R. K. hagi A. O-i vastu ühisvara jagamise nõudes ja A. O-i vastuhagi R. K. vastu ühisvara jagamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.06.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R. K. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): R. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja Kaili Siilak Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): A. O. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja Reimo Mets
Kohtuistungi toimumise aeg
20.01.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja R. K. ja tema lepinguline esindaja Kaili Siilak ning kostja A. O. ja tema lepinguline esindaja Reimo Mets
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.06.2015 otsus tühistada ühisvara arvel väljamõistetava hüvitise, arveldukontodel oleva raha jagamise ja menetluskulude jagamise osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Jätta muutmata Harju Maakohtu 22.06.2015 otsus osas, millega R. K. ainuomandisse jäeti XXXXXXX kinnistu väärtusega 15 000 eurot ja A. O-i ainuomandisse sõiduauto Audi A6 Avant väärtusega 300 eurot.
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.02.11.2012 esitas R. K. (hageja) maakohtule A. O-i (kostja) vastu hagi, milles palus jätta hageja ainuomandisse kinnistu XXXXXXXX XXXXX maakonnas XXXX vallas XXXXX külas (registriosa nr XXXXXXX), jätta kostja ainuomandisse tema pangakontol xxxxxxxxxxxxx olnud rahalised vahendid, jätta hageja ainuomandisse tema pangakontodel olnud rahalised vahendid, jätta hageja kanda laenukohustused laenulepingute nr A060031134, nr L080017208, nr L080022672, nr 17000260529, nr 09390815488 ja nr 484JM20506155 järgi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise omandi kaotuse eest 35 912,33 eurot.
2.Poolte abielu sõlmiti 03.06.2005 ja abielu lahutati 28.10.2008. Hagi esitamise ajaks on osaliselt jagamata hageja ja kostja ühisvara. Hageja omandisse kuulub korter asukohaga XXX, mille suhtes sõlmisid pooled 17.09.2008 Tallinna notar Margus Veskimäe juures abieluvaralepingu nr 3153, mille kohaselt jääb korter hageja lahusvaraks. Hageja omandas enne abielu vallasvarana eramu XXXXXXX kinnistul asukohaga XXXXXX maakond XXXXX vald XXXXX küla, kinnistusregistriosa nr XXXXXXX. Hageja erastas hoone juurde maa ja sõlmis Eesti Vabariigiga maa ostumüügilepingu. Maaüksuse kinnistusraamatusse kandmise ajal olid pooled juba abielus, seega kuulub kinnistu poolte ühisvarasse. Hageja palub ühisvara jagamisel kõrvale kalduda osade võrdsusest, kuna XXXXXX kinnistu on omandatud hageja lahusvaraks olnud hoone arvel.
3.Ühisvara hulka kuulub sõiduauto Audi A6 Avant XXX XXX. Auto osteti ühiste vahendite arvel 2007. Alates abielu lahutamisest on auto olnud kostja valduses.
4.Hageja kandis 24.10.2007 enda pangakontolt XXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis kostja pangakontole XXXXXXXXXXXX Soome Nordea Pangas 56 816 eurot. See raha kuulub ühisvara hulka.
5.Abielu lahutamise ajal oli hageja pangakontodel raha: Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali pangakontol 13 204,62 krooni, s.o. 843,93 eurot ja Danske Bank A/S Eesti filiaali pangakontol 30 099,04 krooni, s.o. 1923,68 eurot. Kokku oli rahalisi vahendeid hageja pangakontodel 2767, 61 eurot. Ka see raha kuulub ühisvara hulka.
