Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.03.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-18526
Tsiviilasi
DS hagi RN vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3195 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.11.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
DS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja DS (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX/X-XX, XXXXXXX), õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja RN (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXX XXX XX, XXXXXX XXXXXX, XXX
XXXX XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 14.11.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta DS kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.DS esitas Harju Maakohtule 07.05.2014 hagi RN vastu igakuise elatise 355 euro saamiseks kuni nende ühise tütre LN kolmeaastaseks saamiseni, s.o kuni 30.11.2015.
2.DS ja RN kooselust sündis XX.XX.XXXX tütar LN. Hageja oli hagi esitamise ajal lapsehoolduspuhkusel, kuid asus menetluse ajal tööle H kauplusesse. Kostja ei osale lapse ega hageja ülalpidamisel ja hageja ei saa endale ise lapse hooldamise tõttu ülalpidamist teenida. Kohtuistungil kinnitas hageja, et just nimetatu on hageja nõude aluseks olevaks asjaoluks kostja vastu. Hageja esialgses hagiavalduses väidetu kohaselt sai ta kuni 2014.a aprillini vanemahüvitist 950 eurot kuus, kuid kuna ta on kaotanud töövõime 60 % ulatuses seoses üldhaigestumisega, oli tema sissetulekuks hagi esitamise ajal töövõimetuspension 383,06 eurot ja peretoetus 191,80 eurot, kokku 574,86 eurot. Hagiavalduse täpsustuses märkis hageja, et tema pension on 170,30 eurot kuus, mistõttu on tema sissetulek 362,10 eurot kuus. Kohtuistungil avaldas hageja, et käis koristajana tööl 2013.a juulist kuni detsembrini T mängutoas, ning sai selle eest töötasu kokku 2190 eurot ning praegusel ajal töötab ta V klienditeenindajana, kuid vaid mõned päevad, sest oli sunnitud haige lapse hooldamise tõttu kodus olema. Hageja ütluste kohaselt on tal küll küünetehniku kvalifikatsioon, kuid ta müüs 2012.a. ära talle kuulunud äriühingu C OÜ osakud ning ei tegele sellega.
3.Hageja ülalpidamiskulude suuruseks kuus on 1763,59 eurot: kulutused joogivee ostmisele 33,25 eurot, autokütusele 149,76 eurot, CN lasteaiatasu 33,35 eurot, SMN lasteaiatasu 28 eurot, kulutused kahele mobiiltelefonile koos parkimistasudega 76,95 eurot, laste telefonidele 10,08 eurot, AS-ile Elion makstavad arved 278,70 eurot, üüri ja kommunaalteenuste kulu 275,95 eurot, õigusabi kindlustuskulud 30 eurot, liisingumaksed 141,15 eurot, kulutused mööblile (järelmaks) 108,40 eurot, toidule 100 eurot, nelja lapse toidule 200 eurot, riiete ostmise kulu 50 eurot, neljale lapsele riiete ostmise kulu 100 eurot, hügieenitarvete ja ravimite kulu 60 eurot, laste hügieenitarvete ja ravimite ostmise kulu 60 eurot, arsti visiiditasude 15 eurot ning kulutused laste arstide visiiditasudele 20 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja väited sellest, kui palju kulub poolte laste ülalpidamiseks raha, ei ole asjakohased. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta on abivajav isik, kes ei ole suuteline end ise ülal pidama.
5.Hageja väide, et ta ei saa väikese lapse olemasolu tõttu tööle asuda, ei ole õige, sest LN on peaaegu 2-aastane ning see on tavapärane lasteaeda minemise iga. Kui vanem valib tööle minemise asemel kodus olemise või tal ei ole töökohta, ei anna see alust teiselt vanemalt elatist nõuda
6.Hageja ei ole tõendanud enda ülalpidamiseks vajalikke kulutusi. Hageja kulud eluasemele 310 eurot, telefonile 176 eurot, enda ja laste riietele ja hügieenile kokku 600 eurot, lasteaiakuludele 133,40 eurot, transpordile 242,86 eurot, ei ole ei tõendatud ning on ülepaisutatult suured. Kostja peab hageja põhjendatud eluasemekuluks 52 eurot, telefoni kasutamisega seotud kuluks 3-4 eurot, toidurahaks 100 eurot, hügieenitarvete kuluks 5 eurot ning transpordikuluks 30 eurot, mis teeb kokku 191 eurot. Nimetatud suuruses enda ülalpidamiskulu on hageja suuteline ise katma.
