Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. mai 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-32049
Tsiviilasi
V.S. hagi S.V. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1350 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. juuni 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.S. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14. aprill 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): V.S. (ik: XXX), seaduslik esindaja T.K. , esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja (kostja): S.V. (ik: XXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 25. juuni 2014 otsus S.V. lt V.S. kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada V.S. hagi S.V. vastu ning mõista S.V. lt V.S. kasuks välja elatis ajavahemiku 01.03.2013 kuni 01.05.2015 eest ühekordse summana 4142,50 eurot ning alates 01.05.2015 igakuuliselt 195 eurot kuus.
3.Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: ”3.1. Rahuldada hagi ning mõista S.V. lt (isikukood XXX) V.S. (isikukood XXX) kasuks välja elatis ajavahemiku 01.03.2013 kuni 01.05.2015 ühekordse summana 4142 (neli tuhat ükssada nelikümmend kaks) eurot 50 senti ning alates 01.05.2015 igakuuliselt 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot.
3.2.Elatis tuleb välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni (31.12.2030) ning juhul, kui hageja jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, kusjuures väljamõistetud elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
3.3.Elatis tuleb maksta kuni hageja täisealiseks saamiseni hageja seadusliku esindaja T.K. pangakontole nr XXXX (AS SEB Pank), märkides selgituseks ”elatis”.
3.4.Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette.
3.5.Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.”
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus S.V. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.V.S. (sündinud XXX) esitas 02.07.2013 maakohtule S.V. vastu hagi elatise väljamõistmiseks summas 250 eurot kuus alates 01.03.2013. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja T.K. ühine laps. Kostja ei osale lapse kasvatamises ja ülalpidamises. Hageja seadusliku esindaja väitel lõppes hageja vanemate kooselu 2012 detsembris, praegu elatakse ühes korteris eraldi tubades.
2.Kostja oli kohtuistungil nõus maksma elatist alates kohtuistungi toimumise kuupäevast kohtu pakutud summas 100 eurot kuus. Kostja väitel elab kostja koos hageja ja hageja emaga kostjale kuuluvas korteris ning kostja tasub nii elamispinna kui ka toidu eest. Kostja sissetulekud ei võimalda hagejat hagiavalduses nõutud ulatuses toetada. Kostja on aidanud lapse emal 1500 euro ulatuses laenusid maksta.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 25. juuni 2014 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja S.V. lt V.S. kasuks elatise 100 eurot kuus alates 1. märtsist 2013 kuni V.S. täisealiseks saamiseni (31. jaanuaril 2030) või õppimiseni põhi-, keskharidus- või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui poja 21-aastaseks saamiseni. Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja T. K pangakontole nr XXX (AS SEB), märkides selgituseks „alimendid“. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette (perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 4). Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 4 alusel kummagi poole enda kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja vastuses hagile selgitanud, et hageja ja hageja seaduslik esindaja koos tütrega eelmisest kooselust on kostja ülalpidamisel. Kostja sissetuleku moodustab palk ning kuludeks on korteriomandi XXX kommunaalteenuste tasu, pere toitlustamine ja laen 1500 eurot hageja ema võlgade tasumiseks. Seega on põhjendatud vähendada taotletava elatise suurust 150 euro võrra ning mõista kostjalt välja igakuine elatis 100 eurot. Asjaolude muutumisel on hagejal õigus pöörduda kohtusse elatise suurendamiseks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.V.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 25. juuni 2014 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista alates 1. märtsist 2013 kostjalt välja elatis hageja kasuks igakuiselt 250 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni või õppimiseni põhi-, keskharidus- või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui poja 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) arvestas hageja hagiavalduse esitamisel kostja sissetulekute, varalise olukorra ja lapse vajadustega. Kostjal on kolm autot, kaks korterit ja soliidne sissetulek (vähemalt 2000 eurot). Hageja on kaheaastane laps, kes oli alates septembrist pidevalt haige, mistõttu ei olnud hageja emal võimalik töötada. Seetõttu nõuab hageja kostjalt elatist summas 250 eurot, sest kostjal on piisavalt aega raha teenimiseks; 2) on kohtuotsus vastuolus PKS § 101 lg-ga 1 ja § 102 lg-ga 2. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtu põhjendustest ei tulene, et täidetud oleksid eeldused PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Kohtul jäi kohaldamata põhimõte, et elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa perekonnaseaduses sätestatud miinimumi, ei pea põhjendama ega tõendama. Kohtuotsus ei ole kooskõlas TsMS § 436 ja § 412 lg 8 nõuetega; 3) järeldub kohtu põhjendustest, et kostja kohtuistungil antud seletus kostja sissetulekute kohta (170 eurot) on nõuetekohane tõend elatise vähendamiseks alla seadusega tagatud miinimumi. Kuna kostja seletus ei olnud antud vande all, ei ole kostja seletus tõend TsMS tähenduses (TsMS § 229 lg 2) ja sellele tuginemine on menetlusnormi rikkumine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse vaidlustas hageja ning ta palub tühistada maakohtu otsuse kostjalt väljamõistetud elatise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtu istungil
täpsustas hageja nõude suurust ning palus kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus kostjalt väljamõistetud elatise suuruse osas tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.03.2013 seaduses sätestatud miinimummääras. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis ajavahemiku 01.03.2013 kuni 01.05.2015 eest ühekordse summana 4142,50 eurot ning alates 01.05.2015 195 eurot kuus. Elatis tuleb välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni ning juhul, kui hageja jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, kusjuures väljamõistetud elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sättest tuleneb, et eelduslikult suudavad mõlemad vanemad anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et ta teeb juhutöid ning tema sissetulek kuus on keskmiselt 600-700 eurot. Kostjale kuuluvad kaks korteriomandit (XXX ja XXX). XXX korteris elavad lisaks kostjale hageja, hageja seaduslik esindaja T. K ja viimase tütar ning XXX korter on välja üüritud ning kostja saab üüritulu ühe toa väljaüürimise eest 100 eurot kuus. Lisaks kuuluvad kostjale kolm sõidukit (Renault Master kaubik, Chrysler Grand Voyager ja Toyota Corolla Verso) ning kostja on kolme sõiduki kasutaja (Renault Master kaubik, Volkswagen Passat Variant 1994 ja Volkswagen Passat Variant 1996). Kostja on tööealine isik (sündinud 1977. a) ning ta ei ole esitanud vastuväidet, et tema tervislik seisund ei võimalda tal tulu teenida. Ülaltoodu tõendab, et kostja varaline seisund võimaldab tal maksta elatist seaduses sätestatud miinimummääras ning kostja väide, et ta on suuteline maksma elatist vaid 100 eurot kuus, ei ole põhjendatud. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 märkinud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tema sissetulek on liiga väike. Maakohtu seisukoht, et kostja sissetulek on 170 eurot kuus, on ekslik. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et kostja varalise seisundi kindlakstegemisel on maakohus rikkunud TsMS §-s 392 sätestatud selgitamiskohustust.
8.Õige on apellandi seisukoht, et maakohus on põhjendamatult vähendanud kostjalt väljamõistetavat elatist 100 euroni kuus. Maakohus on põhjendanud kostjalt väljamõistetava elatise vähendamist sellega, et hageja, hageja seaduslik esindaja T. K ja viimase tütar elavad kostja korteris ning lisaks on kostja andnud hageja seaduslikule esindajale laenu 1500 eurot. Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu, kuna see ei ole kooskõlas PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatuga. Kohus võib erandina PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, mh vanema töövõimetuse korral või olukorras,
kus vanemal on teine lapse, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist nõudev laps. Kuigi kohus võib erandina tunnistada mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 kolmandas lauses nimetamata põhjuse, ei ole maakohtu poolt märgitud põhjused sellised, mis oleks käsitletavad mõjuva põhjusena PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi. Ringkonnakohus leiab, et mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi oleks käsitletavad eelkõige põhjused, mis on seostatavad kohustatud vanema varalise seisundiga. Hageja seaduslikule esindajale väidetav laenu andmine ei ole käsitletav mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks ning lapse eest eluasemekulude tasumine on käsitletav ülalpidamiskohustuse täitmisena, millega on võimalik elatise väljamõistmisel arvestada. Muid põhjuseid elatise vähendamiseks ei toonud kostja esile ka ringkonnakohtu istungil.