2(11)
6.Ühiste kohustuste hulka kuuluvad abielu kestel võetud ühised laenud, mida kasutati perekonna huvides. Ühiseid kohustusi on kokku 11 376,27 eurot: - 18.10.2006 sõlmisid pooled SEB Pangaga arvelduslaenu lepingu nr A060031134, mida kasutati igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Abielu lahutamise päeva seisuga oli krediidi kasutatud jääk 8000 krooni, s.o. 511,29 eurot. Pärast abielu lahutamist tagastab hageja laenu üksinda. - 12.05.2008 sõlmisid pooled SEB Pangaga laenulepingu nr L080017208, mille alusel saadud raha kasutati igapäevaste kulutuste katmiseks. Abielu lõppemise päeva seisuga oli kohustuse jääk 20 426,15 krooni, s.o. 1305,47 eurot. Pärast abielu lahutamist on hageja laenu tagastanud üksinda. - 19.06.2008 sõlmisid pooled SEB Pangaga laenulepingu nr L080022672, mille alusel saadud raha kasutati igapäevaste elamiskulude katmiseks. Abielu lahutamise päeva seisuga oli kohustuse jääk 9912,53 krooni, s.o. 633,53 eurot. Pärast abielu lahutamist on hageja laenu tagastanud üksinda. - 10.05.2007 sõlmisid pooled Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga arvelduslaenulepingu 17000260529, mida kasutati igapäevaste kulutuste katmisel. Laenu jääk abielu lõppemise päeva seisuga oli 13 204,62 krooni, s.o. 843,93 eurot. Pärast abielu lahutamist on hageja tasunud laenu enda lahusvara arvelt. - 04.03.2008 sõlmisid pooled Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga tarbimislaenulepingu 09390815488, mida kasutati koduste asjade ostmiseks ja kulutuste kandmiseks. Laenu jääk abielu lõppemise päeva seisuga oli 3520 eurot. Pärast abielu lahutamist on hageja tasunud laenu enda lahusvara arvelt. - 17.09.2008 sõlmis hageja Danske Bank A/S-ga eluasemelaenulepingu nr EEL170908RK. Enamus laenust kasutati hageja lahusvaraks oleva korteriomandi soetamiseks. Laenu saadi rohkem kui korteriomandi ostuhind. Ostuhinda ületav laenuosa 30 099,04 krooni, s.o. 1923,68 eurot oli abielu lahutamise päeval hageja Danske Bank A/S Eesti filiaali pangakontol. Juhul, kui pangakontol asunud rahasumma arvestatakse ühisvara hulka, on ka eluasemelaenu kohustusest ühiseks kohustuseks 1923,68 eurot. - Täies ulatuses on perekonna huvides kasutatud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga 09.08.2005 sõlmitud Freestyle limiidileping nr 484JM20506155. Laenu jääk abielu lõpetamise päeva seisuga oli 41 281,55 krooni, s.o. 2638,37 eurot. Hageja on laenu tasunud üksinda.
7.Pooltel on vara ja kohustusi kokku 85 127,51 eurot, kummagi abikaasa osa sellest on 42 563,75 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Poolte abielulised suhted lõppesid 2006. aastal, seega ühisvara tuleb jagada poolte abieluliste suhete lõppemise tegeliku seisuga. Tegemist oli fiktiivse abieluga. XXXXXXXX kinnistu on poolte ühisvara. Hageja poolt kostjale tehtud ülekandele 56 816 eurot tuleb kohaldada aegumist. Ülekande nimetus viitab kingitusele. XXXXXXXX kinnistul asus vana maja ja kostja panustas maja ehitusse suurusjärgus 300 000 kuni 400 000 krooni, lisandub tööraha. Väide laenude võtmisel perekonna huvides ei vasta tõele, sest hageja on 05.03.2008 teinud sularaha väljamakse 13 000 krooni, tasunud laenudest enda õppemaksu XXXXX XXXXülikoolile ja teinud ülekandeid kolmandatele isikutele.
3(11)
10.Hageja nõue jagada pangakontodel oleva raha tuleb lugeda nõue aegunuks (TsÜS § 146 lg 1). Hageja laenulepingute kohustused tuleb lugeda hageja lahusvaraks. Arvestades kohtule esitatud Audi A6 hindamisaktis toodud hinda, tuleb see tasaarvestada kostja poolt makstava hüvitisega. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
11.Kostja esitas 27.01.2014 vastuhagi (muudetud 29.05.2015), milles palus jätta kostja ainuomandisse Audi A6 registrinumbriga XXX XXX, jätta hageja ainuomandisse XXXXXXXX kinnistu XXXXX maakonnas XXXX vallas XXXXX külas ja mõista hagejalt kostja kasuks välja omandi kaotuse eest hüvitis 7500 eurot, jätta poolte pangakontodel olevad rahalised vahendid vastava konto omaniku kontole ja lugeda vastava poole lahusvaraks ning lugeda kostja lahusvaraks sundüürnike kompensatsioon 56 816 eurot ja sundüürnike kolimisteenuse hüvitis 4795 eurot.
12.Abielusuhted lõppesid 17.05.2006, mil kostja asus XXXXX tööle XXXXX ja ei elanud enam Eestis. Kostja käis XXXXXXX tööl ja sai arvestatavat töötasu, mida panustati pere huvides laste ülalpidamisse. Pooltel on sündinud kolm last, kelle isadus on tõestatud tsiviilasjas nr 2-12-XXXXX. Kostja on töövõimetu. Arstliku komisjoni 21.03.2013 otsusega on tuvastatud töövõime kaotus 60%. Kostja on töövõimetuse pensioni saanud alates 1997 aastast. Need asjaolud annavad õiguse kõrvale kalduda poolte ühisvara jagamise võrdsusest.
