Perekonnaõigus › Rahvusvaheline õigusabi perekonnaasjades

Nõukogu määruse nr 2201/2003 alusel tagastada lapse isale alaealine laps TSB (puudutatud isik I, laps). Avalduse kohaselt elasid avaldaja ja KV (puudutatud isik II, lapse ema) Hispaanias ning seal sündis nende kooselust poeg TSB. 18.06.2015 tuli lapse ema pojaga Eestisse puhkusele. Vanematevahelise kokkuleppe kohaselt pidid nad Hispaaniasse naasma, kuid siiani seda tehtud pole. Avaldaja ei nõustunud poja Eestisse jäämisega ja palus kohtu kaudu lapse tagastamist Hispaaniasse. Rae valla (Rae Vallavalitsuse kaudu) seisukoht

2015 jaanuaris tuli avaldaja Eestisse ja pooled jagasid ära neile kuuluva vara – ema ja laste elukohaks oleva korteri. Avaldaja kinkis talle kuuluva kaasomandi osa puudutatud isikule II. Eeldades, et poolte omavahelised suhted on lõppenud ja lähtudes avaldaja soovist veeta aega oma lapsega, läksid ema ja lapsed 2015 alguses avaldaja soovil Hispaaniasse. 2015 juunis pakkisid ema ja lapsed kõik Hispaaniasse jäänud asjad kokku ja saatsid need (2,5 euroalust) avaldaja teadmisel ja kaasabil Eestisse. Avaldaja ostis emale ja lastele ühesuuna piletid Eestisse. Avaldaja asus septembris 2015 tööle F OÜ-sse. Kuna selle ajani sõltus puudutatud isik II rahalises mõttes täielikult avaldajast, oli eluliselt ebausutav avaldaja väide, et ema ja lapsed sõitsid Eestisse puhkusele ja avaldajale ootamatult ei naasnud. Ainuke võimalus oleks emal ja lastel olnud Hispaaniasse naasta, kui avaldaja oleks andnud piletite ostmiseks raha. Avaldaja ei ole alates ema ja laste väljaviskamisest täitnud oma hoolduskohustust mingilgi viisil. Avaldaja ei ole täitnud ka lahutuskokkuleppest tulenevat elatise maksmise kohustust. Maakohtu määrus

