4.Mõista A O lt välja elatis 100 (ükssada) eurot kuus R D K kasuks alates 11.09.2013 kuni R D K täisealiseks saamiseni, s.o kuni 03.11.2022.
5.Kohtuotsuse resolutsiooni punktides 3 ja 4 märgitud elatised tuleb A O l tasuda R K (isikukood XXXXXXX) arveldusarvele nrXXXXXXXXXXX, märkides makse selgitusse „elatis lastele“.
6.Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
7.Jätta H A K menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tema enda kanda. Jätta R D K menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tema enda kanda. Jätta A O menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.H A K (hageja I) ja R D K (hageja II) esitasid 11.09.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A O lt (kostjalt) kummalegi elatise summas 200 eurot väljamõistmiseks. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati, sest makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning nõue anti 03.02.2014 üle Harju Maakohtule.
2.11.03.2014 esitasid hagejad kostja vastu hagi Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt lõppes hagejate ema R K ja kostja vaheline kooselu 28.10.2008 ning kostja ei ole hagejate suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja I ülalpidamiskulud kuus on 651 eurot ja hageja II ülalpidamiskulud 602 eurot. Hagejad nõuavad alates 11.09.2013 kuni hagejate täisealiseks saamiseni kummalegi elatist 300 eurot kuus. Lisaks paluvad hagejad mõista kostjalt välja tagasiulatuvalt elatise perioodi 11.09.2012-10.09.2013 eest kokku summas 7200 eurot.
3.Hagejad palusid elatise tasuda nende ema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis lastele“.
Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja on töövõimetuspensionär, tema pensioni suuruseks on 214,60 eurot ning ta kasvatab üksinda tema ja R K ühist kolmandat last. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus tegi 17.11.2014 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda.
6.Kohus leidis, et kuivõrd kostja ei ela hagejatega koos ega osale laste kasvatamises, on hagejatel perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 ja § 100 lg 2 järgi õigus pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2014 aastal on elatise miinimum ühe lapse kohta 177,50 eurot).
7.Maakohus asus seisukohale, et hagejate esindaja ei ole tõendanud, et hagejatele tehtavad kulutused ületaksid miinimumelatise suurust, mistõttu tuleb lähtuda eeldusest, et hagejatel on õigus saada miinimumelatist.
8.Elatise alla miinimummäära vähendamine on võimalik vaid väga erandlikel juhtudel. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada alaealise elatist alla miinimumi. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
9.Kohus leidis, et käesoleval juhul esinevad elatise vähendamise ja elatisehagi rahuldamata jätmise kaalukad asjaolud. Kostjal on tuvastatud raske puue ning püsiv töövõime kaotus 80 % ulatuses. Kostja ainukeseks sissetulekuks on töövõimetuspension 214,60 eurot kuus. Kostjal ja hagejate seaduslikul esindajal R K l on kolm alaealist last, kaks last on ema ülalpidamisel ja elavad koos emaga, kolmas laps on isa ülalpidamisel ja elab koos isaga. Kostja täielikul ülalpidamisel on alaealine K A K . Elatise maksmise korral hagejatele jääks kostja juures ja kostja ülalpidamisel olev K A K varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. R K töötasuks on 1800 eurot kuus ja elatist isa juures elavale K A K le ta ei maksa. Apellatsioonkaebused ja nende põhjendused
10.Harju Maakohtu otsuse peale esitasid hagejad 17.12.2014 apellatsioonkaebused, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada.
11.Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata PKS § 97, mille kohaselt on alaealised lapsed õigustatud ülalpidamist saama. Maakohus on valesti rakendanud PKS § 101 ning jätnud elatise välja mõistmata. Seaduse kohaselt saab elatist põhjendatud juhtudel vähendada, kuid lisaks sätestab PKS § 103 lg 2, et kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamist või täitmise ajalist piiramist või elatise suuruse vähendamist ei kohaldata vanema ülalpidamiskohustusele, mis tal on oma alaealise lapse vastu.
12.Kohus leidis, et kuna kostja on töövõimetuspensionär, siis ei ole ta kohustatud hagejaid ülal pidama. Samas on kohus jätnud hindamata kostja varalise seisundi. Kostja töövõime kaotus on 80% ja see ei ole takistanud teda töötamast ning pidevalt sissetulekut teenimast. Kohtuasjas nr 2-12-16028 tunnistas kostja, et talle kuuluvad mootorratas Suzuki ja sõiduautod Audi A6, Opel Calibra ning BMW. Samuti pakub kostja oma teenuseid bussija autojuhina. 2006-2008.a töötas kostja Soomes bussijuhina, olles ise 80% töövõimetu. Kostjal ei ole seoses tema osalise töövõimetusega olnud aastaid ametlikku töökohta Eestis,
kuid see ei ole takistanud teda mitteametlikult töötamast. Kostja omab korteriomandit aadressil XXXXXXX, Tallinn. See ei ole koormatud ühegi laenukohustusega. Vastus apellatsioonkaebustele
13.Kostja palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. R K ja kostja ühine laps K A K elab kostjaga. R K lapsele elatist ei maksa. Kostja ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension 227,06 eurot kuus. Töövõimetuse tõttu ei suuda kostja endale elatist hankida. Kostja sõidukid on vanad ja väärtusetud. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega rahuldab hagid osaliselt. Apellatsioonkaebused tuleb rahuldada samuti osaliselt.