13.Pangakontodele kantud raha tuli kostja lahusvara arvelt ja maksti kohtumääruse 2-0610772 alusel hageja pangakontole, kuid kompensatsioon sundüürnikele oli ette nähtud hüvitisena kokku viiele pereliikmele summas 890 000 krooni (56 816 eurot). Seega äärmisel juhul võiks hageja nõuda nn oma osa tagastamist, mis oleks 11 376,27 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
14.Poolte abielulised suhted lõppesid abielu lahutamisega 28.10.2008 ning ühisvara tuleb jagada abielu lahutamise seisuga 28.10.2008. Poolte vahel oli eelnev pikk kooselu (alates 1996), millest sündisid ka poolte X ühist last. Abielu registreeriti juunis 2005 XXXXXX. Sama aasta augustis otsustati kolida perega Tallinnasse. Asuti elama XXX korterisse, hiljem aadressile XXX.
15.Hageja poolt kostjale üle kantud 56 816 eurot oli kohtu poolt kogu perele kui XXX sundüürnikele väljamõistetud kompensatsioon, mis nähti ette kõigile X pereliikmele (kohtuotsus 2-06-XXXXX). Kuna uue eluruumi ostmiseks laen sai võetud hageja poolt üksi, oli kostja nõus, et laenukohustuse kannab ka hageja üksi ja soetatud korter jääb hageja lahusvaraks.
16.XXXXXXXX kinnistu puhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks nimetatud maja üles ehitanud või sellesse mingil viisil panustanud. XXXXXXXXX kinnistu puhul on tegemist varaga, mille hageja on omandanud oma lahusvaraks olnud hoone arvel.
17.Kõik tarbimis- ja arvelduslaenulepingud on sõlmitud abielu jooksul ja perekonna huvides. Nimetatud lepingud on sõlmitud (09.08.2005; 18.10.2006; 10.05.2007; 4.03.2008; 12.05.2008; 19.06.2008) abielu jooksul.
4(11)
18.Hageja tegi sularaha väljamakseid põhjusel, et kostjal puudusid oma kontodega seoses pangakaardid. Kanded, mis kostja on hageja pangakontole teinud, on samas sularahas välja võetud ja kostjale üle antud. Tegemist ei ole ühekordse väljamaksega, vaid selline viis oli regulaarne.
19.Kostja töövõime kaotus ei anna õigust kõrvale kalduda ühisvara osade võrdsusest. Kostja oli haige ka abielu ajal ja enne seda. Töövõimetuse puhul on kostja panus ühisvarasse palju väiksem ehk ainult 40%.
20.Kolimisteenuse hüvitis 75 000 krooni anti kolimiseks kogu perele ning see ei ole kostja lahusvara. Samuti maksti pere viiele liikmele kohtumääruse nr 2-06-XXXXX alusel sundüürnike kompensatsiooni 890 000 krooni (56 816 eurot). Abielu lahutamise ajal oli hageja seaduslik esindaja kolmele lapsele, mis tähendab, et õiglane oleks raha jaotada hagejale 4/5 osas ja kostjale 1/5 osas. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
21.Harju Maakohus 22.06.2015 otsusega rahul rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt, jagas poolte ühisvara, luges jagatava ühisvara koosseisu XXXXXXXX kinnistu (15 000 eurot) ja sõiduauto Audi A6 Avant XXX XXX (300 eurot), jättis hageja ainuomandisse XXXXXXXXkinnistu asukohaga XXXXX maakond, XXXXX vald, XXXX küla, kinnistusregistriosa nr XXXXXXX, jättis kostja ainuomandisse sõiduauto Audi A6 Avant XXX XXX, jättis poolte pangakontodel olevad rahalised vahendid vastava konto omaniku kontole ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja rahalise hüvitise 5350 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
22.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevas: - Poolte abielu sõlmiti 03.06.2005; - Poolte abielu lahutati 28.10.2008 Tallinna Perekonnaseisuametis; - Hageja lahusvarasse kuulub korteriomand XXXXXXXX; - Poolte ühisvara hulka kuulub kinnistu XXXXXX, asukohaga XXXXXX, XXXX vald, XXXXX küla (kd I, tl 203) ja Audi A6, reg-märgiga XXX XXX, turuväärtus 300 eurot (kd II, tl 53 eksperthinnang); ühisvara jagamisel tuleb: - kinnistu XXXXXXXX jätta hageja ainuomandisse; - Audi A6, reg-märgiga XXX XXX, jätta kostja ainuomandisse.
