasu maksmisega viivitamisel tasuma hagejatele viivist 0,05% aastas. 17.11.2009 sõlmitud lepingu p-ga 3.2 muudeti kostja kohustusi selliselt, et kostja kohustus tasuma aastatasu iga jooksva aasta eest 20. detsembriks. Kostja ei ole tasunud aastatasu 2010,. 2011. ja 2012. aasta eest. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ulatuses, mis ületab 1328,80 eurot.
4.Kostja on lepingud hagejatega üles öelnud ja lepingud on lõppenud alates 01.01.2011. Kostja on tasunud hagejatele 2010. aasta hoonestusõiguse tasu 20 891,27 eurot ulatuses. Tulenevalt kostja ning hagejate vahel 14.04.2008 sõlmitud lepingu p-st 8.1 on kostjapoolseks lepingute ülesütlemise tähtajaks kolm (3) kuud. Seega olid lepingud kehtivad kuni 31.12.2010, mis on kolm (3) kuud pärast 30.09.2010, millal möödus
2(6)
hagejate tähtaeg teatada oma seisukohtadest ning millist kuupäeva luges kostja enda poolseks lepingute ülesütlemise kuupäevaks.
5.Hagi esitamine on pahatahtlik ning kantud kostja ning tema omanike (Energate OÜ ja OÜ E.L. Terminal) ja hagejate vahelistest lahkehelidest.
6.Lepingus olid sätestatud tasu brutosummad, mis ei sisaldanud tulumaksu. Kostja tasus iga 2010. aasta kvartaalse hoonestusõiguse tasu kuumaksega kummalegi hagejale 4725 krooni enam kui lepingujärgne kuumakse ette nägi, s.t kinni pidamata tulumaksu võrra 2415,80 eurot rohkem. Kostja tasus hagejale 2010. aasta tasu maksmise kohustuse täitmiseks 09.08.2011 maksega 5000 eurot. Hagejate nõue kostja vastu on põhjendatud summas 1328,80 eurot. Kostja ei ole hagejatele võlgnetavat osa tasunud põhjusel, et kostja teostas kõnealuse nõude suhtes VÕS § 110 lg 1 alusel kinnipidamisõigust – hageja II valduses oli kostja vara koguväärtuses 12 715,75 eurot. Hiljem oli kostja vara käsutamine ajutise halduri nimetamise tõttu piiratud. Tasumine ei ole ka käesoleval hetkel samuti võimalik, sest kostja arvelduskontod on kohtu poolt hagi tagamiseks arestitud. Lisaks eeltoodule on hagejad arvutanud viivist ebaõigesti. 17.11.2009 lepingu p 4.8. kohaselt tasub hoonestaja hoonestusõiguse tasu maksmisega viivitamisel omanikule viivist 0,05% tasumata summalt aastas, mitte päevas.
7.Hagejad on osavõlausaldajad. Lepingu p 4.6.3 kohaselt tuleb tasu maksta võrdsetes osades hagejale I ja hagejale II. Hagejad ei ole ühisvõlausaldajad ega solidaarvõlausaldajad. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus 25.09.2014 otsusega rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 1589,64 eurot ja viivise põhinõude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud ulatuses alates 29.05.2013 kuni põhinõude täitmiseni, jättis hagi rahuldamata 40 327,64 euro ja alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni 0,05% päevas 33 206,19 eurolt arvestatava viivise osas, tühistas osaliselt Harju Maakohtu 30.05.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja tühistas kostja kontode arestimise 38 441,55 euro ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud 96,52% ulatuses hagejate kanda ja 3,48% ulatuses kostja kanda.
9.Hagejad ja kostja sõlmisid 14.04.2008 notariaalselt tõestatud lepingu, milles pooled muu hulgas sätestasid hoonestusõiguse tasu (I kd, tl-d 39-48). 17.11.2009 sõlmisid hagejad ja kostja notariaalselt tõestatud lepingu, millega muudeti 14.04.2008 lepingu p 4.6, lisades nimetatud p-le punkti 4.6.4. Samuti muudeti 14.04.2008 lepingu p 4.7 (I kd, tl-d 50-54).
10.Kuivõrd kostja on hagejate nõude 1328,80 euro ulatuses õigeks võtnud, ei kontrolli kohus selles osas hagi aluseks olevate asjaolude põhjendatust ja hagejate nõude rahuldamise eeldusi. Kostja poolt väljatoodud asjaoludest ei nähtu, et kostjal on hagejate vastu sissenõutav nõue, samuti ei ole kostja välja toonud asjaolusid, millest nähtub kostja nõude sissenõutavaks muutumise aeg. Kostjal ei ole VÕS § 110 järgi alust hagejate ees 1328,80 euro tasumise kohustuse täitmisest keeldumiseks.
