Jätta Tartu Maakohtu 25. juuli 2014. a otsus muutmata ja Ü.L. apellatsioonkaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Ü.L. kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
Vastustajad (hagejad): T.L. (isikukood: XX), J.L. (isikukood: XX), seaduslik esindaja T.U. (end X.), lepinguline esindaja Irina Mikson
menetluses
kantud
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.T.L. ja J.L. (alaealised lapsed) esitasid 17. aprillil 2014 Tartu Maakohtule hagi Ü.L. (isa) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed koos emaga. Alates 2013. aasta augustikuust on kostja täitnud ülalpidamiskohustust ebaregulaarselt ja ebapiisavalt, s.o vähem kui perekonnaseaduses sätestatud miinimummäär. Augustist 2013 kuni aprillini 2014 on kostja tasunud elatisena kokku 2 015 eurot. Võttes aluseks PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäära, on kostja maksnud elatist eelnimetatud perioodil vähem kokku 1 005 eurot. Hagejad paluvad välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates augustist 2013 ühekordse summana 1 005 eurot ning edaspidi igakuiste maksetena järgneva kuu eest ette seaduses sätestatud miinimummääras vastavalt PKS § 97 p 1 ja 2 sätestatule. Hagejad leidsid, et kostja väide sissetuleku puudumise kohta 2014. aasta talvel ei vasta tõele. Kostja kasvatab erinevaid põllumajandussaadusi, tegutsedes füüsilisest isikust ettevõtjana. Ta saab tulu põllumajandussaaduste müügist ja lumetõrje lepingu alusel Laheda vallaga, tunnihinnaga 33 eurot. Kostja teostab oma tehnikaga teenustöid teistele isikutele – koristab vilja ja pressib heina. Ta on Lasva valla volikogu liige. Kostja ei ole esitanud kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute kohta. Kostja vastuses märgitud mopeedi kinkis kostja pojale sünnipäevaks ja mingit kokkulepet kingitud mopeedi järelmaksumakseid elatisena arvestada ei ole sõlmitud. Kostjale kuulub ka mitu kinnistut, mida kostjal on muu sissetuleku puudumisel võimalik võõrandada, et täita oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust.
2.Kostja võttis hagi osaliselt õigeks. Kostja kinnitas, et tasus pärast T.U. ega (end X) kooselu lõppemist lastele elatis 250 eurot kuus, mistõttu peab tagasiulatuva elatise nõuet alusetuks. Kostjal ei olnud võimalik maksta elatist vastavalt kokkulepitule talvekuudel, kuna sel perioodil puudus kostjal sissetulek. Lisaks elatisele on kostja tasunud poja T.L. mopeedi järelmaksu alates juunist 2013 igakuiselt 51,58 eurot (aasta jooksul 618,89 eurot), mida ei ole hagis kajastatud. Kostja sissetulek ei võimalda tasuda lastele elatist seadusega kehtestatud alammääras. Alates aprillist 2014 töötab kostja OÜ-s Zeigeri Veod töötasuga 355 eurot kuus. Seetõttu on kostja võimeline tasuma igakuiselt elatist 90 eurot ühe lapse kohta.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohtu 25. juuli 2014 otsusega rahuldati hagi. Ü.L. lt mõisteti laste kasuks välja elatis alates 01. augustist 2013 kuni 31. juulini 2014 (kaasa arvatud) ühekordse summana 1496,60 eurot. Samuti mõisteti alates 01. augustist 2014 elatis kummalegi lapsele igakuiselt 177,50 eurot kuni laste täisealiseks saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis
või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus määras, et igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohtu põhjenduste kohaselt puuduvad alused kostja poolt lastele antava elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale elatise maksmisel seaduses sätestatud miinimummääras oleks tema ise varaliselt vähem kindlustatud kui elatist saavad lapsed. Lisaks sissetulekule töötasu näol on kostjal veel teisi sissetulekuallikaid, mille kohta on kohtule esitatud tõendeid. Kuigi kostja on võtnud osa laste ülalpidamisest, ei saa seda lugeda piisavaks ning vastavaks laste vajadustele. Hagiavalduses on taotletud elatise väljamõistmist alates 01. augustist 2013. Ajavahemikul 2013. aasta augustist kuni 2014. aasta jaanuarini on kostja andnud hagejatele elatist 250 eurot kuus, kokku 1 500 eurot. Ajavahemikul veebruarist märtsini 2014 tasus kostja 170 eurot kuus, kokku 340 eurot ning 2014. aasta aprillis 175 eurot. Seega on kostja andnud lastele elatist vähem, kui seaduses sätestatud miinimummäär (2013. aastal 160 eurot kuus ning 2014. aastal 177,50 eurot kuus ühele lapsele). Vähemtasutud elatise summa ajavahemikus 2013. aasta augustist kuni 2014. aasta aprillini (kaasa arvatud) on 1 005 eurot (sh 2013. aastal viie kuu eest 350 eurot, 2014. aastal 3 kuu eest 475 eurot ning aprillikuu eest 180 eurot). Pojale kingitud mopeedi