23.Ainuüksi kostja töötamine XXXXX ja sellega seoses ka elamine teises riigis ei tõenda abielusuhte lõppemist. Enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 15 lg 1 ja § 18 lg 2 teise lause alusel oli kujunenud kohtupraktika, mille kohaselt loeti abikaasade abielusuhted viidatud sätete mõttes lõppenuks, kui abikaasade vahel olid lõppenud nii isiklikud kui ka varalised suhted (3-2-1-31-14 p 13). Kostja on 28.08.2006 vastulauses AS XXXXX hagiavaldusele kinnitanud, et kostjaga koos elab XXX majas abikaasa R. K. ja poolte kolm last (kd III, tl 102). Poolte kooselu (alates 1996, kd III, tl 59) jooksul sündisid ka pooltele 3 ühist last: H. A. K., K. A. K. ja R. D. K.. Pooled esitasid ka kooselus olles ühiselt tuludeklaratsioonid 2007 ja 2008 (kd III, tl 89, 90). Eeltoodud arvestades on hageja usutavalt ümber lükanud kostja väiteid abielusuhte lõppemise kohta 17.05.2006. Poolte abielu tuleb lugeda juriidiliselt lõppenuks abielu lahutamise seisuga 28.10.2008.
24.Tuvastatud on järgmised hageja laenukohustused:
5(11)
- SEB Pank, 18.10.2006 sõlmitud arvelduslaenuleping A060031134, jääk 28.10.2008 511,29 eurot (kd I tl 37); - SEB Pank, 12.05.2008 sõlmitud laenuleping L080017208, jääk 28.10.2008 1305,47 eurot (kd I tl 37); - SEB Pank, 19.06.2008 sõlmitud laenuleping L080022672, jääk 28.10.2008 633,53 eurot (kd I tl 37); - Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, 10.05.2007 sõlmitud arvelduslaenuleping 17000260529, jääk 28.10.2008 843,93 eurot (kd I tl 35); - Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, 04.03.2008 sõlmitud tarbimislaenuleping 09390815488, jääk 28.10.2008 3520 eurot (kd I tl 35); - Danske Bank A/S, 17.09.2008 sõlmitud eluasemelaenuleping nr EEL-170908RK, jääk 28.10.2008 1923,68 eurot (kd I tl 36), hageja täpsustus laenusumma osas (kd I, tl 3); - Danske Bank A/S, 09.08.2005 sõlmitud Freestyle limiidileping nr 484JM20506155, jääk 28.10.2008 2638,37 eurot (kd I tl 36).
25.Õppelaen ei ole perekonna huvides võetud varaline kohustus PKS § 20 lg 2 mõttes (Riigikohtu 04.04.2006 otsus nr 3-2-1-18-06). Muude laenude osas ei ole tuvastatud nende seost õppekuludega. Laenulepingud, nt F. limiidileping nr 484JM20506155, mis on sõlmitud enne abielu, ei kuulu poolte ühiskohustuste hulka.
26.17.09.2008 sõlmis hageja eluasemelaenulepingu nr EEL-170908RK. Laenu võttis hageja üksi, kostja oli sellega nõus ning korter Tallinnas XXX jäi hageja lahusvaraks. Pooled sõlmisid 17.09.2008 Tallinna notar Margus Veskimäe juures abieluvaralepingu nr 3153 (kd I, tl 10 jj), mille punkt 3 kohaselt leppisid pooled kokku, et korteriomand jääb hageja lahusvarasse. Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali 13.04.2015 kinnitusel (kd III, tl 162) puuduvad hagejal seisuga 13.04.2015 laenulepingutest tulenevad kohustused panga ees. Hageja laenulepingud on lõpetatud (kd III, tl 162). Kuna muude laenulepingute jääkide kohta hageja tõendeid ei esitanud, tuleb teha järeldus, et laenulepingud on käesolevaks ajaks lõppenud. Puuduvad laenukohustused, mida tuleb lugeda ühisvara hulka kuuluvaks.