11.14.04.2008 lepingu p 4.6.3 kohaselt kohustub kostja hoonestusõiguse tasu tasuma võrdsetes osades hageja I ja hageja II kontole. Seega kostjal tuleb sama osadeks jagatav rahaline kohustus täita mitmele võlausaldajale (hagejale). Eeltoodust
3(6)
tulenevalt on hagejad hoonestusõiguse tasu nõude osas osavõlausaldajad ja hagejatel on kostja vastu osanõuded. Tähendust ei oma, kas hagejaid on lepingu sissejuhatuses nimetatud ühe koondava nimetusega „Omanik“. Hagejad ei ole hoonestusõiguse tasu nõude osas ühisvõlausaldajad, sest kostja ei ole kohustatud täitma lepingust tulenevat kohustust hagejatele ühiselt (s.t käesoleval juhul ei tule kostjal hoonestusõiguse tasu üle anda hagejatele ühiselt või kanda see hagejate ühisele arveldusarvele). Samuti ei nähtu lepingust, et pooled on kokku leppinud ühisnõudes (s.t hagejate hoonestusõiguse tasu nõue on hagejate ühisnõue). Hagejad ei ole hoonestusõiguse tasu nõude osas solidaarvõlausaldajad, sest solidaarnõue võib tekkida juhul, kui mitu võlausaldajat võivad nõuda sama kohustuse täitmist ja solidaarnõue tuleneb otseselt pooltevahelisest lepingust või seadusest. Kuna hagejad on osavõlausaldajad, kellel on kummalgi oma iseseisev nõue, siis peavad nad esitama kostja vastu oma nõude eraldi. Käesolevas asjas on esitatud aga hagejate poolt ühisnõue. Eeltoodu tõttu jättis maakohus hagi rahuldamata 31 877,39 euro ja sellelt nõutud viivise osas.
12.17.11.2009 lepingu p-st 3.2 ja 14.04.2008 lepingu p-st 4.7 tulenevalt saabus 2010. aasta hoonestusõiguse tasu maksmise tähtaeg 20.12.2010. Seega muutus kohtuste mittetäitmisel nõue sissenõutavaks alates 21.12.2010.
13.Hagejad on välja toonud asjaolud, mille põhjal saab asuda seisukohale, et poolte ühine tegelik tahe ei olnud kokku leppida viivise määras 0,05% tähtajaks tasumata summalt aastas. Viivisemäär 0,05% aastas ei oma kompensatsioonilist ega sanktsioonilist iseloomu. Tegemist on 2010. aastal kehtinud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 nimetatud seadusjärgsest viivisemäärast 8% aastas 160 korda väiksema viivisemääraga. Arvestades võlasuhte olemust ja eesmärki, ei ole selline viivisemäär mõistlik, et tagada võlausaldajale võimalust saada põhinõude tasumisega viivitamise eest hüvitist ja mõjutada võlgnikku kohustust täitma. Sellele vaatamata ei saa tuvastada, millise sisuga kokkuleppe pooled viivise osas tegelikult sõlmisid. Lepingu p-s 2.4 on märgitud viivisemääraks 0,03% päevas võlgnetavalt summalt. Selle põhjal ei saa järeldada, et poolte tegelik tahe lepingu p 4.8 sõlmimisel oli kokku leppida viivisemääras 0,05% päevas võlgnetavalt summalt. Hageja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, mille alusel saaks kindlaks teha poolte ühise tegeliku tahte viivisemäära osas. Seetõttu tuleb kohaldada selles osas seadust. Kokku viivisenõue seadusjärgses määras hoonestusõiguse tasult 1328,80 eurolt ajavahemikul 21.12.2010 kuni 28.05.2013 on 260,84 eurot. Kostjal ei ole VÕS § 110 järgi alust hagejate ees viivise tasumise kohustuse täitmisest keeldumiseks.
14.Nõuete osas, milles kostja hagi õigeks võttis, ei ole kostjal VÕS § 110 järgi alust oma kohustuse täitmisest keeldumiseks, seetõttu ei ole alust arvestada menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-t 6. Menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda TsMS § 163 lg-st 1. Hagejad palusid kostjalt hagejate kasuks välja mõista kokku 49 969,78 eurot. Kohus mõistab välja kokku 1737,26 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta 3,48% ulatuses kostja kanda ja 96,52% ulatuses hagejate kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus on jätnud hagi 31 877,39 euro ja sellelt arvestatava viivise saamiseks rahuldamata, menetluskulude jaotuse ja hagi tagamise tühistamise osas ning teha uue otsuse, millega mõista hagejate kasuks välja 31 877,39 eurot, viivise 0,05% päevas
4(6)
kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest kuni otsuse täitmiseni, või saata asi maakohtusse uueks arutamiseks.
16.Hagejad on ühisvõlausaldajad. Tuulevälja kinnistu on hagejate ühisomandis ja hagejad käsutasid seda lepingute sõlmimisel ühiselt. Lepingutes oli kokku lepitud üks hoonestusõiguse tasu, mitte eraldi tasu kummalegi hagejale. 14.04.2008 lepingu p-s 4.6.3 oli kokku lepitud üksnes kohustuse täitmise viis (VÕS § 76 lg 3). Lepingu punktide sõnastuses tasu maksmise kohta olev sõna „omanikule“ tähendab kostja kohustust maksta tasu hagejatele ühiselt. Maakohus on kohaldanud valesti VÕS § 71 ja § 72.
