Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Maakohtu põhjendused Riigikohus on mitmel korral (tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 otsus asjas 3-2-1-147-14 ja tsiviilkolleegiumi 13.05.2015 otsus asjas 3-2-1-42-15) asunud seisukohale, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kuna antud asjas on esimese astme kohtu otsus tehtud 12.09.2014. a, siis tuleb maakohtul kindlaks määrata kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude rahaline suurus seoses apellatsioonimenetlusega. Hageja nõuab kostjalt ringkonnakohtu menetluses kantud õigusabikulude – 510 euro väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

2 (4)

2-13-35736 TsMS § 175 lg 1 (alates 01.01.2015 kehtiv redaktsioon) sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on tsiviilasjas esindanud Actum Consult OÜ jurist Mehis Adamson. Seega on hagejal olnud hagimenetluses lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.02.2012 määruses asjas nr 3-2-1-161-11 on selgitatud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Sama on sätestatud ka praegu kehtiva TsMS § 174 lg-s 8. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 määrus asjas nr 3-2-1-65-13 p 14 kolmas lause). Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 175 lg 4 sätestas, et Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Sellised piirmäärad olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137. Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 määrusega asjas 3-2-1-153-13 tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Seega tuleb maakohus kontrollida, milles ulatuses on hageja lepingulise esindaja kulu olnud vajalikud ja põhjendatud. Actum Consult OÜ on esitanud 08.06.2015 hagejale arve nr 36/2015 (II kd, tl 159), milles nõuab 510 euro tasumist Tartu Ringkonnakohtus osutatud esinduse eest (tsiviilasjas nr 2-1335736). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud tegevusaruande (II kd, tl 158 pöördel) kohaselt esindaja sooritanud apellatsioonimenetluses järgmised toimingud: apellatsioonkaebusega tutvumine, milleks kulus 1 tund; suhtlemine kohtuga, milleks kulus 0,15 tundi; konsultatsioon kliendiga apellatsioonkaebuse osas, milleks kulus 1 tund; vastustaja vastuse koostamine, milleks kulus 4 tundi; vastuse kooskõlastamine ja täpsustamine, milleks kulus 0,5 tundi; kirjavahetus ja suhtlus kohtuga, milleks kulus 0,35 tundi; kirjaliku menetluse ja seisukohtade esitamise tähtaja kohtumäärusega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga, milleks kulus 1 tund, ning tutvumine Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2015 lahendiga, milleks kulus 0,5 tundi. Kokku on osutatud hagejale õigusteenust 8,5 tunni ulatuses ning ühe tunni õigusteenuse hinnaks on 60 eurot. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu - 60 eurot (ilma käibemaksuta) - jääb kohtupraktikas aktsepteeritud keskmise sarnase õigusteenuse eest makstava tasu piiridesse, mistõttu ka maakohtul on võimalik lähtuda antud tunnitasu suurusest.

3 (4)

2-13-35736 On loogiline, et kostja apellatsioonkaebusele (II kd, tl 110-115) vastamiseks pidi hageja esindaja kõigepealt sellega tutvuma. Arvestades aga apellatsioonkaebuse pikkust (ligi 5 A 4 lehekülge) on apellatsioonkaebusega tutvumiseks märgitud ajakulu - 1 tund - selgelt ülepaisutatud. Maakohtu arvates saab sellise mahuga juriidilise dokumendiga tutvumiseks kuluda aega kuni 0,5 tundi. Ka on selge, et apellatsioonkaebusele vastamiseks pidi hageja esindaja konsulteerima hagejaga, analüüsima apellatsioonkaebust sisulisest ja õiguslikust aspektist, kujundama oma seisukoha ja koostama ringkonnakohtu jaoks kirjaliku vastuse. Arvestades asjaolu, et vastus apellatsioonkaebusele (II kd, tl 126-127) on suhteliselt lühike (ligi kolm A4 lehekülge pikk) ja selles polnud võrreldes maakohtus esile tooduga uusi lähtenurki, siis leiab maakohus, et hagejaga konsulteerimiseks ja apellatsioonkaebuse osas seisukoha kujundamiseks ning apellatsioonile vastuse koostamiseks, mis iseenesest hõlmab ka apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisega määrusega tutvumist, saab lugeda põhjendatud ajakuluks maksimaalselt kokku 4 tundi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 (p 12) ja nr 3-2-1-77-14 (p 13) märkinud, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Eeltoodud seisukohast lähtuvalt saab lugeda põhjendatud ja vajalikuks kuluks neid esindaja toiminguid, mis tekivad vajalike õigusalaste eriteadmiste rakendamisega. Seetõttu ei saa maakohus lugeda põhjendatud ja vajalikeks kulusid, mida tegevusaruande kohaselt on peetud kirjavahetuseks ja suhtluseks kohtuga. Samuti ei pea maakohus mõistlikuks arvestada põhjendatud ja vajaliku õigusabikuluna tutvumist ringkonnakohtu 23.02.2015. a otsusega. Nimetatud otsusega jäeti P. U. rahuldamata ja Tartu Maakohtu 12.09.2014. a otsus muutmata. Ka võtab otsuse resolutsiooni lugemine aega vaid sekundi ning sealjuures ei olnud hageja esindajal vaja rakendada oma õigusalaseid eriteadmisi. Eelneva alusel loeb maakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 4,5 tundi (0,5 tundi + 4 tundi). Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtus kokku 270 (4,5 x 60) eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus määruses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teise lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.