märkisid pooled, et kokkulepe jõustub osapoolte allakirjutamise hetkest, millest tulenevalt kohustuvad nad sellest rangelt kinni pidama. Puudutatud isik II pöördus lahutuskokkuleppe sõlmimist vahendanud Hispaania advokaadi Soledad Carrero poole päringuga kokkuleppe kehtivuse osas ja advokaat vastas talle, et kokkulepe on fully valid ehk täielikult kehtiv. Puudutatud isik II käis enne Hispaaniast lahkumist sama dokumendiga ka Hispaania politseis, veendumaks, et kokkulepe on kehtiv ja ka sealt sai vastuseks, et Hispaania õiguse kohaselt on nimetatud kokkulepe igati kehtiv. Maakohus nõustus lapse esindajaga, et tõlgendades 8.10.2014 kokkulepet viisil nagu kõrvalseisev mõistlik isik sellest aru saab, siis lapsevanemad on sõlminud kokkuleppe, et lapse hooldusõigus jääb emale, lapse elukohaks on lapse ema elukoht ning lapsevanemad on kokku leppinud ka suhtluskorra juhuks kui laps elab Eestis. Seega omab lapse ema 8.10.2014 kokkuleppest tulenevalt lapse suhtes hooldus- ja eestkosteõigust. Haagi lapseröövi konventsioon sisustab hooldamisõiguse mõiste lapse hooldamisega seotud õigusega ja eelkõige õigusega määrata lapse elukoht (art 5 a). Riigikohtu praktikast tulenevalt on lapse hariliku viibimiskoha tuvastamisel oluline kindlaks teha lapse faktiline seotus riigiga. Tõendatud oli, et laps on Eesti Vabariigi kodanik, kelle ametlik elukoht rahvastikuregistri andemetel on alates 23.12.2013 Eestis. Lapsega samale aadressile on registreeritud lapse ema elukoht. Eestkosteasutus ei nõustunud lapse isa avaldusega, milles palutakse tagastada laps isale. Lapse ema on taganud väga lühikese ajaga oma tütrele ja pojale turvalise ja stabiilse elukeskkonna Eestis. Olulist tähtust omab ka asjaolu, et lapsel on Eestis suur toetav perekond – vanavanemad, tädi ja kaks tädipoega (6- ja 11aastane), palju sugulasi ja sõpru, kellel on samuti peredes väikesed lapsed. Kõige tähtsam on lapse 7-aastane õde, kellega nad on sünnist saadik lahutamatud. Lapse õde käib Eesti koolis esimeses klassis. Hispaanias koosneb lapse kogu pere- ja sõprusring vaid isast ja 18-aastasest poolvennast, kellel praktiliselt puudub kontakt lapsega. Eeltoodust tulenevalt on lapse harilik viibimiskoht Eesti Vabariik. Asja materjalide kohaselt avaldaja ja puudutatud isiku II suhted halvenesid järsult peale lapse sündi, avaldaja käitumine muutus ema suhtes vägivaldseks, mida kinnitas haiglas koostatud meditsiiniline raport. 2014 juunis viskas avaldaja ema ja lapsed oma kodust välja, ostis neile ühesuuna lennupiletid Eestisse, organiseeris Hispaanias olevate ema ja kahe lapse asjade (sh nt beebivoodi) pakkimise ja Eestisse toimetamise. Lapse Eestisse toimetamine toimus avaldaja nõudmisel, teadmisel ja kaasabil, mida kinnitasid avaldaja poolt ostetud ühesuuna lennupiletid Eestisse ja Hispaaniasse jäänud asjade Eestisse saatmine avaldaja teadmisel ja kaasabil. Arvestades lapse vanemate varasemat käitumist, oli ebausutav avaldaja väide, et ema tuli koos lastega Eestisse puhkama selliselt, et lasi enne kõik isiklikud asjad (2,5 euroalusetäit) saata puhkuse sihtkoha riiki. 8.10.2014 sõlmitud lahutuskokkuleppe osast V tulenes, et lapse elukohaks on lapse ema elukoht ja pooled reguleerisid lapse ja isa suhtluskorra. Pooled leppisid kokku avaldaja suhtlusõiguse juhuks, kui laps elab Hispaanias ja juhuks, kui laps elab Eestis. Seega ei olnud ema ja laste tagasipöördumine Eestisse kvalifitseeritav poja õigusvastase kinnihoidmisena Haagi lapseröövi konventsiooni art 3 mõttes. Lapse Eestisse toimetamine toimus Haagi lapseröövi konventsiooni art 13 a kohaselt avaldaja nõusolekul, mistõttu avaldajal puudus õigus nõuda lapse tagastamist Hispaaniasse. Eestisse kolimise õigus tulenes lahutuskokkuleppest, mille kohaselt jäi emale lapse hooldusõigus ja millega määrati kindlaks isa suhtluskord lapsega kui laps viibib Eestis. Asja materjalidest nähtus, et avaldaja töötab peakokana XXXXXXXX rannaklubis. Tegemist on hooajalise tööga, mis kestab 6 kuud järjest ja mille jooksul on avaldaja tööl ca 9-21,

