Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

ning märkida, et täiendav kohtumine isadepäeval ja lapse sünnipäeval toimub siis, kui see ei ole suhtlemiskorra järgne päev. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.

Määruskaebus rahuldada osaliselt. Jätta lapsele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda, muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

AL avaldus Avaldaja ja JL abielust on xx.xx.xxxx sündinud poeg AL. Avaldaja ja JL kooselusuhted on lõppenud 25.11.2014. 20.01.2015 esitas AL Harju Maakohtule avalduse lapse AL-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Avaldaja esitas nõude lapsega suhtlemiskorra määramiseks, sest lapse emaga kokkuleppele jõuda ei õnnestunud ning lapse ema takistab isa ja lapse suhtlemist, mõeldes iga kord välja põhjusi, miks laps ja isa ei saa kohtuda, või lihtsalt keeldub selle võimaluse andmisest. Avaldaja taotles kohtul määrata tema pojaga suhtlemiskord järgmiselt:

XXXXXXX.

Mõjuval põhjustel (lapse haigus, mis ei võimalda last välja viia ja on kinnitatud arstitõendiga või isa haigus) mittetoimuvate kohtumise korral, leiavad lapse vanemad võimaluse teiseks sobivaks ajaks. Lapse vanemad kohustuvad teineteist juhtunust informeerima.

Avaldaja pakkumine on mõistlik ning on lapse huvides. Avaldaja töötab esmaspäevast reedeni ning just nädalavahetused on isal täiesti vabad päevad, mis paremini sobivad lapsega suhtlemiseks ja tal on reaalne võimalus veeta aega koos oma lapsega. Vaatamata sellele, et laps on suhteliselt väike, tuleb arvestada sellega, et isa elas lapsega alates tema sünnist kuni 3-aastaseks saamiseni ning tegeles lapsega, mistõttu avaldaja saab hakkama väikse lapsega suhtlemisega ning tema igapäevaelu korraldamisega nendel nädalavahetustel ja päevadel, millal laps viibib tema juures ilma emata. Avaldaja elukoht on lapse endine elukoht ning laps on selle koduga harjunud ning tunneb end turvaliselt isa juures. JL avaldus JL esitas Harju Maakohtule avalduse lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda lapse viibimiskoha, hariduskorralduse ja tervishoiukorraldusega seonduvate küsimuste otsustusõigus üle lapse emale ning määrata kindlaks AL suhtlemiskord oma pojaga. Alates 25.11.2014 elavad lapse vanemad eraldi. Kooselu lõppemise põhjuseks oli AL (lapse isa) käitumine oma poja ja JL suhtes: isa sekkus agressiivselt lapse hooldamise ja kasvatuse protsessi, mille tulemusel lapsel tekkisid emotsionaalsed häired. Isa ei arvestanud lapse emotsionaalse seisundi ega tema soovidega. Lapse ema selgitusi ning lapse kasvatusse puutuvaid norme isa ignoreeris, käitus agressiivselt. Kogu AL käitumine JL ja lapse suhtes viitab sellele, et ta ei soovinud täita perekondlikke kohustusi. Lapse ema ta ei toetanud, pigem tekitas takistusi ja probleeme. AL kuritarvitas kodus alkoholi, tema enesevalitsemine oli häiritud, mis mõjutas ka last. AL hirmutas JL lapse äravõtmisega, kui viimane peaks kodunt lahkuma. Isa negatiivne mõju lapsele algas varakult. Lapse öine ärkamine ja nutt häiris isa. Lapse isa tegi emale märkusi, karjus tema peale, mis häiris last ja takistas tal rahunemist. Sellise agressiivse sekkumise tagajärjel tekkisid lapsel tervisehäired (silmalau tõmblemine). Isa soovil pöörduti närviarsti asemel silmaarsti poole, kes tuvastas, et lapse silmadega on kõik korras. Vastavalt lapse haigusloo kirjeldusele on lapsel diagnoositud emotsionaalsete häiretega reaktsioon. Kuna laps suhtles oma vanaemaga (TR, JL ema) tihedalt, kiindus laps vanaemasse, mis aga AL-le ei meeldinud. Isa püüdis takistada poja suhtlemist vanaemaga, keelas JL-l pojaga oma ema juures

