Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo LMP OÜ, registrikood 12045166, asukoht Ahtri 10b, 10151 Tallinn) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid, asukoht Pärnu mnt 20, Tallinn) Asja arutamine kohtuistungil 26.08.2014.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
esindajad
Menetluse liik
Resolutsioon.
1.Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine.
2.Jätta XXX ja XXX menetluskulud XXX kanda, v.a. XXX esindajakulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates
otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud
1.XXX ja XXX kooselust sündis XXX.a. tütar XXX(t/l 9).
2.Hageja oli hagi esitamise ajal seoses temal sündinud tütre XXX lapsehoolduspuhkusel, kuid asus menetluse ajal tööle Harju Tarbijate Ühistu kauplusesse. Hageja nõuded ja nende põhjendused.
3.04.05.2014. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palus XXX välja mõista XXX elatusraha 355.- eurot kuus hageja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni XXX kolmeaastaseks saamiseni, s.o. kuni 30.11.2015.a.
4.Hageja väidetel ei osale kostja ei lapse ega ka hageja ülalpidamisel ja hageja ei saa endale ise lapse hooldamise tõttu ülalpidamist teenida. Kohtuistungil kinnitas hageja, et just nimetatu on hageja nõude aluseks olevaks asjaoluks kostja vastu (I kd t/l 150).
5.Hageja esialgses hagiavalduses väidetu kohaselt sai ta kuni 2014.a. aprillini vanemahüvitist 950.- eurot kuus, kuid kuna ta on kaotanud töövõime 60 % ulatuses seoses üldhaigestumisega, oli tema sissetulekuks hagi esitamise ajal töövõimetuspension 383,06 eurot ja peretoetus 191,80 eurot, mis teeb kokku 574,86 eurot. Hagiavalduse täpsustuses märgib hageja, et tema pension on 170,30 eurot kuus, mistõttu on tema sissetulek 362,10 eurot kuus. Kohtuistungil avaldas hageja, et käis tööl 2013.a. juulist kuni detsembrini XXX mängutoas, kus töötas koristajana, ning sai selle eest töötasu kokku 2190.- eurot ning käesoleval ajal töötab ta XXX klienditeenindajana, kuid on saanud töötada seal vaid mõned päevad, sest oli sunnitud haige lapse hooldamise tõttu kodus olema. Hageja ütluste kohaselt on tal küll küünetehniku kvalifikatsioon, kuid ta müüs 2012.a. ära talle kuulunud äriühingu XXXOÜ osakud ning ei tegele enam nimetatuga.
6.Hageja ülalpidamiskulude suuruseks kuus on väidetavalt 1763,59 eurot ning need koosnevad järgmisest: kulutustest joogivee ostmisele 33,25 eurot, kulutusest autokütuse ostmisele 149,76 eurot, XXX lasteaiatasust 33,35 eurot, XXX lasteaiatasust 28.- eurot, kulutustest hageja kahele mobiiltelefonile koos parkimistasudega 76,95 eurot, kulutustest laste telefonidele 10,08 eurot, kulutustest sideteenustele (AS-le Elion makstavad arved) 278,70 eurot, üüri ja kommunaalteenuste kulust 275,95 eurot, õigusabi kindlustuskuludest
Lk 2 (8)
30.- eurot, liisingumaksetest 141,15 eurot, kulutustest mööblile (järelmaksu summa) 108,40 eurot, kulutustest toidule 100.- eurot, kulutustest nelja lapse toidule 200.- eurot, riiete ostmise kulust 50.- eurot, kulutustest neljale lapsele riiete ostmiseks 100.- eurot, kulutustest hügieenitarvete ja ravimite 60.- eurot, kulutustest laste hügieenitarvete ja ravimite ostmisele 60.- eurot, kulutustest arsti visiiditasudele 15.- eurot ning kulutused laste arstide visiiditasudele 20.- eurot.