nädalavahetustel oluliselt kauem. Laste ema sõnul oli 6-kuulise hooaja jooksul avaldajal 1 puhkepäev nädalas nädala keskel. Seega ei ole avaldajal võimalik lapse eest ise nõuetekohaselt hoolitseda, sest tema töö ei võimalda seda. Lisaks oli tõendatud, et avaldaja on vägivaldne, ta on füüsiliselt rünnanud laste ema ja pika perioodi jooksul rakendanud ka vaimset vägivalda nii ema kui tema tütre suhtes. Kohtul puudus veendumus, et avaldaja vägivaldne käitumine ei kandu üle emalt pojale. Lisaks viskas avaldaja lapsed koos emaga mitmeid kordi nende ühisest Hispaania kodust koos asjadega välja, mistõttu lapse tagastamine avaldajale seaks lapse ebakindlasse olukorda, oleks lapsele ohtlik ja tooks kaasa nii füüsilisi kui psüühilisi kannatusi (Haagi lapseröövi konventsiooni art 13). Kuna lapse harilikuks viibimiskohaks on Eesti, lapsevanemad on omavahelise kokkuleppega fikseerinud, et lapse hooldusõigus on emal, lapse Eestisse toimetamine toimus avaldaja nõudmisel, teadmisel ja kaasabil ning avaldaja ei teostanud hooldusõigust, jättis kohus avaldaja taotluse lapse viivitamatuks tagastamiseks Hispaaniasse rahuldamata. Määruskaebus

Avaldajale ei olnud teada, et puudutatud isik II saadab asjad Eestisse. Ka lapsevoodi on siiani avaldaja kodus. Avaldaja ostis alati perele esmalt lennupiletid ühes suunas Eestisse ja alles hiljem, kui tagasituleku kuupäev oli teada, tagasilennu piletid. Ka seekord oli selline kokkulepe. Lapse elamisel Hispaanias avaldaja tegeles lapsega. Väärad on lapse ema väited, et avaldaja käitub vägivaldselt ja on ema lastega mitmed korrad kodust koos asjadega välja visanud. Lapse ema pöördus põhjuseta politsei poole. Vale on lapse ema väide, et avaldajal ei ole võimalik töö tõttu lapse eest ise nõuetekohaselt hoolitseda. Nimetatu ei anna alust jätta laps Haagi lapseröövi konventsiooni art 13 b alusel tagastamata. Lapse emal on võimalik vältida lapse temast eraldamist, kui ta läheb koos lapsega tagasi Hispaaniasse. Vale on lapse ema väide, et puudutatud isik II ja avaldaja jagasid neile kuuluva korteri, millega viidi lõpule nende varaliste suhete lõpetamine. Avaldaja kasuks on siiani seatud selle korteri suhtes isiklik kasutusõigus. Vastused määruskaebusele