9.Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Nimetatud sättest tuleneb, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi ning juhul, kui üks vanem rahuldab lapse eluasemevajadust, täidab ta ühtlasi ülalpidamiskohustust (vt Riigikohtu 16.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17). Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis. Seejuures saab ühe vanema poolt seoses eluruumi kasutamisega kantud kulutusi arvestada mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja elab koos ema ja ema tütrega kostjale kuuluvas korteris ning kostja on kandnud kõik korteriga seotud eluasemekulud. Hagiavaldusest ja hageja seadusliku esindaja T. K seisukohast (t.l 17) tuleneb, et hageja elab koos emaga kostja korteris alates 2013. a augustikuust. Maakohtu menetluses kostja nimetatud hageja seisukohale vastuväidet ei esitanud. Seetõttu ei ole usutav kostja seisukoht ringkonnakohtu istungil, et hageja elab koos emaga talle kuuluvas korteris alates 01.03.2013. Vaatamata ringkonnakohtu ettepanekule täiendavate tõendite esitamiseks (t.l 67) ei esitanud kostja ringkonnakohtule tõendeid XXX korteri eest kantud kulude suuruse kohta. Kostja ringkonnakohtu istungil esitatud väitele korteriga seotud kulutuste suuruse kohta 250 eurot kuus vaidles hageja vastu ning kinnitas, et analoogsete korterite kulude suurus Annelinnas on ca 140 eurot kuus. Kuna kostja ei ole korteriga seotud kulutuste suurust tõendanud, lähtub ringkonnakohus hageja poolt esitatud kulutuste suurusest 140 eurot kuus. Kuna XXX korteris elab neli isikut (hageja, hageja vanemad T. K ja V. S ja T. K tütar), siis moodustab hageja osa korteriga seotud kuludest 1⁄4, millest kostja on kohustatud kandma 1⁄2 osa. Lähtudes kulutuste suurusest 140 eurot kuus, on kostja täitnud ülalpidamiskohustuse 17,5 euro ulatuses (140:4=35; 1⁄2 35-st = 17,5). Arvestades hageja vanust (sündinud 31.01.2012) on eluruumi kasutamisega seotud kulud ühes kuus 1/2 ulatuses summas 17,5 euro mõistlikud. Seetõttu tuleb lugeda, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustuse ajavahemiku august 2013 kuni mai 2015 eest 17,5 euro ulatuses kuus ning kostjalt väljamõistetavat ühekordset elatise summat tuleb selle võrra vähendada. Kostjalt tuleb välja mõista elatis (arvestades vastaval ajavahemikul kehtivat elatise miinimumsuurust) ühekordse summana alljärgnevalt: -ajavahemiku 01.03.2013 kuni 01.08.2013 eest 800 eurot (5x160=800); -ajavahemiku 01.08.2013 kuni 31.12.2013 eest 712,50 eurot (5x160-5x17,5=712,50); -2014. a eest 1920 eurot (12x177,50-12x17,5=1920); -ajavahemiku 01.01.2015 kuni 01.05.2015 eest 710 eurot (4x195-4x17,5=710), kokku 4142,50 eurot.
Alates 01.05.2015 tuleb kostjalt välja mõista elatis igakuiselt 195 eurot (igakordne miinimum, PKS § 101 lg 1). Juhul, kui kostja täidab ka pärast 01.05.2015 hageja osa eluruumiga seotud kuludest, on seda võimalik kohtuotsuse täitmise käigus arvestada. Kostja väited, et ta on täitnud hageja ülalpidamiskohustust ka muus osas (toidu ostmine) on tõendamata ning sellega ei saa asja lahendamisel arvestada. Riigikohus on 16.01.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 märkinud, et laps võib esitada hagi elatise saamiseks vanema vastu, kellega ta elab koos, kui viimane ei täida ülalpidamiskohustust. Seega on põhjendamatu kostja seisukoht, et hagejaga ühes korteris elamine välistab elatise nõude rahuldamise.
10.Ringkonnakohus rahuldas hagi ja apellatsioonkaebuse. Seetõttu tuleb menetluskulud maakohtus jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi ja ringkonnakohtus kostja kanda TsMS § 171 lg 1 järgi. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.