M. V. hagi M. S. vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
1935 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
23.02.2016. a
Hageja M. V., isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja K. V., isikukood *, e-post * Kostja M. S., isikukood *, elukoht *, e-post *
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja M. S.’lt hageja M. V.’a ülalpidamiseks alates 04.10.2015. a igakuine elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (mis 2015. a oli 195 eurot ja alates 01.01.2016. a on 215 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni * a.
3.Elatis tasuda hageja seadusliku esindaja K. V.’a arvelduskontole nr *.
4.Edastada otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2.Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hageja nõue 1.11.01.2016 esitatud hagis palub hageja välja mõista kostjalt elatis miinimumsummas. Hageja palub välja mõista ka tagasiulatuva elatise enne hagi esitamist alates 04.10.2015.a. 23.02.2016 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et kompromissivõimalust ta käesolevas menetluses ei näe.
2.Hageja esindaja selgitas, et aastaid tagasi soovis ta kostja nõusolekut hageja perekonnanime muutmiseks. Hageja perekonnanime muutmine oli vajalik seetõttu, et koos lapsega sooviti reisidel käia, kuid oli tülikas, kui lapsel oli emast erinev perekonnanimi. Kostja ütles, et ta võib anda nõusoleku lapsendamiseks, sest kostja oli huvitatud sellest, et tal kohustusi ei oleks. Hageja seaduslik esindaja, kostja ja hageja seadusliku esindaja abikaasa olid nõus hageja lapsendamisega hageja seadusliku esindaja abikaasa poolt. Hagejat siiski ei lapsendatud ja hageja seaduslik esindaja ei oska selgitada, miks ta kostjat ei teavitanud, et lapsendamist ei ole toimunud. Käesolevaks ajaks st kohtuistungi toimumise ajaks on hageja koos oma emaga kolinud juba Eestisse elama. Hageja seaduslik esindaja ei ela koos oma abikaasaga alates ajast, mil nad Eestisse kolisid ning ta ei võta enam osa ka hageja ülalpidamisest. Seetõttu on põhjendatud kostjalt, kui kohustatud isikult, elatis hageja ülalpidamiseks välja mõista. 3.Asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, ei tähenda, et tuleks vähendada väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja seisukoht
3.Kostja esitatud hagi ei tunnista. 26.01.2016 esitatud kostja kirjaliku vastuse kohaselt 2012. aastal pöördus hageja ema kostja poole sooviga muuta lapse perekonnanime. K. V. pakkus, et kui kostja annab nõusoleku lapse perekonnanime vahetuseks, siis edaspidi ta kostjalt enam elatist ei nõua. Läbirääkimiste käigus jõudsid pooled kokkuleppele, et kõige parem on, kui kostja annab nõusoleku lapsendamiseks. Kostja vanema nõusoleku lapsendamiseks ka andis. Käesolevaks ajaks on kostja saanud teda, et lapsendamist ei ole toimunudki. Kostja hinnangul on tegu pettusega. Kostja on oma lapsest loobunud, oma elu ümber korraldanud ning ei näe oma elu muutmiseks võimalust. Kostja on töötu. Tema tervislik seisund on halb, mistõttu ei ole tal võimalik pidevalt tööl käia. 2014. aastast töötab kostja pottsepana. See töö on hooajaline ja ebastabiilne, mistõttu ei ole kostjal võimalik täita elatise maksmise kohustust. Kohtuistungil jäi kostja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kostja selgitas, et ettepanek hageja lapsendamiseks tuli tema poolt, sest ta ei olnud nõus lapse perekonnanime vahetusega. Kostja oli nõus lapsendamisega, kui ta vabaneb kõikidest kohustustest hageja ees. Käesoleval ajal peab kostjat üleval tema abikaasa. Kostja abikaasa peab üleval ka kostja ja tema abikaasa ühist alaealist last, sest kostjal puudub võimalus anda lapsele ülalpidamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära pooled, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada. 5.Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 järgi ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 sätestab elatise alaealisele
lapsele, mille kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 6.Kohus on seisukohal, et kostja väited selles, et kuna ta on andnud nõusoleku hageja lapsendamiseks, siis ei lasu tal hageja ülalpidamiskohustust, ei ole seadusega kooskõlas. PKS § 162 kohaselt lapsendamisega lõpevad sugulusest tulenevad õigused ja kohustused. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hageja isa. Nii kostja kui hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et hageja lapsendamist ei toimunud, seega ei ole lõppenud kostja ja hageja vahel sugulusest tulenevad õigused ja kohustused, sh kohustus anda hagejale ülalpidamist. Kohtule on esitatud 04.09.2012 notariaalselt tõestatud vanema nõusolek lapsendamiseks. Nõusolek on antud kostja poolt isikuliselt määratud isikule – R. V.’ale. PKS § 155 lg 3 kohaselt nõusolek ei või olla tingimuslik ega tähtajaline. Sama paragrahvi lõike 6 järgi vanema poolt isikuliselt määratud lapsendajale lapsendamiseks antud nõusolek kaotab kehtivuse, kui last ei ole lapsendatud kolme aasta jooksul nõusoleku andmisest arvates. Kuna nõusolek oli kostja poolt antud isikuliselt määratud isikule ning kolme aasta jooksul lapsendamist ei toimunud, siis kaotas nõusolek kehtivuse 04.09.2015.