külas käia, vanaema külastuste ajal pidi AL olema ka ise kindlasti kodus. AL on püüdnud igati takistada vanaema osalemist lapse hooldamisel ja kasvatamisel. Üks vanaema külastus lõppes sellega, et AL lõi lapse nähes vanaema, kusjuures isa püüdis füüsiliselt takistada last minemast vanaemaga hüvasti jätma. Lisaks pojale nägi löömist pealt ka vennapoeg N. Kannatanu kutsus välja politsei. Käesoleval ajal laps elab koos JL-ga tema ema juures kolmetoalises korteris. Lapsel on oma tuba. Lapsele on loodud kõik vajalikud tingimused normaalseks elamiseks ja kasvamiseks. JL on muusikapedagoog (16 aastat töökogemust lastega) ja teaduste doktor, tegeleb koos pojaga muusikaga, joonistamisega, voolimisega, nad loevad raamatuid. Laps tegeleb ja areneb eakohase programmi järgi, tema uni ja söögiisu on paranenud. Laps vajab veel spetsialistide konsultatsioone, lapse ema jätkab tema emotsionaalse tasakaalu korrastamist ja tugevdamist. JL kui ema ja pedagoog arvab, et isa agressiivse käitumise tagajärjeks on lapse hingeline trauma. Kasvava lapse positiivsed omadused kujunevad vanemate isiklikul eeskujul. Lapsele on isa jäänud meelde agressiivsena - isa näitas lapsele halba eeskuju, mistõttu vajab laps nüüd erilist tähelepanu ja hoolt. Käesoleval ajal isa ähvardab, et võtab lapse ära kaheks-kolmeks päevaks, eirab ema soovi, et kohtutaks neutraalsel territooriumil ning ema ja lastepsühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul. JL kardab jätta last isale pikaks ajaks ja ööbimisega põhjusel, et isa mõjutab last negatiivselt. Lapse isa ei näe ohtusid, mis võivad last tavaelus ähvardada. JL palus määrata isa ja lapse suhtlemiskord vastavalt tema ettepanekule ning lõpetada osaliselt lapse vanemate ühine hooldusõigus ja anda lapse viibimiskoha, hariduskorralduse ja tervishoiukorraldusega seonduvate küsimuste otsustusõigus üle lapse emale ja määrata AL suhtlemiskord oma pojaga järgmiselt:

siis hetkel ei näe lapse esindaja põhjust, miks lapse isa avaldus tuleks jätta rahuldamata. Lapse ema on küll toonud välja mitmeid väited lapse isa käitumise kohta, kuid ei ole neid tõendanud, mistõttu ei saa neid väiteid võtta tõena. Lapse esindaja hinnangul on lapse isa poolt pakutud suhtlemiskord mõistlik ja vastab lapse huvidele. On igati lapse huvides suhelda oma isaga nii palju, kui see on võimalik. Poisi jaoks on väga oluline emotsionaalne lähedus oma eeskujuga, s.o isaga, mistõttu ei ole põhjendatud piirata isa ja lapse suhtlemist. On levinud seisukoht, et kui suhe isaga on nõrk, ei kujune ka poisil selget arusaama mehe ja isa rollist. Eeskuju puudumisel võib sellisel poisil meheks sirgudes olla raske hoolitsev isa ja armastav abikaasa. Lapse esindaja toonitab, et isa on sama lähedane isik lapsele kui ema ja lapsel on õigus oma isaga suhelda. Hetkel puuduvad eeldused suhtlemiskorra määramiseks JL poolt taotletud viisil, kuna see on perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-ga 1 vastuolus ja võõrutaks lapse täielikult oma isast, mis on aga lapse huvidega vastuolus ja sel põhjusel ei saa lapse esindaja JL poolt pakutud suhtlemiskorda toetada. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus rahuldas JL avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks osaliselt. Kohus lõpetas osaliselt JL ja AL ühise hooldusõigus nende lapse AL suhtes ja andis otsustusõigus AL viibimiskoha (sh elukoha) üle tema emale JL-le. Muus osas on lapse AL vanematel JL-l ja AL-l ühine hooldusõigus. Kohus jättis rahuldamata JL avalduse otsustusõiguse lapse AL haridus-korralduse ja tervishoiukorralduse suhtes lapse emale üleandmiseks. Kohus rahuldas AL ja JL avaldused nende pojale AL-le tema isaga AL-ga suhtlemise korra kehtestamiseks ning määras AL-le oma poja AL-ga suhtlemise kuni poja kooli minekuni järgmiselt:

Perekondlikud tähtpäevad (nt emadepäev, vanemate ja vanavanemate sünnipäevad) võib laps veeta selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Sellel päeval ära jäänud suhtlemiskorrajärgsed tunnid ja päevad tuleb asendada.

Vanemad suhtlevad omavahel pojaga suhtlemist puudutavates küsimustes e-posti teel või kirjalikult sms-kaudu, vanemate kokkuleppel võib omavaheline suhtlemine toimuda vahetult. Vanematel on keelatud lapse juuresolekul teineteist halvustada. Laps elab koos emaga ning lähtudes lapse vanemate omavahelistest suhetest ja nende poolt kohtumenetluses väljendatud seisukohtadest, ei ole tõenäoline, et lapsel oleks lähiajal võimalik elada ja kasvada koos mõlema vanemaga ühises peres. JL on kohtule esitanud küll väited lapse isa käitumise kohta, mida JL peab lapse suhtes agressiivseks ning negatiivselt mõjuvaks, kuid ei ole nimetatud väiteid suures osas tõendanud. JL väitel on AL tarvitanud kodus liigselt alkoholi, on agressiivselt sekkunud lapse hooldamise ja kasvatamise protsessi ning selle tulemusel on lapsel tekkinud emotsionaalsed häired, sh sagedane nutt ja hüsteerika, isu- ja unehäire. Samuti sekkus isa agressiivselt lapse rinnapiimast võõrutamisse, mille tõttu hakkas lapsel 2014.a kevadel silm tõmblema ning vanematel tekkisid vastava arstiabi valikul taas lahkarvamused. Lapse isa AL vägivaldsust tõendab JL väitel ka asjaolu, et ta lõi lapse vanaema lapse juuresolekul, mille tõttu tekkis lapsel hingeline trauma. JL esitatud lapse haigusloo kirjeldusega on tõendatud, et lapsel on diagnoositud muude emotsionaalsete häiretega reaktsioon (Medicum AS, haigusjuht 02.01.2015, dr.L), kuid ei ole tõendatud, et lapse emotsionaalsed häired on põhjustanud just isa. Nimetatud haigusloo kirjelduses on viide lapse ootamatule/ehmatavale kohtumisele isaga, mis põhineb ema esitatud teabel. Samas ei ole üheselt selge, et muutus lapse käitumises ja unerahus toimus nimetatud kohtumise tagajärjel. Haigusloos on märgitud, et varem on kodus vanematevaheliste konfliktide ajal lapsel tekkinud neurootiline tik silmalau tõmblusega, mis taandus ise, millest saab järeldada, et ka enne haigusloos kirjeldatud kohtumist isaga ei säästnud lapse vanemad last konfliktidest. Haigusloos on märgitud arsti soovitused. Arsti soovitusi lapse tervise osas on kohustatud järgima nii isa kui ema ja selleks ei ole vaja lapse tervisekorralduse osas vanemate ühist hooldusõigust lõpetada ja otsustusõigust lapse terviseküsimustes emale üle anda. Teisi lapsele olulisi asjaolusid, milles vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades tervisega seonduvates küsimustes kokkuleppele, ei ole kohtu ette toodud. Kohtumenetluses ei leidnud kinnitust vajadus lapse hariduskorralduse osas vanemate ühist hooldusõigust lõpetada. Kohtus ärakuulamisel olid vanemad üksmeelel selles, et laps saab hariduse Eestis ja lahkarvamused selles osas, kui pika aja jooksul laps pärast haigust lasteaiast