27.Sundüürnike kompensatsioon 56 816 eurot oli kohtuotsusega nr 2-06-10772 kogu perele kui sundüürnikele väljamõistetud summa. Hageja kandis 56 816 eurot kostja arvele, et tulevikus perele uus elamine soetada. Vaidlus puudub, et hageja kandis 24.10.2007 pangakontolt nr 17001122226 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis 56 816 eurot kostja Soome Nordea Bank Finland Plc kontole XXXXXXXXXXXXX (kd I, tl 34). Panga 31.07.2013 väljastatud tõendi (kd II, tl 50) kohaselt omas kostja kontol nr 122024-225932 saldot seisuga 28.10.2008 summas 65 000 eurot ja 14.05.2015 tõendist nähtub, et kostja konto nr 122024-225932 on suletud 06.11.2008 ja konto nr 143235-136122 on suletud 03.07.2013 (kd III, tl 193). Panga selgituste kohaselt konto suletakse, kui jääk on null eurot. Kuna kostja konto nr 122024-225932 jääk on null eurot, siis tuleb raha 56 816 eurot jagatavate asjade nimekirjast välja jätta.
28.Sundüürnike kolimisteenuse hüvitis 75 000 krooni (4795 eurot) ei kuulu kostja lahusvarasse, sest toetus oli ette nähtud kogu viieliikmelisele perele. Kuna kolimistoetust kasutati pere kolimiseks (sundüürnikena koliti 2007. aasta lõpus korterist välja (kd III, tl 82)), siis puudub hüvitisraha, mida jagada. Seega tuleb hüvitis 4795 eurot jagatavate asjade nimekirjast välja jätta.
6(11)
29.Asjas on leidnud tõendamist, et kostja lahkus hageja korterist 2010. aastal, ostes endale eluaseme XXX XXXXX. Pooled kasutavad oma krediitkaarte ja arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid igapäevaste majanduskulude katteks oma eraelus tekkinud kuludega. Seega poolte pangakontodel olevad rahalised vahendid tuleb jätta selle poole lahusvaraks, kelle nimele vastav pangakonto kuulub.
30.Poolte vahel puudub vaidlus, et Sõiduauto Audi A6 Avant XXX XXX hind on lähtuvalt eksperthinnangust 300 eurot (kd II, tl 53).
31.XXXXXXXX kinnistu väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta kõige hilisem OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperdi M. L. arvamus (eksperthinnang 063/0515 ML, kd III, tl 171 jj). Eksperdi hinnangul on XXXXXXXX kinnistu turuväärtus 02.05.2015 seisuga 15 000 eurot. Nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest on kinnistule seatud kitsendus pärast abielusuhte lõppemist. Vastavalt TMS § 140 lg-le 1 jääb nõude täitmine hageja osas edasi kuni täitemenetluse lõpetamiseni. Ühisvara jagamisel omandab hageja kinnistu koos õppelaenuvõlaga, mis on hageja lahuskohustus.
32.Kokku on ühisvara väärtuses 15 300 eurot.
33.Tulenevalt kostja soovist tuleb sõiduauto Audi A6 Avant XXX XXX jätta kostja omandisse. Sõiduauto on olnud ja on praegugi kostja valduses. Poolte pangakontodel olevad rahalised vahendid tuleb jätta selle poole lahusvaraks, kelle nimel on vastav pangakonto avatud.
34.Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p 3 järgi võib abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Viljandi notar Margit Metsa poolt tõestatud müügilepinguga ostis hageja 19.05.2003 ehitise XXXXXXXX, eluruumide pinnaga 38,3 m2, asukohaga XXXXX küla, XXXX vald, XXXXXX (kd I, tl 24 jj). Maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg 1 järgi said maa ostueesõigusega erastada isikud, kellel oli õigus osta maad ehitise omanikuna. XXXXX maavanema 28.12.2005 korraldusega nr 1293 anti hagejale luba erastada XXXX XXXXX XXXXX külas XXXXXXXX maad (kd III, tl 92). Hageja ostis 02.02.2006 Eesti Vabariigilt müügilepingu p 2.1 järgi hoonete juurde maaüksuse pindalaga 18 231 m2 (kd I, tl 31). Müügilepingu p 3.1 kohaselt anti maa hageja omandisse tasuta. Hageja panus ühisvaraks saanud kinnistu soetamisse oli suurem ja seda tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõistetava hüvitise suuruse üle otsustamisel arvesse võtta. Kinnistu soetamine sai võimalikuks hageja lahusvarasse kuuluva ehitise tõttu. Hoone omanikuna sai hageja erastada ostueesõigusega maad ehitise juurde. Riigikohus selgitas 03.10.2007 kohtuotsuse nr 3-2-1-77-07 p-s 12, et ühisvara jagamisel, kui ühe abikaasa lahusvaraks olnud ehitis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, tuleb kinnistu väärtusest ehitisega (elamuga) lahutada kinnistu väärtus ilma ehitiseta ja jagada saadud vahe üldjuhul pooleks. Kuivõrd ekspert M. L. ekspertiis hõlmab kinnisvara hindamist tervikuna, siis tuleb lähtuda Linna Grupp Kinnisvara ekspertarvamusest, milles hinnatakse elamu väärtuseks 4000 eurot (kd III, tl 51). Hüvitis kinnistu omandist ilmajäämise eest on (15000 – 4000) : 2 = 5500 eurot. Vastastikuste hüvitiste tasaarvestamise tulemusena tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 5350 eurot.