17.Isegi kui hagejad on osavõlausaldajad, oleks kummagi hageja nõue tulnud 1⁄2 osas rahuldada. Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1. Hagejad olid õigustatud esitama ühise hagi (TsMS § 207 lg 1). Puudus alus jätta hagi rahuldamata põhjusel, et hagejad esitasid hagi ühiselt. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, jättes menetlusosalistele selgitamata, et võlausaldajate paljususe liigist tulenevalt võib hagi jääda rahuldamata. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole märkinud, millisele õigusnormile tuginedes on hagi jäetud rahuldamata. Maakohus ei ole analüüsinud ühtki nõude olemasolu ja suuruse kohta hagejate poolt esitatud tõendit. Vastustaja seisukoht
18.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus on jätnud hagi osaliselt rahuldamata, tühistanud osaliselt hagi tagamise ja otsustanud menetluskulude jaotuse, ja saata asi vastavas ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
20.Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas maakohus on jõudnud seisukohale, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata, ja millist õigusnormi on maakohus seejuures kohaldanud. Otsuses viidatud VÕS §-st 71 ei saa tuleneda käesoleva hagi rahuldamata jätmine, kui maakohus lähtus asja lahendamisel sellest, et hagejad ei esitanud oma nõudeid osavõlausaldajatena iseseisvalt, vaid esitasid ühise nõude. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses esitatud käsitlusega, mille kohaselt võib maakohtu otsuse põhjendavat osa mõista selliselt, et maakohus on jätnud hagi rahuldamata põhjusel, et hagejad esitasid üksnes ühise nõude, kuid hagejate nõue ei ole ühine ning kohus ei või teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 439). Kolleegiumi arvates on maakohtu sellekohane järeldus ekslik. Isegi juhul, kui osavõlausaldajad esitavad kohtule ühise hagi, ei anna see alust, et jätta hagi rahuldamata. Hagiga nõutud raha väljamõistmine kostjalt hagejate kasuks ühiselt ei oleks vastuolus lepingu punktiga 4.6.3, ei kitsendaks kostja õigusi täita kohustust lepingu punktis 4.6.3 kokku lepitud viisil ning piiraks lepingu punktiga 4.6.3 võrreldes üksnes hagejate võimalust kohtuotsuse alusel nõuda võlaosa sisse iseseisvalt.
21.Eeltoodust tulenevalt ei oma ringkonnakohtu arvates asja lahendamisel määravat tähtsust, kas hagejad on ühis- või osavõlausaldajad. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus
5(6)
apellatsioonkaebuse väiteid, mille kohaselt hagejad on abikaasad, kelle nõudeõigus kuulub ühisvara hulka ja teostamisele ühiselt (PKS § 28 lg 1 esimene lause, § 29 lg 1 esimene lause), kuid samas ei ole välistatud, et menetluse praeguses staadiumi kohtu ette toodud asjaolude kohaselt hagejad kui abikaasad võivad olla abikaasade ühisvara hulka kuuluva hoonetusõiguse tasu nõude osas ühisvõlausaldajad ja hoonestusõiguse lepingu p-ga 4.6.3 on kindlaks määratud üksnes viis, kuidas kostja kohustust täitma peab.
22.Kuna maakohus on vaidlustatud otsuses jätnud hagi rahuldamata üksnes seetõttu, et maakohtu poolt tuvastatu kohaselt on hagejad kui osavõlausaldajad esitanud ühise hagi, siis on maakohus jätnud tuvastamata, kas kostja poolt hagejatele saadetud 22.09.2010 kirjas pealkirjaga „Lepingu muutmise ettepanek“ on väljendatud 14.04.2008 lepingu p 8.1 mõttes lepingu lõpetamisele suunatud tahteavaldus ja juhul kui on, kas siis on tõendatud 14.04.2008 lepingu p-s 8.1 kokkulepitud lepingu lõpetamise aluste esinemine. Lisaks on maakohus jätnud tuvastamata, kas hagejate nõue on kostja poolt tehtud maksete tõttu vähenenud või kas nõue on täies ulatuses sissenõutav. Arvestades ulatust, milles asja lahendamiseks olulised asjaolud vajavad esmakordset tuvastamist, saadab ringkonnakohus asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
23.Maakohtu otsuse tühistamine ja asja uueks läbivaatamiseks saatmine puudutab ka viivise nõude rahuldamata jäetud osa, mis tuleb maakohtul lahendada. Kuna väljamõistetud viivise osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, siis selles osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
24.Ringkonnakohus märgib, et resolutsioonis, millega mõistetakse välja põhivõlg ja viivis, tuleb neid TMS § 56 lg 2 järgi eristada, maakohus seda otsuses teinud ei ole.
25.Menetluskuludega seonduv tuleb lahendada maakohtul tsiviilasja uuel läbivaatamisel.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.