eemal on, ei ole piisavaks põhjuseks, et otsustusõigus lapse haridusega seonduvates küsimustes ainult emale üle anda. Teisi lapsele olulisi asjaolusid, milles vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades haridusküsimustes kokkuleppele, ei ole kohtu ette toodud. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 03.03.2015 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt alustati AL suhtes 24.11.2014 kriminaalasi nr XXXXXXXXXXXX karistusseadustiku (KarS) § 121 tunnustel. Kriminaalmenetluse esemeks oli teise astme kuritegu, kahtlustatava AL süü on tõendatud. Kannatanud tsiviilhagi ei esitanud, kuriteol puudub oluline tagajärg. Kriminaal-asi lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 7 alusel. AL on tähtajaks maksnud riigituludesse määratud summa. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 03.03.2015 kirja nr PRP-7/15/1116 kohaselt ei ole AL suhtes menetluses teisi õigusrikkumisi. Politsei- ja Piirivalveameti 29.01.2015 kirja nr 2.1.-3/3189-1 kohaselt registreeriti 28.01.2015 Põhja prefektuuri ühtses infosüsteemis sündmus nr 2315,15,0001020, milles JL on pöördunud politseisse palvega, et politsei abistaks ja kaitseks last kohtumisest tema isaga, kuna kohtumised isaga psüühiliselt traumeerivad last. Samas kirjas jõuab Politsei- ja Piirivalveamet järeldusele, et AL on ainult nõudnud kohtumist oma lapsega, millega on täitnud vanema õigust piiramatult kohtuda oma lapsega ega ole kasutanud füüsilist vägivalda ema või lapse suhtes. JL põhjendab oma nõuet lapse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks peamiselt sellega, et AL tarvitab liigselt alkoholi, on agressiivselt sekkunud lapse hooldamise ja kasvatamise protsessi, mille tulemusel on lapsel tekkinud emotsionaalsed häired, aga ka sellega, et lapse isa on vägivaldne, eriti lapse vanaema suhtes, keda on lapse juuresolekul löönud, millega põhjustas lapsele hingelise trauma. Konflikt lapse isa ja vanaema vahel on leidnud kinnitust Põhja Ringkonnaprokuratuuri 03.03.2015 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse andmetega ning nimetatud kuriteole on Põhja Ringkonnaprokuratuur oma hinnangu andnud. AL negatiivne hoiak JL ema suhtes on leidnud kinnitust AL kohtule esitatud avalduses märgituga ning Politsei- ja Piirivalveameti 19.01.2015 kirjaga nr 2.1-3/498-2, mille kohaselt on AL pöördunud politseisse avaldusega, kuna T. R. olevat käitunud AL-ga ebaadekvaatselt ja solvanud tema au ja väärikust. Nimetatud vastusest nähtuvalt ei ole politseil võimalik AL pöördumise alusel menetlust alustada ning et avaldaja võib pöörduda oma õiguste kaitseks hagiavaldusega kohtusse. Seega ei ole AL väide selles osas tõendatud. Kuivõrd kohus menetleb lapse vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja lapse isale lapsega suhtlemise korra määramist, siis ei ole lapse isa ja lapse vanaema omavaheline suhtlemine määrava tähtsusega. Lapsele on küll oluline, et tema lähedased elaksid üksmeeles, kuid perekonnaseadusega on tagatud eelkõige lapse ja tema vanemate vahelised suhted. Lapse isa alkoholi tarvitamine ja vägivaldsus lapse ema suhtes ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud, et lapse emotsionaalsed häired on tingitud lapse isa käitumisest või tegevusest. Põhjendatud on lõpetada osaliselt lapse ühine hooldusõigus ja anda lapse emale otsustusõigus lapse viibimiskoha üle. Lapse ema põhjenduste kohaselt elab laps alates 25.11.2014 koos emaga ning lapse viibimiskoha üle on tegelikult otsustanud lapse ema, kellel on hingeline seotus lapsega ja kes on võimeline last edasi kasvatama olukorras, kus lapse isa elab lapsest eraldi. Lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga. PKS § 137 lg-s 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on täidetud. Lapse elukorralduse stabiilsuse huvides on tulenevalt vanemate ühiste perekondlike suhete puudumisest ühe elukoha olemasolu. Põhjendatud ei ole seada last vanemate ühise hooldusõiguse säilitamisega olukorda, kus vanemate vahel tekivad seoses lapse igapäevaelu korraldamisega (tavahooldamisega) uued lahkhelid, millest tulenev pingeseisund ning selle mõju lapsele võib olla ettearvamatute tagajärgedega ning tõenäoliselt vältimatu. Lapse huvides on seada vanemate õiguste asemel esiplaanile lapse meelerahu. Lapse tervis, areng, huvid ja igakülgne heaolu on prioriteediks ning lapse ema on lapse kasvatamisele täielikult pühendunud.