35.Kostja töövõimetus on pigem negatoorne fakt (PKS § 19 lg 2 p 3). Usutav ei ole kostja väide, et ta panustas XXXXXXXX kinnistu maja ehitusse 300 000 kuni 400 000
7(11)
krooni, lisaks tööraha (kd III, tl 4). Eksperthinnangu ja fotodega (kd III, tl 177) on tõendatud, et maja vajab hädasti kapitaalremonti. Hageja ostis 2003 a majavammist kahjustatud elamu (ehitise müügilepingu punkt 2.3.4, kd III, tl 237) ning kuni tänaseni ei ole vammi tõrjeks midagi ette võetud ning see on lagundanud kogu maja sisemuse, sh lae, põrandad, puitkonstruktsioonid.
36.Juhindudes Riigikohtu seisukohast 3-2-1-12-07, tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda, sest ühisvara jagamine on mõlema poole huvides (TsMS § 164 lg 1). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
37.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti ühisvara jagamise hagi laenukohustuste ja abikaasade pangakontodel olevate rahasummade osas ja vähem saadud vara eest hüvitise nõude osas rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas, ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi, lugeda ühisvara koosseisu laenulepingute nr A060031134, nr L080017208, nr L080022672, nr 17000260529, nr 09390815488, nr EEL 170908RK ja nr 484JM20506155 laenujäägid 28.10.2008 seisuga kogusummas 11 376,27 eurot, jätta laenukohustused hageja ainuomandisse, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 5688,14 eurot, lugeda ühisvara koosseisu kostja pangakontol 28.10.2008 seisuga olnud rahasumma 65 000 eurot, jätta rahasumma kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 32 500 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
38.Maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus on teinud ühisvara koosseisu kohta järeldused kohtulahendi tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.
39.Maakohus on ebaõigesti jätnud jagamata abikaasade pangakontodel olnud rahasummad. Maakohtule oli esitatud Nordea Bank Finland Plc tõend, mille kohaselt kostja pangakontol oli 28.10.2008 abielusuhete lõppemise seisuga 65 000 eurot. Maakohus ei ole toimunud 1995. aasta PKS § 18 lg 2 järgi. 65 000 eurot tuli jagada. Kostja käsutas neid rahalisi vahendeid pärast abielu lõppemist ainuisikuliselt. Maakohus on tuvastanud, et 65 000 eurot kogunes kostja pangakontole abielu ajal, mille tõttu kuulub see ühisvara hulka. Maakohus ei selgitanud pooltele nõude rahuldamise võimalusi ja jättis hagejale andmata võimaluse nõude alternatiivsete aluste esitamiseks.