7.Vee ostmine OÜ-st Saku Läte ei ole hageja vajalik kulu. Samuti on asjasse puutumatud hageja poolt esitatud allkirjastamata müügileping Optimera Estonia ASiga ja DAS Õigusabikindlustusele makstud summad. Hageja pangakontod tõendavad, et ta on kogu lastega kodus olemise aja tegelenud geelküünte paigaldamisega, on saanud tulumaksu tagastust 1275,50 eurot, saab regulaarselt tulu 100 eurot kuus C OÜ-lt. Lisaks on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud moraalse kahju hüvitis 15 000 eurot, mida hageja sisse nõuab. Arvestades ka seda, et hageja puhkab Itaalias, mida samuti tõendab tema pangakonto väljavõte, on hagejal kostja arvates piisavalt varalisi vahendeid iseenda ülalpidamiseks, mis kostjal aga puuduvad, sest tal on kohustus hageja ees, ta maksab oma lastele elatist, ning tal on uue elukaaslasega 4-kuune laps, kelle ülalpidamiskohustus tal on. Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohus jättis 14.11.2014 otsusega hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda.
9.Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja on abivajav isik PkS § 111 lg 2 mõttes või on tal piisavalt vara enda ülalpidamiseks; kas hageja ülalpidamiskulud on tõendatud; kas kostjal on piisvalt varalisi vahendeid hageja ülalpidamiseks, arvestades sellega, et tal on 4 alaealist last, keda ta on samuti kohustatud ülal pidama.
10.Kohus leidis, et hageja põhjendatud kulutused toidule on 100 eurot. Kulutused ravimite ja hügieenitarvete ostmiseks ning muud tasulise tervishoiuteenusega seotud kulud 20 eurot. Arvestades asjaoluga, et iga mõistlik inimene hoolitseb oma hügieeni eest, käib juuksuris, tarvitab pesemisvahendeid jne, samuti vajab aegajalt vitamiine ja ravimeid, pidas kohus hageja põhjendatud kuluks nimetatud kuluartiklile 15 eurot kuus. Hagetaval perioodil tasus DS arstiabi kasutamise eest visiiditasu 5 eurot kuus, mida tõendavad esitatud arved. Muu tasulise arstiabi kasutamist hagetaval perioodil hageja tõendanud ei ole, Timmermann AS arved on aastast 2013, samuti ülejäänud visiiditasusid tõendavad arved. Eeltoodust tulenevalt moodustavad DS tervishoiu ja hügieeniga seotud kulud kuus 20 eurot. Põhjendatud eluasemekulud on 57,20 eurot. Arvestades hageja poolt esitatud OÜ R arveid, mille kohaselt kulub hageja ja tema nelja alaealise lapse kasutuses oleva eluruumi kommunaalkuludeks keskmiselt aasta lõikes 286 eurot kuus, kuid eluruumi kasutab 5 inimest, on põhjendatud hageja eluasemekuluks kuus 57,20 eurot. Kulutused riiete ja jalanõude ostmiseks on 30 eurot. Arvestades jaekaupade hindu, samuti seda, et hageja elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erineva paksusega riideid ja jalanõusid sõltuvalt aastaajast ja garderoobi on vaja aegajalt uuendada ka täiskasvanud inimesel, asus kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklitele kokku on põhjendatud arvestada 30 eurot kuus. Arvestades hageja poolt esitatud AS EMT arveid, leidis kohus, et põhjendatud kuluks mobiiltelefoni kasutamise eest ja parkimise eest on 50 eurot. Põhjendamatu on hagejal omada kahte
mobiiltelefoni nagu nimetatud arvetelt nähtub ning mida hageja ka kohtuistungil kinnitas. Elion Eesti AS poolt esitatud arveid kohus hageja kuludena arvestada ei saa, sest need on esitatud C OÜ-le, mitte hagejale. Kuna hageja kasutab liisingulepingu alusel sõiduautot, kütuse ostmist tõendavad Neste Eesti AS-i arved ning esitatud arvete kohaselt on hageja ostnud 2013.a detsembris ja 2014.a jaanuaris kütust ümardatult 150 euro eest kuus, kuid kuna sõidukit kasutab hageja tõenäoliselt ka oma laste transportimiseks, on põhjendatud ühe inimese kütusekulu kuus 30 eurot. Arvestades sellega, et hageja kasutab liisingulepingu alusel sõiduautot ja maksab igakuiselt 148,20 eurot liisingumakseid, kuid ei kasuta sõidukit üksi, vaid seda kasutavad ka tema 4 alaealist last, tuleb arvestada hageja põhjendatud kuluks nimetatud kuluartikli eest 29,64 eurot kuus. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt maksab hageja igakuiselt Cofi AS-ile 108,40 eurot järelmaksu, mis tuleneb DS ja Optimera Estonia AS vahel sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingust mööbli ostmiseks. Kuna mööblit kasutab hageja koos oma lastega, moodustab hageja osa nimetaud lepingu osamaksetest 21,68 eurot.
