Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

Menetluskulude jaotus Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib eestkostja, eestkostetav, eestkostetava otseliinis sugulane, abikaasa, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Avalduse asjaolud ja menetluse käik Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 173 lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus võib pöörduda valla- või linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks. Tsiviilasjas nr 2-15-53191 on kohus juhindudes TsMS § 476 lg-st 1 algatanud XXX eestkoste seadmise XXX avalduse alusel. Avalduse kohaselt on XXX01.01.2015 toimunud trauma järgselt raskes tervislikus seisundis. Tal on sügav neuroloogiline defitsiit, millest tingituna on ta voodihaige ning vajab ööpäevaringset kõrvalabi ja hooldust. XXX on desorienteeritud ajas ja kohas ning tema enesetaju on ebaadekvaatne. XXX ei ole oma huvide kaitseks käesoleval ajal võimeline kedagi volitama ega vajadusel dokumente allkirjastama. Avaldaja palub XXX eestkostjaks määrata iseennast. TsMS § 523 kohaselt kohtu korraldusel kogub ja esitab eestkostet vajava isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed. Valla- või linnavalitsus annab menetluses oma arvamuse, muu hulgas selle suhtes, keda määrata eestkostjaks ja eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkostja muutmise kohta. Tallinna linn esitas oma seisukoha 21.05.2015, mille kohaselt XXX ei ole terviseseisundist tuleneval suuteline iseseisvalt hakkama saama ega enda eest seisma. Eestkoste seadmine on vajalik eelkõige asjaajamisteks, s.h ravimise ja hooldamise küsimustes ning rahaliste tehingute sooritamiseks. Mustamäe Linnaosa Valitsus leiab, et XXX eestkostjaks on otstarbekas määrata XXX. XXX on oma isikuomaduste ja võimete poolest sobilik isik täitma XXX eestkostja kohustusi. TsMS § 522 lg 1 kohaselt juhul, kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Ekspert peab isiku enne arvamuse koostamist isiklikult läbi vaatama või teda küsitlema. Kohtule 08.07.2015 esitatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 15-36 nähtuvalt esineb Igor Vassiljevil traumaatilisest peaaju kahjustusest tingitud kognitiivsete funktsioonide häire, mis on määratletav mõistega „muu psüühikahäire“, mille tõttu ei suuda ta kestvalt paljudest oma tegudest aru saada või neid juhtida. XXX psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid ega teostada valimisõigust. XXX psüühiline seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes, kuna eestkoste sisu ja vajadus jäävad talle arusaamatuks. Ekspert on seisukohal, et XXX vajab eestkostet esialgu kuni 2 aasta kestel. Eestkostja ülesanneteks oleks XXX õiguste ja huvide

kaitsmine, tema esindamine kõigi tehingute tegemisel ning XXX inimväärsete elutingimuste, meditsiiniabi ning toimetulekuks vajaliku kõrvalabi tagamine. TsMS § 520 lg 1 kohaselt määrab kohus eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Kooskõlas TsMS § 520 lg 1 määras kohus XXX esindaja riigi õigusabi korras. Esindaja esitas oma seisukoha kohtule 16.05.2015, millest nähtuvalt toetab esitatud avaldust. Eestkoste seadmine on põhjendatud ja vajalik. Esindaja hinnangul on XXX XXX sobiv eestkostja. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, lähtudes käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditest ning hinnates neid kogumis, et XXX on piiratud teovõimega ning tema üle tuleb seada eestkoste. Käesolevas asjas kohtule esitatud kohtupsühhiaatrilisest aktist nr 15-36 nähtuvalt esineb Igor Vassiljevil traumaatilisest peaaju kahjustusest tingitud kognitiivsete funktsioonide häire, mis on määratletav mõistega „muu psüühikahäire“, mille tõttu ei suuda ta kestvalt paljudest oma tegudest aru saada või neid juhtida. XXX psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid ega teostada valimisõigust. XXX psüühiline seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes, kuna eestkoste sisu ja vajadus jäävad talle arusaamatuks. Eestkoste on vajalik esialgu kuni 2 aastaks. XXX ei ole võimeline mõistma kohtuistungil toimuvat ega alluma kohtu korrale. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on XXX eestkoste seadmine vajalik ja põhjendatud eksperdi otsuse kohaselt, samal seisukohal on ka isiku elukohajärgne linnavalitsus ja riigi õigusabi korras määratud esindaja. Puudutatud isik 2 oma seisukohta asjas ei esitanud. Kohus on eelöeldu põhjal veendunud, et XXX huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. XXX ei saa tulenevalt oma tervislikust seisundist hakkama oma igapäevase elu korraldamisega ja vajab ööpäevaringselt hoolt ja abi ning esindamist asjaajamistel. Lähtudes asjas kogutud tõenditest XXX tervisliku seisundi kohta, ei pea kohus otstarbekaks Igor Vassiljevit isiklikult ära kuulata ning leiab, et see ei mõjuta asja lahendamist. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada XXX kõigi asjade ajamiseks. TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et XXX on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Samuti leiab kohus, et arvestades XXX vaimset tervist ei ole võimalik jätta temale alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Kohus on seisukohal, et XXX tuleb määrata eestkostjaks antud juhul tema lähisugulasena poeg XXX. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on XXX andnud avalduses PKS § 174 lg 4

kohaselt kirjaliku nõusoleku enda eestkostjaks määramiseks. Kohtu hinnangul on tegemist eestkostjaks sobiva ja eestkostetava huvide kaitseks motiveeritud isikuga. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel eestkoste lõpetamise või pikendamise vajalikkust. Käesoleval juhul on ekspert asunud seisukohale, et eestkoste seadmine on vajalik esialgu kuni kaheks aastaks. Seega otsustab kohus XXX üle seatud eestkoste pikendamise üle hiljemalt kahe aasta pärast, s.o 05.08.2017. PKS § 194 lg 2 eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 leiab kohus, et menetluskulud, s.o XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ja tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.