7.Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks kostja vastu järgmised dokumentaalsed tõendid: sotsiaalkindlustusameti Tallinna Büroo otsuse 5. märtsist 2014.a. hagejale töövõime kaotuse protsendi määramise kohta, oma pensionitunnistuse koopia, oma pangakonto väljavõtte Danske Bankist ja Swedbankist, Saku Läte OÜ arved, AS Neste Eesti arved, Tallinna XXX arved, AS EMT arved, Elion Ettevõtted AS arved, OÜ XXX arved, maksekorraldused XXX poolt D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS ja Swedbank Liising AS arvete maksmise kohta, XXX ja XXXAS vahel sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingu, Harju Maakohtu määruse kriminaalasjas 1-13-4082, millega kohaldati XXX lähenemiskeeldu XXX ja XXX suhtes, Harju Maakohtu teatise XXX vanglakaristuse kandmisele asumise kohta, Ascar Auto AS e-kirja, Ascar Auto AS ja XXX vahel sõlmitud sõiduki üürilepingu, XXX tervisekaardi SA-st Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik, kohtutäitur Kairi Kummi õiendi XXX töötasu suuruse kohta XXXOÜ-s, AS Ühisteenused arve, Dr XXX Kliinik AS arved hageja hambaravi teenuse eest tasumiseks, hagejale esitatud arved tervishoiuteenuste eest ja ravimite eest tasumiseks ja Politsei ja Piirivalveameti teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Kostja vastuväited hagile ja nende põhjendused.
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
9.Kostja vastuväidete kohaselt hagile ei ole hagejal käesoleva hagi esitamisega võimalik saada ülalpidamist poolte lastele, vaid ainult endale, mistõttu väited sellest kui palju kulub poolte laste ülalpidamiseks raha ei ole käesolevas asjas asjakohased.
10.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta on abivajav isik, kes ei ole suuteline end ise ülal pidama. Hageja sai vanemahüvitist 951.- eurot kuus, mis on oluliselt suurem kui keskmine palk Eesti Vabariigis, pärast vanemahüvitise lõppemist saab hageja peretoetust 192.- eurot ja hagiavalduse kohaselt töövõimetuspensioni 170,30 eurot, kuigi pangakonto väljavõtte kohaselt on tema pensioni suurus 383,06 eurot. Lisaks sellele laekub talle ka elatusraha laste jaoks 726,70 eurot, mis teeb perekonna sissetulekuks kokku 1301,79 eurot.
11.Kostja leiab, et hageja hagiavalduses toodud väide, et ta ei saa väikese lapse olemasolu tõttu tööle asuda, ei ole õige, sest XXX on peaaegu 2-aastane ning see on tavapärane lasteaeda minemise iga. Kui vanem valib tööle minemise asemel kodus olemise või tal ei ole töökohta, ei anna see alust teiselt vanemalt elatist nõuda.
12.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud enda ülalpidamiseks vajalikke kulutusi. Hageja poolt väidetud kulud eluasemele 310.- eurot, telefonile 176.- eurot, enda ja laste riietele ja hügieenile kokku 600.- eurot, lasteaiakuludele 133,40 eurot, transpordile 242,86 eurot, ei ole ei tõendatud ega ka arusaadavad ning on ülepaisutatult suured.
Lk 3 (8)
Kostja peab hageja põhjendatud eluasemekuluks 52.- eurot, telefoni kasutamisega seotud kuluks 3-4 eurot, toidurahaks 100.- eurot, hügieenitarvete kuluks 5.- eurot ning transpordikuluks 30.- eurot, mis teeb kokku 191.- eurot, mitte 365,50 eurot nagu hageja väidab. Nimetatud suuruses enda ülalpidamiskulu on hageja suuteline ise katma. Kostja leiab, et hageja poolt vee ostmine OÜ-st Saku Läte, selle asemel, et Tallinna linna veevärgist vett tarvitada, ei ole hageja vajalik kulu. Samuti on asjasse puutumatud hageja poolt esitatud allkirjastamata müügileping XXXAS-ga ja DAS Õigusabikindlustusele makstud summad.
13.Kostja sõnul tõendavad hageja poolt esitatud pangakontod, et ta on kogu lastega kodus olemise aja tegelenud geelküünte paigaldamisega, on saanud tulumaksu tagastust summas 1275,50 eurot, saab regulaarselt tulu 100.- eurot kuus XXXOÜ-lt. Lisaks on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud moraalse kahju hüvitis 15.000.- eurot, mida hageja kostjalt sisse nõuab. Arvestades ka seda, et hageja puhkab Itaalias, mida samuti tõendab tema pangakonto väljavõte, on hagejal kostja arvates piisavalt varalisi vahendeid iseenda ülalpidamiseks, mis kostjal aga puuduvad, sest tal on 15.000.- euro suurune kohustus hageja ees, ta maksab oma lastele elatist, ning tal on uue elukaaslasega 4-kuune laps kelle ülalpidamiskohustus tal samuti on.