15.Sünnitõenditega on tõendatud, et hageja I on sündinud 27.07.2001 ning hageja II 03.11.2004. Samuti nähtub sünnitõenditest, et hagejate ema on R K ning isa kostja (I kd lk 32-33). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vastavalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostjal hagejate ülalpidamiskohustus. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise alates 11.09.2012, kuna kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks ülalpidamiskohustust täitnud. Samuti ei ole kostja ülalpidamiskohustuse täitmise kohta tõendeid esitanud. Eeltoodule tuginedes loeb kohus tõendatuks, et kostja ei ole alates 11.09.2012 hagejate ülalpidamiskohustust täitnud.
16.PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Vastavalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS § 102 lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
17.Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendamatult jätnud kostjalt elatise täielikult väljamõistmata. Kostja saab küll töövõimetuspensioni 227,06 eurot ja puudega inimese sotsiaaltoetust 53,70 eurot kuus (I kd lk 137), kuid ainuüksi igakuise sissetuleku pinnalt ei saa teha järeldust kostja varalise olukorra kohta. Hagejad on esitanud kohtule tsiviilasjast nr 2-14-57585 (K A K hagi R K vastu elatise saamiseks) materjale, milles on A O poolt toodud esile K A K ülalpidamiseks tehtavad kulutused ning need ületavad oluliselt tema igakuist sissetulekut (II kd lk 171). Sellest järeldub, et kostja ei ela üksnes töövõimetuspensionist ja sotsiaaltoetusest, vaid tema majanduslik seisund on oluliselt parem. Kui kostja saaks ülalpidamiskohustust täita ainult töövõimetuspensioni arvelt, siis
ei saaks ta selliseid kulutusi enda juures elavale pojale teha. Kohus märgib, et kostja ei vaidlustanud ka hagejate väidet, et temale kuulub mitmeid sõidukeid. Kostja väide, et sõidukid on väärtusetud, on tõendamata. Kostja ei ole põhistanud, et tal on iseenda tarbeks vajalik üheaegselt omada mitmeid sõidukeid. Seega on ülalpidamiskohustust võimalik täita ka ebavajalike sõidukite müügist saadud raha arvelt. Lisaks on kostja võimeline osaliselt töötama, kuna ta ei ole täielikult töövõimetu. 21.03.2013 püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusest nähtub, et kostja on püsivalt töövõimetu 80 % ulatuses (I kd lk 135). Kohus märgib, et kostja pensionitunnistusest selgub, et ta saab töövõimetuspensioni alates 01.09.1998. Osaline töövõimetus ei ole aga takistanud kostjat tööd otsimast. Nii selgub internetiportaali väljavõtetest, et kostja on 2012.a juunis otsinud tööd bussijuhina ja autojuhina (II kd lk 17, lk 19, 55).
18.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebustele lisatud väljatrükid internetiportaalidest ei tõenda, et kostja teeniks käesoleval ajal tulu veebikeskkonnas asjadega kauplemisest, kuna väljatrükid on 2012. aasta juunist.
19.Kuigi kostja majanduslik olukord ei ole nii halb, kui ta on väitnud, ei ole see kolleegiumi arvates ka selline, mis võimaldaks maksta hagejatele elatusraha miinimummääras. Arvestades kostja majanduslikku olukorda, seda, et ta ei ole täielikult töövõimetu, samuti asjaolu, et ta peab üleval pidama ka kolmandat last, on ringkonnakohtu hinnangul kostja suuteline tasuma kummalegi hagejale elatist 100 eurot kuus. Kuna kohus mõistab elatised välja alla miinimummäära, siis ei pea hagejad enda igakuiseid kulutusi tõendama.
20.Kohus leiab, et elatised tuleb välja mõista alates 11.09.2013, s.o alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kuna TsMS § 486 lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
21.PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine ajavahemiku 11.09.2012 – 10.09.2013 eest ei ole põhjendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-13 leidnud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärele. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas puuduvad tõendid, et hagejad oleksid ajavahemikul 11.09.2012 – 10.09.2013 nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Kolleegiumi hinnangul paneks antud juhul elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja ja temaga koos elava poja tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Tuleb arvestada ka seda, et kohus mõistab elatised välja alates 11.09.2013, mis tähendab, et kostjal tekib juba sellest märkimisväärne kohustus. Sellest tulenevalt vähendab kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause alusel elatisi ajavahemiku 11.09.2012 – 10.09.2013 eest 0 euroni ning jätab need väljamõistmata.
22.Ülaltoodule tuginedes tuleb hagid rahuldada osaliselt. Lähtudes hagejate taotlusest ning TsMS § 445 lg-st 1 tuleb kostjal maksta elatised hagejate ema arvelduskontole. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagid ja apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.