Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. mai 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-57931
Tsiviilasi
Täisühingu Mašuk hagi Puškini 45A Korteriühistu vastu 877,42 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
577,42 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. jaanuari 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Puškini 45A Korteriühistu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Puškini 45A Korteriühistu (rk: 80250416), esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja (hageja): Täisühing Mašuk (rk: 10444548), esindaja Irina Reva
esindajad
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Täisühingu Mašuk kanda. Välja mõista Täisühingult Mašuk Puškini 45A Korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 460 (nelisada kuuskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1) on TsMS § 5 lg 2 järgi pooltel võrdne õigus ja võimalus oma seisukohti põhjendada, kuid kohus piiras seda võimalust kostja jaoks: kui hageja põhjendused esitas kohus 69 real, siis kostja vastuväited on toodud 6 real. Sellega on rikutud TsMS §-s 7 sätestatud poolte võrdsuse põhimõtet; 2) tuvastas kohus õigesti, et põrand hagejale kuuluvas koridoris oli mitme sentimeetri võrra vajunud, kuid põrand ei kuulu maja tehnoloogiliste konstruktsioonide hulka. Seetõttu on kõik maakohtu viited Riigikohtu lahendile korteriühistu vastutusest korteri veega üleujutamise eest asjakohatud; 3) on tuvastamata, et põrand hageja ruumis on maja kõigi kaasomanike ühisomand. Mingeid tõendeid selle kohta toimikus ei ole. Kohus on rikkunud TsMS § 436 lg-te 3 ja 4 nõudeid, mis keelavad kohtul tugineda otsuse tegemisel asjaoludele, mida menetluse käigus ei arutatud, ning TsMS § 436 lg-t 2, mille järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele; 4) TsMS § 436 lg 1 nõuab, et kohtuotsus oleks põhjendatud, seega ei tohi see tugineda oletustele, kuid kohus on kahel korral avaldanud, et võimalik on ka maja haldava korteriühistu vastutus oma kohustuste rikkumise eest; 5) ei ole kohus põhjendanud, rikkudes TsMS § 442 lg 8 nõuet, miks ta ei nõustunud kostja seisukohaga, et põrand hageja ruumides vajus ekspluatatsiooni tõttu: seal asub toitlustuskoht ja põrandat mööda käiakse sadu kordi ööpäevas.
KOS § 1 lg 2 järgi on kaasomandi esemeks korteriomandiseaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi eseme reaalosa mõiste sätestab KOS § 2 lg 1, mille kohaselt on korteriomandi reaalosa piiritletud eluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Kaasomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Kuna vaidlusalune koridor kuulub hagejale kuuluva korteriomandi juurde, koridori koos teiste ruumidega kasutab ainult hageja ja seda on hageja ka ise kinnitanud, siis moodustavad nii koridor kui muud hageja kasutuses olevad ruumid ühtse korteriomandi eseme reaalosa. Eeltoodu nähtub ka hagiavaldusest, milles hageja nõudis kahju hüvitamist seoses tema omandi rikkumisega. Lisaks on hageja maakohtu istungil kinnitanud, et koridori põrand asub tema korteriomandi reaalosas (t.l 43 pöördel). Korteriomandi eseme reaalosale tehtud kulutusi ei pea kostja hüvitama.
istungil 1,6 tunni ulatuses summas 125 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Seejuures kestis maakohtu istung 2 tundi ja 15 minutit (t.l 43-44). Samuti on kostja esindaja koostanud apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuses on kostja esindaja tuginenud maakohtu menetluses esitatud seisukohtadele ning kaebuse põhjendused on esitatud ühel lehel. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks apellatsioonkaebuse koostamise eest 1 tunni eest 80 eurot. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 3,6 tunni eest kokku 285 eurot. Ülaltoodust lähtudes tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulud 460 eurot (sh riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 285 eurot).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.