14.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: Harju Maakohtu otsuse kriminaalasjas 1-13-4082, millega kostjalt hageja kasuks 15.000.- eurot moraalse kahju hüvitamiseks välja mõisteti, väljavõtted XXX Facebooki kontolt, XXX sünnitõendi ja oma pangakonto väljavõtted.
Kohtuotsuse põhjendused.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et: - XXX on 30.11.2012.a. sündinud XXX ema ja XXX tema isa; - hageja oli hagi esitamise ajal XXX lapsehoolduspuhkusel; - kohtuistungi toimumise ajaks, s.o. 2014.a. augustikuuks oli hageja asunud tööle. Pooled vaidlevad selle üle: -kas hageja on abivajav isik PkS § 111 lg 2 mõttes või on tal piisavalt vara enda ülalpidamiseks; - kas hageja ülalpidamiskulud on tõendatud; - kas kostjal on piisvalt varalisi vahendeid hageja ülalpidamiseks arvestades sellega, et tal on 4 alaealist last keda ta on samuti kohustatud ülal pidama.
16.Käesoleva vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus PkS § 111 lõikest 2, mis sätestab, et kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada ja ta ei ole võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Edasi juhindub kohus PkS §-st 99 lõikest 1, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saava õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures arvestada tuleb õigustatud isiku kõiki eluvajadusi (lg 2). PkS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (lg 4).
Lk 4 (8)
PkS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
17.Tulenevalt PkS § 111 lõikes 2 sätestatust ning ülalpidamisõiguse üldisi põhimõtteid ja perekonnaseaduse mõtet arvestades, leiab kohus, et lapse emal on õigus saada lapse isalt ülalpidamist lapse kolmeaastaseks saamiseni üksnes siis kui ta ise ei suuda end sel ajal ülal pidada ehk lapse ema peab olema abivajav isik. Sellisele seisukohale on Riigikohus asunud ka lahendis 3-2-1-198-13. Et kindlaks teha kas lapse ema on abivajav isik, tuleb kindlaks teha millised on lapse ema põhjendatud kulutused ning millise osa neist kulutustest saab lapse ema katta enda sissetulekutest. Kui lapse emal oma vahenditest tema vajaduste rahuldamiseks ei piisa, peab lapse isa PkS § 111 lg 2 alusel pidama lapse ema üleval kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
18.Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suured on hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esile toodud hagi põhistusi, esitatud tõendeid ning seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mis on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus on järgmised: -
-
-
-
kulutused toidule 100.- eurot (vaidlus puudub); kulutused ravimite ja hügieenitarvete ostmiseks ning muud tasulise tervishoiuteenusega seotud kulud 20.- eurot. Arvestades asjaoluga, et iga mõistlik inimene hoolitseb oma hügieeni eest, käib juuksuris, tarvitab pesemisvahendeid jne, samuti vajab aegajalt vitamiine ja ravimeid, peab kohus hageja põhjendatud kuluks nimetatud kuluartiklile 15.- eurot kuus. Hagetaval perioodil on XXX tasunud arstiabi kasutamise eest visiiditasu 5.- eurot kuus, mida tõendavad esitatud arved hagejale (II kd t/l 56 ja 57). Muu tasulise arstiabi kasutamist hagetaval perioodil hageja tõendanud ei ole, sest hageja poolt esitatud XXXAS arved hagejale on kõik esitatud 2013.aastal, samuti ülejäänud visiiditasusid tõendavad arved (II kd t/l 52-54). Käesoleva hagi esitamisega nõuab hageja elatist aga alates hagi esitamisest. Eeltoodust tulenevalt moodustavad XXX tervishoiu ja hügieeniga seotud kulud kuus summa 20.