Seetõttu ongi põhjendatud lapse AL suhtes hooldusõiguse osaline üleandmine lapse emale, et tegelik olukord viia vastavusse ka õiguslikult ja tagada selgus. Menetluses kogutud teabe alusel on põhjendatud, et laps elab ka edaspidi oma ema juures. Lapse huvides on, et hooldusõigust teostatakse parimal võimalikul viisil ja et senise elukorralduse muutus ei tooks kaasa lapsele kahjulikke tagajärgi. PKS § 145 lg 2 kohaselt on hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Lapse vanemad ei jõudnud 25.02.2015 toimunud ärakuulamisel isa ja lapse vahelises suhtluskorras olulises osas täielikult üksmeelele, millest tulenevalt tuleb kohtul määrata lapse ning tema isa suhtlemiskord kindlaks, lähtudes seejuures lapse parimatest huvidest. Kuivõrd ärakuulamisel on lapse vanemad avaldanud, et lasteaias on söögiaeg kell 15.30, siis tuleb sellega arvestada ka suhtlemiskorras lapse lasteaiast äravõtmise kellaaja määramisel. Põhjendatud on määrata pühapäeval lapse ema juurde tagasi viimise ajaks kell 18.00, kuna siis jääb järgmiseks päevaks lasteaeda minekuks ettevalmistuste tegemiseks piisavalt aega. AL-l ja JL-l tuleb lahendada kõik lapsesse puutuv viisil ja ulatuses, mis oleks kummalegi vanemale vastuvõetav ja samaaegselt lähtuks eeskätt lapse heaolust ja huvidest. Vanematel on alati võimalik omavahel kokku leppida lapsega suhtlemise korras ja muus lapse elukorralduses. Mõlemad vanemad suhtuvad pojasse armastusega ja hoolivalt. Samas on vanemate omavahelised suhted kohati pingelised, mis mõjutab paratamatult ka last. AL-l on soov osaleda oma lapse elus, näha, kuidas poeg kasvab. AL peab oluliseks, et vaatamata vanemate lahuselule laps teaks, et tal on isa, kes temast mõtleb ja soovib temaga koos olla. Lapse huvides on eelkõige stabiilne elukorraldus ja suhtlemine mõlema vanemaga. Kohtumenetluses ei leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama AL-l aktiivselt suhelda oma pojaga. Põhja Ringkonnaprokuratuuris registreeritud teise astme kuritegu ei ole seotud lapsega. Politsei- ja Piirivalveameti 29.01.2015 kirjaga nr 2.1.-3/3189-1 on tõendatud, et AL on vaid nõudnud kohtumist oma lapsega, mis on tema kui lapsevanema õigus ja kohustus ning ei ole kasutanud füüsilist vägivalda ema või lapse suhtes. Kohtule esitatud lapse ema ja isa ekirjavahetusest tuleneb, et isa soovis ka sel ajal oma lapsega kohtuda. Vanemate omavaheliste suhete ja eriarvamuste pinnalt ei saa teha lõplikke järeldusi selle kohta, et AL ei tohiks kohtuda oma lapsega. JL on kinnitanud, et on nõus lapse ja lapse isa lühiajaliste kohtumistega. Kuivõrd laps on koos isaga ühises peres elanud sünnist kuni 25.11.2014, ei ole põhjendatud lapse ema kartus, et isa ei tule väikse lapse elukorraldusega toime sel ajal, kui laps on koos temaga. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud määrata lapse kohtumisi isaga ainult lapse ema või kolmandate isikute juuresolekul. PKS § 143 lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Puuduvad alused lapse ja tema isa suhtlusõiguse piiramiseks või suhtlemise määramiseks kolmanda isiku juuresolekul. Samuti on lapse isa elukoht ka lapse endine elukoht ja laps on selle koduga harjunud ning võib end tunda ka isa juures turvaliselt. Lapse ja vanema koos veedetud aeg on igati lapse huvides. Lapse emotsionaalse turvalisuse tagamiseks on vajalik kindlustada lapsele kindel rütm isaga kohtumistel ja teineteisega koosolemisel. Määruskaebus JL palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega lõpetada osaliselt JL ja AL ühine hooldusõigus nende lapse AL suhtes ja anda otsustusõigus AL hariduskorralduse ja tervishoiukorralduse suhtes üle tema emale JL-le ning määrata suhtluskord vastavalt JL kohtule esitatud 25.02.2015 kompromissiettepanekule. Alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