Haagi lapseröövi konventsiooni art 1 a kohaselt on konventsiooni eesmärgiks tagada konventsiooni osalisriiki õigusvastaselt viidud või seal kinnihoitavate laste viivitamatu tagasitoomine. Konventsiooni art 12 (1) täpsustab, et kui laps on õigusvastaselt ära viidud või kinnipeetud ja kui kohtu- või haldusmenetluse alguseks osalisriigis, kus laps asub, on lapse õigusvastasest äraviimisest või kinnipidamisest möödunud vähem kui üks aasta, annab asjaomane asutus korralduse laps viivitamatult tagasi saata. Konventsiooni alusel saab lapse tema harilikku viibimiskoha riiki tagastada vaid juhul, kui laps on teise riiki ära viidud või teda peetakse teises riigis kinni õigusvastaselt. Haagi lapseröövi konventsiooni art 3 sätestab, millistel juhtudel on lapse äraviimine või kinnipidamine õigusvastane. Artikli 3 kohaselt on lapse äraviimine või kinnihoidmine õigusvastane, kui sellega rikutakse isikule, institutsioonile või muule organile ühiselt või üksi antud hooldusõigusi selle riigi seaduste alusel, kus oli lapse harilik viibimiskoht enne äraviimist või kinnipidamist, ja äraviimise või kinnipidamise ajal neid õigusi tegelikult kasutati kas ühiselt või üksikult või oleks kasutatud, kui ei oleks toimunud äraviimist või kinnipidamist. Täidetud peavad olema mõlemad Haagi lapseröövi konventsiooni art-s 3 sätestatud eeldused (a ja b), nagu on märkinud ka maakohus. Maakohus leidis, et avaldaja taotlus lapse viivitamatuks tagastamiseks Hispaaniasse tuleb jätta rahuldamata, kuna lapse harilikuks viibimiskohaks on Eesti, lapsevanemad on omavahelise kokkuleppega fikseerinud, et lapse hooldusõigus on emal, lapse Eestisse toimetamine toimus avaldaja nõudmisel, teadmisel ja kaasabil ning avaldaja ei teostanud hooldusõigust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjas esitatud materjalide pinnalt selliste maakohtu järeldustega nõustuda. Iseenesest on õige vaidlustatud määrusest nähtuv lähtekoht, et praeguses asjas peab esmalt tuvastama, kas tegemist on lapse õigusvastase äraviimise või kinnipidamisega Haagi lapseröövi konventsiooni mõttes. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et lapse toomine Eestisse 2015 juunis oli õiguspärane. Avaldaja leidis, et õigusvastane on lapse kinnihoidmine Eestis ning temaga Hispaaniasse tagasi pöördumata jätmine. Määruskaebuse esitaja väitel tegi maakohus järelduse, et tegemist ei ole lapse õigusvastase kinnihoidmisega üksnes lapse ema esitatud vastuväidete ja tõendite alusel. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja väide on osaliselt põhjendatud. Puudutatud isik II esitas avaldusele 26.10.2015 mahukad vastuväited (I kd, tl 34-91), mis nähtuvalt e-toimikust tehti avaldajale nähtavaks 27.10.2015. Maakohus tegi lahendi 4.11.2015. Vaidlustatud lahendis on kohus küll arvestanud lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutuse arvamust, kuid ei võimaldanud avaldajal enne lõpplahendi tegemist avaldada arvamust puudutatud isiku II vastuväidete ja esitatud tõendite osas ning neid ümber lükata, mistõttu ei pruugi maakohtu lahend lõppjärelduses olla faktiliste asjaoludega kooskõlas. Vaatamata sellele, et TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja lahendamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning Haagi lapseröövi konventsiooni artikkel 11 seab asja menetlusele ajalise mõõtme, ei tähenda see, et kohus võib jätta täitmata asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustuse. Ka TsMS § 5 lg 3 nähtuvalt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 ning § 5 lg-s 3 väljendub hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada avalduses lisatõendeid. Kuivõrd maakohus ei ole võimaldanud avaldajal ümber lükata puudutatud isiku II seisukohta ega tõendada oma väiteid, et lapse harilik viibimiskoht oli Hispaania, et avaldaja teostas lapse

suhtes hooldusõigust ning et lapse ema viis lapse Hispaaniast ära Eestisse elama ilma avaldaja nõusolekuta, ei ole maakohtu määrus sellisena seaduslik ega põhjendatud. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et maakohus on teinud põhjendamatu lahendi, jättes sisuliselt asjas tähtsust omavate asjaolude hindamisel avaldaja seisukohad ja tõendid arvesse võtmata. Maakohus ei ole järginud hagita menetluse põhimõtteid. Ringkonnakohtul ei ole võimalik eelnimetatud puudusi kõrvaldada, esmalt tuleb avaldus sisuliselt lahendada maakohtul (TsMS § 9 lg 3). Seetõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei võta seisukohta avaldaja ja puudutatud isiku II taotlustele esitatud tõendite toimikusse võtmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 659 alusel tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks lahendamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht menetlusosaliste kõigi taotluste osas ja asjas esitatud asjaolusid ning tõendeid hinnates lahendada lapse Hispaaniasse tagastamise avaldus. Vastavalt TsMS § 173 lg 3 teisele lausele otsustab menetluskulude jaotuse maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.