40.Maakohus on jätnud ebaõigesti jagamata ühisvarasse kuulunud laenukohustused. Kohtuotsusest nähtub, et laenukohustused on võetud abielu ajal, sh 09.08.2005 sõlmitud F. limiidileping. Seetõttu kuuluvad need ühisvara hulka. Maakohtu tuvastatud asjaolu, et laenukohustused kuuluvad hagejale, on ebaõige. Ühisvara hulka kuuluvate laenukohustuste jääk abielu lõppemise seisuga moodustas 11 376,27 eurot. Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata 1995. aasta PKS § 18 lg 2 olukorrale, kus pärast abielu lõppemist on laenukohustusi täitnud enda lahusvara arvel üksnes hageja. Perioodi osas alates abielu lõppemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on maakohtu otsus seadusevastane. Tuleb lähtuda asjaolust, et kõiki laenukohustusi 11376,27 euro ulatuses on täitnud nii abielu ajal kui ka pärast abielu lõppemist hageja oma lahusvara arvel. Pooles ulatuses tuleb välja mõista hüvitis. Vastustaja seisukoht
41.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
8(11)
Ringkonnakohtu seisukoht
42.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud abielu lõppemisel arvelduskontodel oleva raha ühisvara hulka arvestamata ja pole kindlaks teinud, kas pooltel oli abielu lõppedes perekonna huvides võetud kohustusi. Eeltoodu tõttu on ühisvara arvel enamsaadu eest väljamõistetud hüvitis ebaõige. Samuti on ebaõige maakohtu järeldus, et arvelduskontodel olevad vahendid tuleb jätta konto omanikule. Ühisvara koosseisu ja kohustuste kindlakstegemise osas on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja täitnud selgituskohustust ebaõigesti ning pooli eksitavalt. Seega tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi osaliselt tühistada. Kuna maakohus on jätnud olulises määras ühisvara koosseisu (arvelduskontodel olev raha) ja kohustuste suurust puudutavad asjaolud välja selgitamata, siis tuleb tsiviilasi selles osas saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
43.Arvestades, et poolte abielu lahutati 28.10.2008, kuid ühisvara jagamise hagi on esitatud maakohtule alates 1.07.2010 kehtiva PKS ajal, tuleb poolte ühisvara jagada praegu kehtiva seaduse kohaselt, kuid ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb kehtiva PKS § 210 lg 2 järgi lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne 01.07.2010 kehtinud PKS-st. Praegu kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete järgi.
44.Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara ja § 18 lg 2 teise lause kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise ajaga. Kolleegiumi arvates on maakohus pidanud õigesti abielusuhete lõppemise ajaks abielu lahutamise aega. Kostja väited, et abielulised suhted lõppesid varem, on tõendamata ja vastuolus kostja enda poolt avaldatuga, mille kohaselt jätkusid pooltevahelised abielusuhted ka pärast abielu lahutamist.
45.Maakohus on leidnud, et kostja arvelduskontol abielu lõppemise seisuga olev raha ei olnud ühisvara, kuna kohtuotsuse tegemise ajaks ei olnud kostja arvelduskontol enam raha ja konto jääk oli 0 eurot. Kolleegium maakohtu selle järeldusega ei nõustu. Abielusuhete lõppemisel arvelduskontol olev raha on kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi abikaasade ühisvara, kui ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et tegemist on endise PKS § 15 järgi ühe abikaasa lahusvaraga. Vastavalt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 31.07.2013 vastusele kohtu järelepärimisele oli kostjal Nordea Bank Finland Plc kontol 122024-225932 28.10.2008 seisuga 65 000 eurot. See, et kostja on pärast abielu lahutamist kontol olnud raha ära kulutanud, ei avalda mõju ühisvara koosseisule abielu lõppemise momendil. Maakohus ei ole kontrollinud kostja väited selle kohta, kas tegemist võis olla kostja lahusvaraga, nagu kostja väitis. Pooled on kohtu ette toonud, et kostja arveldusarvele on kantud muuhulgas 56 816 eurot, mis oli perekonnale ettenähtud kompensatsioonina üürilepingu alusel kasutatava eluruumi kasutusõiguse kaotamise eest. Millist õiguslikku tähendust väide omab, maakohus hinnanud ei ole.
46.Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 20 lg 1 järgi oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel ja
9(11)
lõige 2 sätestab, et perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga.