11.Kohus leidis, et hageja kulutusi joogivee ostmisele Saku Läte OÜ-st ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatud kuluks, sest AS Tallinna Vesi poolt müüdav kraanivesi on tarvitamiskõlbulik nii joomiseks kui ka toidu valmistamiseks. Samuti ei saa lugeda hageja põhjendatud ülalpidamiskuluks tema kulusid seoses oma nelja alaealise lapse ülalpidamisega, mistõttu hageja alaealiste laste ülalpidamiskulusid hageja elatisenõude rahuldamisel kohus arvesse ei võta, laste ülalpidamiskulud on iseseisvad kulud. Kõige eeltoodu alusel on hageja põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 338,52 eurot.
12.Hageja pangakonto väljavõtted tõendavad, et alates 2014.a algusest kuni maikuuni sai hageja igakuiselt C OÜ osakute võõrandamise eest 100 eurot, vanemahüvitist 950,97 eurot ning peretoetust 191,80 eurot, mis teeb kokku 1242,77 eurot kuus; 2014.a juunikuus sai hageja pensioni 170,30 eurot, peretoetust 196,75 eurot ja vanemahüvitist 950,98 eurot, kokku 1318,03 eurot; juulikuus sai hageja pensioni 170,30 eurot, vanemahüvitist 891,57 eurot ja peretoetust 268,51 eurot, kokku 1330,38 eurot; augustikuus sai hageja pensioni 170,30 eurot ja peretoetust 268,51 eurot, kokku 438,81 eurot; augustikuus sai hageja C OÜ osakute müügi eest 100 eurot, pensioni 170,30 eurot, peretoetust 268,51 eurot, palka H-st 275,21 eurot, töövõimetushüvitist 104,67 eurot ja toimetulekutoetust Tallinna Linnavalitsuselt 58,36 eurot, kokku 977,05 eurot. Et hageja põhjendatud ülalpidamiskulu suurus kuus on 338,52 eurot, kuid hageja keskmiseks sissetulekuks kuus 2014.a oli 1284,77 eurot, leidis kohus, et hageja ei ole abivajav isik PkS § 111 lg 2 mõttes, millest tulenevalt hageja nõue kostja vastu elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on 338,52 eurot ning hageja igakuine sissetulek on 1287,77 eurot.
14.Hageja esitas kohtule tõendid, millest nähtuvalt on hageja tõsistes majanduslikes raskustes – mh on hagejal tekkinud suur üüri- ja kommunaalkulude võlgnevus. Nimetatud fakti arvestades on arusaamatu, miks kohus pole arvestanud hageja kulutuste suuruse tuvastamisel tõendeid 2013.a arstiabi maksumuse kohta. On ilmselge, et kui hagejal pole isegi raha, et tasuda oma elukohaga seotud kulusid, teeb hageja vaid eluks hädavajalikke kulutusi ja hoiab mh kokku talle arstide poolt määratud ravimite pealt. Samuti on arusaamatu kohtu järeldus, et kõik eluaseme, kütuse ning liisinguga seotud kulud tuleb võrdselt jagada nii hageja kui ka tema laste
vahel. On ilmselge, et hageja poolt sõiduauto kasutamise intensiivsus on lastega võrreldes oluliselt suurem. Seega on arusaamatu ja põhjendamatu kohtu poolt kulude jagamine 5-ga.