Lapse ema on nõus kohtumääruse resolutsiooniga selle kohta, et talle on määratud hooldusõigus lapse viibimiskoha valimise osas. Lapse ema ei ole nõus määrusega osas, mis puudutab lapse ema nõuet temale hooldusõiguse määramiseks hariduskorralduse ja tervishoiukorralduse osas. Arvestades erimeelsusi lapse isaga, ei ole võimalik ühise hooldusõiguse teostamine lapse hariduskorralduse osas. Lapse ema ei ole nõus, et laps viibib isaga iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel (reedest pühapäevani). Laps on väike ning ei ole valmis ööbima isa juures. Lapsel olid unehäired. Laps on emast lahus olnud maksimaalselt kuni 5 tundi, kui lapse ema oli tööl. Lapsel oleks raske viibida isaga korraga 50 tundi ilma emata. Laps võiks viibida isaga pühapäeviti 4 korda kuus kella 10.0018.00 ilma ööbimiseta. Samuti ei nõustu ta sellega, et laps oleks isaga koos kaks korda kuus reedel, kuna isa kohtub lapsega kolmapäeviti neli korda kuus. Väga raske on planeerida lapsega seotud üritusi, kui ühele vanemale kuulub kaks puhkepäeva järjest. Kolmapäeviti oleks mõistlik kui laps viibiks isaga 2 tundi, s.o ajavahemikus kell 17.30-19.30. Kolmeaastase lapse jaoks on peale lasteaeda vastuvõetav kokkusaamine kestusega 2 tundi, kuna lapsel on vaja rahuneda ja uueks päevaks ette valmistuda. Lapse isa peab kooskõlastama lapse emaga, kus ja millega ta lapsega tegeleb. Juhul, kui lapse isa soovib sõita lapsega Tallinnast välja, siis tuleb see kooskõlastada lapse emaga. 25.02.2015 kohtuistungil leppisid vanemad kokku, et enne kooli minekut ei toimu reise väljapoole Eestit. Lapse ja isa vahelise kontakti parandamiseks on vaja, et esimestel koosolemistel viibiks lapse ema lapse juures. Lapse ema ei nõustu sellega, et ärajäänud kohtumisi tuleb asendada. Selleks peab olema mõjuv põhjus, näiteks lapse isa haigus, mida tõendatakse arstitõendiga.Lapse ema on nõus lapse ja isa kohtumistega isadepäeval kohtumääruses märgitud ajal. Lapse ema leiab, et lapse isal on õigus kohtuda lapsega lapse sünnipäeval kahe tunni jooksul. Lapse ema ei ole nõus, et isa kohtub lapsega kolm päeva jõulupühadel, kuna lapse ema soovib samuti olla jõulupühadel koos lapsega. Lapse ema ettepanekul võiks isa kohtuda lapsega ühel kolmest jõulupühade päevadest. Kohus ei oleks tohtinud arvestada lapse esindaja arvamusega, kuna see ei ole objektiivne. Lapse esindaja seisukoht on antud üksnes lapse isa seisukoha pinnalt. Samuti ei saa nõustuda eestkosteasutuse arvamusega, kuna see toetab ainult lapse isa seisukohta. Lapse ema jääb 25.02.2015 esitatud kompromissi juurde ja palub suhtluskord kinnitada järgmiselt:

laupäeval toimuvad kell 10.00 - 13.00, pühapäeval kell 16.00.-19.00. Isa võtab lapse tema elukohast ja viib tagasi.

paarisaastal 25.-26. detsember. Nii saavad mõlemad vanemad olla igal aastal koos lapsega ka jõulude ajal. Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Kolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu määruse põhjendusi, sest nõustub nendega (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Tsiviilasja materjalist nähtuvalt soovib isa olla kaasatud lapse tegemistesse ja kasvatamisse, mis ongi võrdselt mõlema vanema õigus ja kohustus. Mõlemal vanemal lasub kohustus kanda hoolt lapse tervise, hariduse ja tema igakülgse arendamise eest. Maakohus ongi lapse hariduse ja tervise osas otsustusõiguse kindlaksmääramisel eeltoodut arvestanud. Lapse ema ei ole veenvalt põhistanud, et lapse isa võiks teha lapse tervise ja hariduse osas otsustusi, mis võiksid avaldada lapsele negatiivset mõju. Avaldaja ja lapse suhtlemiskorda määrates on maakohus teinud PKS § 123 lg 1 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva otsustuse, arvestades seejuures kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Maakohtu määratud suhtlemiskorra regulatsioon tagab lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele LaKS §-s 28 sätestatud õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga. Määruskaebusest ei ole võimalik järeldada, miks peaks piirama isa ja lapse suhtlemisõigust. Suhtlemiskorra määramisel peab kohus arvestama ka asjaolu, et lapsega suhtlemise osas on tähtis selle õigeaegsus ja pidevus, sest suhtlemises tekkinud puudjääke on hiljem raske heastada. Kolleegiumil puudub alus arvata, et lapse isa võiks last mingilgi viisil ohustada või või tema tervist kahjustada. Lapse ema ei ole menetluses veenvalt põhistanud ega tõendanud, et lapse ööbimine isa juures, s.o isa elukohas valitsevates tingimustes, halvendaks lapse tervist. Põhjendamatud on ka lapse ema etteheited lapse esindaja ja eestkosteasutuse esindaja kallutatusele. Ringkonnakohtul ei ole kahtlusi nimetatud isikute arvamuste objektiivsuses. Lapse esindaja ja eestkosteasutus on erapooletud menetlusosalised, kes lähtuvad kohtumenetluses ainult lapse huvidest. Nad ei ole arvamuse andmisel seotud vanemate arusaamiste ega soovidega, vaid peavad kujundama ja esitama kohtule erapooletud seisukohad, lähtudes neile teadaolevast informatsioonist. Antud juhul on ilmne, et nad on seda ka teinud. Maakohus on põhjendatult arvestanud otsustusõiguse ja suhtluskorra määramisel ka lapse esindaja ja eestkosteasutuse seisukohtadega. Menetluskulude jaotus Arvestades, et tegemist on hagita perekonnaasjaga, milles esitatud määruskaebus rahuldatakse osaliselt, peab kolleegium õiglaseks jätta menetlusosaliste poolt kaebemenetluses kantud menetluskulud samuti nende endi kanda, välja arvatud lapsele riigi arvel määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.

/AL-lkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/AL-lkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/AL-lkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.