47.Hageja väitis, et hagiavalduses loetletud laenud ja arvelduskrediit on võetud perekonna huvides ja nende arvel osteti igapäevaseks eluks vajalikke asju ning tehti muid tavakulutusi. Hageja väidetel olid abielusuhete lõppemisel kehtivad järgmised laenulepingud:
1.SEB Pank, 18.10.2006 sõlmitud arvelduslaenuleping A060031134, jääk 28.10.2008 511,29 eurot (kd I tl 37);
2.SEB Pank, 12.05.2008 sõlmitud laenuleping L080017208, jääk 28.10.2008 1305,47 eurot (kd I tl 37);
3.SEB Pank, 19.06.2008 sõlmitud laenuleping L080022672, jääk 28.10.2008 633,53 eurot (kd I tl 37);
4.Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, 10.05.2007 sõlmitud arvelduslaenuleping 17000260529, jääk 28.10.2008 843,93 eurot (kd I tl 35);
5.Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, 04.03.2008 sõlmitud tarbimislaenuleping 09390815488, jääk 28.10.2008 3520 eurot (kd I tl 35);
6.Danske Bank A/S, 17.09.2008 sõlmitud eluasemelaenuleping nr EEL-170908RK, jääk 28.10.2008 1923,68 eurot (kd I tl 36), hageja täpsustus laenusumma osas (kd I, tl 3);
7.Danske Bank A/S, 09.08.2005 sõlmitud Freestyle limiidileping nr 484JM20506155, jääk 28.10.2008 2638,37 eurot (kd I tl 36). Ringkonnakohtu istungil hageja loobus taotlusest arvata ühisvara hulka Danske Bank A/S 17.09.2008 eluasemelaenu jääk 1923,68 eurot. Laenud andnud pankade tõenditest nähtuvalt (I kd, lk 35-37) on kõik väikelaenu- ja arvelduskrediidilepingud sõlmitud poolte abielu ajal ja kõigi lepingute järgi olid laenu tagastamise kohustused abielu lahutamise ajal täitmata. Ebaõige on maakohtu otsuses toodud järeldus, et Danske Bank A/S-ga on Freestyle limiidileping nr 484JM20506155 sõlmitud enne poolte abiellumist. Pooled abiellusid 03.06.2005 ja laenuleping on sõlmitud 09.08.2005. Kostja leidis, et tema ei olnud laenukohustustest teadlik ja laenukohustused oli hageja võtnud enda tarbeks, kasutades laenuraha õppimiseks ja endale kallite riiete ja asjade ostmiseks, ning nende eest vastutab hageja oma lahusvaraga. Maakohus poolte väidetega tegelenud ei ole ega ole ka välja selgitanud, millisel otstarbel on laenud võetud, pidades seda ebaõigesti ühisvara jagamise nõude lahendamise seisukohalt mitteoluliseks.
48.Vastuhagis taotles kostja kohtult hagejale laenu andnud pankadest hageja pangakontode väljavõtete väljanõudmist perioodi 03.06.2005-28.10.2008 kohta, tuvastamaks laenude kasutamist hageja huvides (III kd, lk 2-6). 03.02.2014 eelistungil kohus rahuldas kostja taotluse ja määras välja nõuda kontode väljavõtted laenud andnud pankadest, kuid toimikust ei nähtu, et kohus vastavad päringud pankadele oleks teinud. 02.04.2015 e-kirjas (III kd, lk 159) selgitas maakohus pooltele, et ühisvaral lasuvad kohustused tuleb jagada sarnaselt muu varaga ning kohustuste väärtus määratakse kindlaks ühisvara jagamise aja seisuga, mis on kohtulahendi tegemise aeg. Kohus kohustas hagejat esitama laenulepingute jäägid seisuga 01.05.2015. 21.04.2015 e-kirjas on kohus palunud kostjal teatada, milline on tema arvelduskonto jääk käesolevaks ajaks, millele kostja vastas, et konto on suletud.
49.TsMS § 392 lg 1 p-de 1-4 kohaselt peab kohus eelmenetluses välja selgitama menetlusosaliste seisukohad nõude suhtes, nende taotlused, faktilised ja õiguslikud
10(11)
väited ning tõendid. Sealjuures on kohtul kohustus selgitada pooltele õiguslikke küsimusi. Kolleegium leiab, et maakohus on ühisvara koosseisu ja jagamist reguleerivate õigusnormide osas andnud pooltele eelmenetluses ebaõigeid selgitusi materiaalõiguse kohaldamise ja asjaolude kohta, mida tuleb pooltel tõendada. Kohtu seisukoht, et arvel olevat raha ja kohustusi arvestatakse ühisvara jagamisel kohtuotsuse tegemise aja seisuga, ei ole õige. Tulenevalt alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 210 lg-st 2 ja varemkehtinud PKS § 14 lg-st 1 tuleb ühisvara, sealjuures ka pangaarvel oleva raha, koosseis teha kindlaks abielu lõppemise seisuga. Samuti ka abikaasade ühised perekonna huvides võetud kohustused tuleb määrata abielu lõppemise aja seisuga. Maakohtu poolt selgitamiskohustuse ebaõige teostamine ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamine on tinginud väljamõistetava hüvitise määramisel ebaõige otsuse tegemise. Eeltoodud tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada väljamõistetava hüvitise ja pangakontol olevate rahaliste vahendite jagamise osas ning saata tsiviilasi selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.
50.Maakohtu otsust, kus maakohus jagas ühisvarasse kuuluvad asjad ja jättis hagejale XXXXXXXX kinnistu ja kostjale sõiduauto Audi A6, ei ole apellatsioonkaebuses, vaidlustatud ja kolleegium ei kontrolli selles osas TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
51.Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus. Menetluskulud tuleb jagada tsiviilasja läbivaatamisel maakohtus.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.