7.PKS § 147 mõtte kohaselt toimub lapsendamine lapse huvidest lähtuvalt. Käesolevas vaidluses tuleb kahjuks tõdeda, et kumbi vanem, ei hageja seaduslik esindaja K. V. ega kostja M. S., ei lähtunud lapse huvidest. Hageja seaduslik esindaja, soovides muuta vaid lapse perekonnanime, oli nõus et kostja annab nõusoleku hageja lapsendamiseks. Asjaolu, et tegelikult tahe hageja seadusliku esindaja abikaasa poolt hageja lapsendamiseks puudus, kinnitavad hageja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil antud selgitused, et lapsendamine jäi seetõttu tegemata, et nad ei osanud abikaasaga * kuskile pöörduda, et lapsendamine teoks teha. Samuti ei pidanud hageja seaduslik esindaja vajalikuks kostjat informeerida sellest, et lapsendamist ei ole toimunud. Hageja seaduslik esindaja ei ole ümber lükanud kostja väiteid, et ta saatis 2015 aasta oktoobris kostjale sõnumi, et tegemist oli vaid kolme aastase lepinguga. Kohus on seisukohal, et hageja seaduslik esindaja ei ole lähtunud hageja huvidest. Lapse huvides ei ole, et üks vanem annab nõusoleku tema lapsendamiseks, kui tegelikult lapsendada ei taheta. Kohus ei nõustu hageja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil väidetuga, et tol hetkel, kui nõusolek anti, oli tõsine soov hageja lapsendamiseks hageja seadusliku esindaja abikaasa poolt. Kui vanem väidab, et lapsendamine jäi tegemata vaid seetõttu, et nad ei teadnud, kuhu * pöörduda, siis ei ole need väited tõsiseltvõetavad ja kinnitavad vaid seda, et lapse huvidest ei ole lähtutud. Kostja, olles kinnitanud, et tegelikult tahtis hageja seaduslik esindaja muuta vaid lapse perekonnanime, kuid tema ei olnud sellega nõus ning seetõttu lepiti kokku lapsendamine, ei ole samuti lähtunud lapse huvidest. Lapsendamiseks nõusoleku andmine vabanemaks oma kohustustest hageja ees kinnitab, et kostja ei lähtunud lapse huvidest.
8.PKS § 155 lg 6 kohaselt kaotas nõusolek lapsendamiseks kehtivuse 04.09.2015.a.. Seega alates sellest ajast on kostjal hageja ülalpidamiskohustus. PKS § 101 lg 1 kohaselt on miinimumelatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on nõudnud elatist seaduses sätestatud alammääras. Kostja on elatise nõudele vastu vaielnud ka põhjendusel, et tal on ka teine alaealine laps ülalpidamisel ning tulenevalt oma töövõimetusest ei ole ta võimeline hagejat üleval pidama.
9.Rahvastikuregistri andmete järgi on kostja ülalpeetav alaealine S. S.. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta on ise abikaasa C. S. ülalpeetav, mistõttu ta alaealisele lapsele ülalpidamist ei anna /tl 76/. Kohus on seisukohal, et kui kostja ei anna ülalpidamist S. S.le, siis ei ole põhjust tugineda asjaolule, et elatise väljamõistmisel hagejale jääks alaealine S. S. varaliselt vähem kindlustatuks. Perekonnaseaduse mõttes ei ole mitme alaealise lapse olemasolu põhjuseks, et mõista välja elatis alla seaduses sätestatud elatise alammäära. Vanemal on lapse ülalpidamiskohustus seaduses sätestatud alammääras ka siis, kui vanemal on rohkem kui üks alaealine laps. Kui vanem kinnitab kohtule, et ta ei pea ülal last, kellega ta igapäevaselt koos elab ning seetõttu leiab, et tal puudub ka teise lapse ülalpidamiskohustus, kes temaga koos ei ela, siis näitab see eelkõige vanema vastutustundetut suhtumist oma kohustustesse laste ülalpidamisel, mis ei saa ega tohigi olla elatise vähendamise aluseks. Kostja väidetel on ta töövõimetu, mistõttu ei ole tal võimalik teenida sissetulekut. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud Sotsiaalkindlustusameti *.a. otsused *, millega tuvastati kostjal töövõime kaotuse protsent 60%. /tl 46-47/. Kostja kinnitas, et pärast 2011 aastat ta ei ole töövõimetust enam taotlenud ning käesoleval ajal ei ole tal töövõime kaotust tuvastatud /tl 50/. Seega ei ole kostja tõendanud, et tal on töövõimetus, mis annaks aluse vähendada seaduses sätestatud miinimumelatist lähtuvalt PKS § 102 lg-st 2. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist töövõimetuse ja teise alaealise lapse tõttu.
10.Tõendamaks oma väikest sissetulekut on kostja esitanud kohtule konto väljavõtte perioodil 11.02.2015.a. kuni 08.02.2016.a. /tl 65-67/, kust nähtub, et tema sissetulekuks on stabiilselt peretoetus summas 45 eurot kuus ja alates 2016 aastast 50 eurot kuus. Vaatamata nendele väikestele sissetulekutele on kostja konto jääk seisuga 08.02.2016.a. 252.82 eurot. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta varaline seisund ei võimalda tasuda lapsele minimaalset toimetulekut võimaldavat elatusraha. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
11.Hageja on esitanud hagi kohtule 11.01.2016.a., paludes välja mõista elatis alates 04.10.2015. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõue on kooskõlas PKS §-ga 108 ja tuleb rahuldada tagasiulatuva ülalpidamise nõudes, sest kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta on hageja ülalpidamiskohustust täitnud alates 04.10.2015.
12.TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Miinimumelatise suurenemise korral tuleb tsiviilasja hind määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue, arvestades mh miinimumelatise suurenemist. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1935 eurot (9 * 215). Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
13.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis menetluskulud jäävad kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kumbki pool ei ole kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirja seaduses sätestatud aja jooksul ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled menetluskulusid kandnud oleks. Seetõttu rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.