- eurot; eluasemekulud 57,20 eurot. Arvestades hageja poolt esitatud OÜ XXX arveid hagejale, milliste kohaselt kulub hageja ja tema nelja alaealise lapse kasutuses oleva eluruumi kommunaalkuludeks suveperioodil 247.- eurot ja talveperioodil keskmiselt 325.- eurot (t/l 60-61 ja 141) ehk keskmiselt aasta lõikes 286.- eurot kuus, kuid eluruumi kasutab 5 inimest, on põhjendatud hageja eluasemekuluks kuus 57,20 eurot; kulutused riiete ja jalanõude ostmiseks 30.- eurot. Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis, samuti seda, et hageja elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erineva paksusega riideid ja jalanõusid sõltuvalt aastaajast ja garderoobi on vaja aegajalt uuendada ka täiskasvanud inimesel, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklitele kokku on põhjendatud arvestada 30.- eurot kuus; kulutused seoses mobiiltelefoni kasutamisega ja parkimisega kokku 50.- eurot. Arvestades hageja poolt esitatud AS EMT arveid (t/l 34-35 ja 133-138), asub kohus seisukohale, et põhjendatud kuluks mobiiltelefoni kasutamise eest ja parkimise eest
Lk 5 (8)
-
-
-
kokku on hagejal 50.- eurot. Kohus leiab, et põhjendamatu on hagejal omada kahte mobiiltelefoni nagu nimetatud arvetelt nähtub ning mida hageja ka kohtuistungil kinnitas. Elion Eesti AS poolt esitatud arveid kohus hageja kuludena arvestada ei saa, sest need on esitatud XXXOÜ-le, mitte hagejale (t/l 58-59 ja 139-140); kütusekulu 30.- eurot. Kuna hageja kasutab liisingulepingu alusel sõiduautot, millega sõitmiseks kulub üldteadaolevalt ka kütust, mille ostmist tõendavad Neste Eesti AS arved (t/l 47-49) ning esitatud arvete kohaselt on hageja ostnud nii 2013.a. detsembris kui ka 2014.a. jaanuaris kütust ümardatult 150.- euro eest kuus, kuid kuna sõidukit kasutab hageja tõenäoliselt ka oma laste transportimiseks, on põhjendatud ühe inimese kütusekulu kuus 30.- eurot (150:5); kulutused seoses sõiduauto liisimisega 29,64 eurot. Arvestades sellega, et hageja kasutab liisingulepingu alusel sõiduautot ja maksab igakuiselt 148,20 eurot liisingumakseid Swedbank Liising AS-le, mida tõendab hageja pangakonto väljavõte (t/l 26), kuid, et sõidukit ei kasuta ta üksi, vaid seda kasutavad ka tema 4 alaealist last, tuleb arvestada hageja põhjendatud kuluks nimetatud kuluartikli eest 29,64 eurot (148,20:5) kuus; muud põhjendatud kulud 21,68 eurot. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt maksab hageja igakuiselt XXX AS-le 108,40 eurot järelmaksu (II kd 11-43), mis tuleneb XXX ja XXXAS vahel sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingust mööbli ostmiseks. Kuna mööblit kasutab hageja koos oma lastega, moodustab hageja osa nimetaud lepingu osamaksetest 21,68 eurot (108,40:5).
Kohus on seisukohal, et hageja kulutusi joogivee ostmisele Saku Läte OÜ-st ei saa pidada hageja vajalikuks ja põhjendatud kuluks, sest AS Tallinna Vesi poolt müüdav kraanivesi on tarvitamiskõlbulik nii joomiseks kui ka toidu valmistamiseks. Samuti ei saa lugeda hageja põhjendatud ülalpidamiskuluks tema kulusid seoses oma nelja alaealise lapse ülalpidamisega, mistõttu hageja alaealiste laste ülalpidamiskulusid hageja elatisenõude rahuldamisel kohus arvesse ei võta, sest hageja nõuab käesoleva hagi esitamisega elatist omale, mitte oma alaealistele lastele. Hageja laste ülalpidamiskulud on aga iseseisvad kulud, mida peavad kandma laste vanemad sõltuvalt laste vajadustest ja vanemate varalisest seisundist. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on 338,52 eurot.