15.Kohus pole TsMS § 442 lg 8 rikkudes ka selgitanud, kuidas suurendab hageja kulusid kahe mobiiltelefoni omamine. Telefoniarvete suurus sõltub telefonikõnede mahust, mitte telefonide arvust. Kohus pole väitnud, et hageja telefonikõnede maht on ebamõistlikult suur. OÜ-ga seotud arvete osas on hageja selgitanud, et arvete saajaks on küll märgitud C OÜ, kuid arvetel kajastatud teenuseid tarbib tegelikkuses hageja ning ka viidatud arved tasub hageja. Arvete tasumise kohta on hageja esitanud ka enda arvelduskonto väljavõtted. Kohus jättis arvelduskontod analüüsimata.
16.Puudus vaidlus selles, et hageja praegusel ajal vanemahüvitist ei saa, mistõttu ei saa arvestada hageja sissetuleku suuruse tuvastamisel varasemate sissetulekutega.
17.Kohus pole arvestanud hageja väiteid, et LN on sageli haige, haiguslehed perioodi
24.07.- 09.12.2014 kohta tõendavad, et hageja viibib LN haiguste tõttu sageli haiguslehel. Hageja pole nimetatud tõendeid varem kohtule esitanud põhjusel, et kohus ei selgitanud, et eluliselt mitteusutav on hageja väide, et alla 2-aastane laps on sageli haige.
18.Apellant leiab, et menetluskulude jaotuse osas võimaldavad praegused asjaolud kohtul kohaldada TsMS § 162 lg 4, kuna hageja on kostja kolme lapse ema, kostja on süüdi mõistetud hageja suhtes vägivalla kasutamises ning kostjat on selle eest karistatud vanglakaristusega. Kostja ei maksa enda lastele elatist, mille tulemusena on kostja suhtes algatatud mitmed täitemenetlused, elatise mittemaksmine on tekitanud olukorra, kus poolte ühiste laste elukohaks oleva sotisaalkorteri üüri- ja kommunaalkulude võlgnevus oli 01.09.2014 seisuga 719,02 eurot. Kokkuvõttes nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kostja tegevuse tulemusena on hageja ning laste majanduslik olukord äärmiselt halb, mistõttu oleks väga ebaõiglane jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Vastustaja seisukoht
19.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
21.Hageja nõue on esitatud PkS § 111 lg 2 alusel, mille kohaselt on lapse isa kohustatud lapse emale ülalpidamist andma lapse sünnist alates kolme aasta möödudes juhul, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada.
22.Maakohus järeldas õigesti, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevat asjaolu, et ta ei saa sissetulekut, sest peab hoolitsema lapse eest. Hagejal on piisav sissetulek, seega ei ole ta abivajaja PkS § 111 lg 2 tähenduses. Hagejal oli piisavalt suur emapalk, üle Eesti keskmise palga, emapalga lõppedes on laps võimalik panna lasteaeda ja käia tööl. Hageja töötab V klienditeenindajana ja tütar L käib lasteaias. Asjaolu, et laps on
sageli haige ja hageja peab viibima haiguslehel, ei tähenda sissetuleku puudumist. Samuti ei ole elatise väljamõistmise aluseks seaduse kohaselt asjaolu, et hageja on jätnud osa makseid maksmata ja tal on seetõttu võlgnevused.
23.Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et maakohus oleks pidanud eluaseme- ja autokulud jagama kuidagi teisiti, kui võrdselt kõigi elanike vahel. Hageja ei ole ka välja toonud, kuidas oleks tulnud kulud jagada. Maakohus on õigesti arvestanud üksnes põhjendatud kulutusi. Hageja ei ole põhjendanud isiklikuks tarbeks kahe mobiiltelefoni pidamise vajalikkust. C OÜ arvete tasumise osas ei ole tegemist hageja kohustusega. C OÜ-le esitatud arveid tuleb tasuda C OÜ vahendite arvel.
24.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud kummagi poole menetluskulud jätma tema enda kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peab esinema olukord, kus oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja poolt esiletoodud asjaolud selleks alust ei anna. Hageja kasvatab nelja alaealist last, kuid ka kostja on kohustatud andma neljale lapsele ülalpidamist. Hageja oleks saanud vältida menetluskulusid sellega, et jätta põhjendamatu hagi esitamata.
Menetluskulude jaotus ja selgitus
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
26.Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
27.Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.