19.Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suur on olnud hagetaval perioodil hageja sissetulek, s.o. kas sellest piisab tema ülalpidamiseks või on ta abivajav isik, kelle ülalpidamiseks kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele. Hageja pangakonto väljavõtted tõendavad järgmist: - alates 2014.a aasta algusest kuni 2014. aasta maikuuni on hageja saanud igakuiselt XXXOÜ osakute võõrandamise eest 100.- eurot, vanemahüvitist 950,97 eurot ning peretoetust 191,80 eurot, mis teeb kokku 1242,77 eurot kuus (I kd t/l 14-26); - 2014. aasta juunikuus sai hageja pensioni 170,30 eurot, peretoetust 196,75 eurot ja vanemahüvitist 950,98 eurot, mis teeb kokku 1318,03 eurot ( II kd t/l 30); - 2014.a. juulikuus sai hageja pensioni 170,30 eurot, vanemahüvitist 891,57 eurot ja peretoetust 268,51 eurot, mis teeb kokku 1330,38 eurot (II kd t/l 32-33);
Lk 6 (8)
-
2014.a. augustikuus sai hageja pensioni 170,30 eurot ja peretoetust 268,51 eurot, mis teeb kokku 438,81 eurot (II kd t/l 36); 2014.a. augustikuus sai hageja XXXOÜ osakute müügi eest 100.- eurot, pensioni 170,30 eurot, peretoetust 268,51 eurot, palka XXX275,21 eurot, töövõimetushüvitist 104,67 eurot ja toimetulekutoetust Tallinna Linnavalitsuselt 58,36 eurot, mis teeb kokku 977,05 eurot (II kd t/l 38-40).
Tulenevalt sellest, et kohus asus kohtuotsuse p-s 18 seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulu suurus kuus on 338,52 eurot, kuid hageja keskmiseks sissetulekuks kuus on olnud 2014. aastal 1284,77 eurot [(10.278,12 (kõik sissetulekud kokku 2014.a.) : 8 (kuud)], asub kohus seisukohale, et hageja ei ole hageja abivajav isik PkS § 111 lg 2 mõttes, vaid tal on piisavalt vahendeid oma ülalpidamiskulude kandmiseks, millest tulenevalt hageja nõue kostja vastu elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu põhjusel, et hageja ei ole abivajav isik, puudub vajadus kohtuotsuses analüüsida hageja teisi väiteid ja kostja vastuväiteid hagile, sest hagi jääb rahuldamata juba üksnes eelpool nimetatud põhjendusel. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
20.Kohus jätab kohtuotsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel järgmised hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid: sotsiaalkindlustusameti Tallinna Büroo otsuse 5. märtsist 2014.a. hagejale töövõime kaotuse protsendi määramise kohta, hageja pensionitunnistuse koopia, sest hageja hagi aluseks olev asjaolu on see, et ta ei saa alla kolmeaastase lapse eest hoolitsemise tõttu töötada, Saku Läte OÜ arved, Tallinna XXX arved, Elion Ettevõtted AS arved põhjusel, et kulu vee ostmiseks OÜ-lt Saku Läte ei pidanud kohus põhjendatuks ning teised nimetatud tõendid ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid, Harju Maakohtu määruse kriminaalasjas 1-13-4082, millega kohaldati XXX lähenemiskeeldu XXX ja XXX suhtes, Harju Maakohtu teatise XXX vanglakaristuse kandmisele asumise kohta, XXX tervisekaardi SA-st Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik, kohtutäitur Kairi Kummi õiendi XXX töötasu suuruse kohta XXXOÜ-s, AS Ühisteenused arve, Dr XXX Kliinik AS arved hageja hambaravi teenuse eest tasumiseks ja Politsei ja Piirivalveameti teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta põhjusel, et need ei ole asjakohased tõendid käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Kohus ei arvesta kohtuotsuse tegemisel ka järgmiste kostja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega: Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-13-4082, millega kostjalt hageja kasuks 15.000.- eurot moraalse kahju hüvitamiseks välja mõisteti, väljavõtteid XXX Facebooki kontolt, XXX sünnitõendit ja kostja pangakonto väljavõtted. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendeid ei ole vaja kohtuotsuses analüüsida põhjusel, et kohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata kuna hageja ei ole abivajav isik PkS § 111 lg 2 mõttes.
Menetluskulude jaotamine.
21.Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata jäävad nii hageja kui ka kostja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, v.a. hageja esindaja kulud, sest kohus andis hagejale oma 12.08.2014.a. määrusega riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi
Lk 7 (8)
õigusabi tasu ja kulusid. Nimetatust tulenevalt jäävad hageja esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine.
22.Tsiviilasja hinna kindlaksmääramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse hagihind nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kuna hageja esitas kohtusse elatise nõude 355.- eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja hind 3195.- eurot (9 x 355). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk 8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.