järelmaksu osamakseid, mida kostja tasub, ei saa arvestada elatise maksmise kohustuse täitmise osana, kuivõrd nimetatud rahasummasid ei saa kasutada hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväiteid asjaolule, et mopeed on kingitus. Maakohus pidas põhjendatuks välja mõista elatis tagasiulatuvalt ühekordse summana kuni kohtuotsuse tegemiseni lisaks hagejate poolt arvestatud elatise võlgnevusele (1005 eurot) ka kohtuotsuse tegemise seisuga tekkinud kohustus tasuda elatis 2014. aasta mai-, juuni- ja juulikuu eest 3 x 355 eurot, s.o 1065 eurot. Tagasiulatuvalt väljamõistmisele kuuluvast elatisenõudest tuleb maha arvestada T.U. ele hagejate kasvatamiseks määratud elatisabi kogusummas 575,40 eurot (20. mai 2014 Sotsiaalkindlustusameti otsus nr KE1115, tl 32). Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista tagasiulatuvalt elatis alates 2013. aasta augustist kuni 2014. aasta juulini (kaasa arvatud) ühekordse summana 1 496,60 eurot (1005 + 1065 – 575,40) ning alates 01. augustist 2014 elatis 177,50 eurot kuus lapse kohta.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Ü.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 25. juuli 2014 otsus ja teha asjas uus otsus, millega välja mõista apellandilt elatis 90 eurot kuus lapse kohta alates hagi esitamisest. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus jätnud tähelepanuta kostja vastuväite, et tema ja laste ema vahel oli suuline kokkulepe elatise tasumiseks 250 eurot kuus kahele lapsele. T.U. on seda pahatahtlikult eitanud; 2) esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära, sest apellant koondati eelnevast töökohast. Uue heapalgalise töökoha leidmine Võrumaal on äärmiselt raske. Apellandil ei olnud võimalik esitada tõendit OÜ-s Zeigeri Veod saadud töötasu kohta, sest apellant oli töötanud firmas alles kuu aega. Apellant esitab õiendi vahepealsel perioodil saadud töötasu kohta. Käesoleval ajal on apellandi palk 360 eurot, millest poole on apellant tasunud laste ülalpidamiseks ja võlgnevuse katteks. Apellant ei ole saanud tulu füüsilisest isikust ettevõtjana. Seda tõendab apellandi tuludeklaratsioon. Talv 2013/2014 oli lumetu ja mingit
teenistust lumetõrjetöödest ei olnud võimalik saada. Apellant saab küll hüvitist volikogu istungitest osavõtmise eest, aga see katab põhiliselt transpordikulud. Põllumajanduslik tootmine väikesel pinnal nagu apellandil ei võimalda saada mingit rahalist sissetulekut; 3) on maakohus ebaõigesti leidnud, et mopeedi järelmaksu ei saa lugeda elatise maksmise osana. Mopeedi ostmise pojale tingis praktiline vajadus, sest poeg saab seda kasutada koolis käimiseks ja muudeks igapäevasteks vajadusteks. Apellant ei ole kunagi suutnud teha lastele 1 000 euro suuruseid kingitusi; 4) ei jääks apellandile pärast 360 euro suurusest palgast elatise tasumist enda vajaduste minimaalseks rahuldamiseks mingit osa sissetulekust. Kogu sissetulek kuluks elatise tasumisele. Kindlasti ei ole laste huvides apellandi pankroti välja kuulutamine, mis võib järgneda maakohtu otsuse täitmisele asumisele.
5.T.L. ja J.L. vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Samuti palusid vastustajad jätta menetluskulud täies ulatuses apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei kajasta apellandi esitatud tõendid tema tegelikku majanduslikku seisu ja kõiki tema sissetulekuid. Kostja ei ole esitanud oma pangakontode väljavõtteid (on esitanud üksikuid kontokandeid), tõendeid lumetõrje ja volikogu liikme tasustamise kohta. On üldteada asjaolu, et väiketaludes maa harimisel ja väiketootmisel toimub arveldamine reeglina sularahas, saadusi müüakse turgudel ja laatadel sularahas, kuid nende sissetulekute kohta ei ole kostja andmeid esitanud; 2) ei ole kostja tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja ei ole töövõimetu, tal ei ole teisi alaealisi lapsi. Kostja ei vabane elatise maksmise kohustusest põhjusel, et tema töötasu on väike. Kostja ei ole midagi teinud suurema töötasuga töö leidmiseks. Kuni elatisnõude esitamiseni oli kostja töötasu rekkaja treilerijuhina üle 1 000 euro kuus, praegugi töötab kostja rekka- ja treilerijuhina, tema töö iseloom ei ole muutunud, kuid kostja esitatud andmete kohaselt on tema töötasu nüüd 3 korda väiksem ning FIE-na tegutsemine on kahjumlik. Kui FIE-na tegutsemine on kostjale kahjumlik, siis ei ole ju mõistlik selle tegevusega jätkata; 3) on apellandil vara, mida ta saaks realiseerida elatise maksmiseks: mitu kinnistut, sõiduautod, jahirelvad ja põllumajandustehnika; 4) õpib T.L. Väimela Kutsehariduskeskuses ja ainuüksi transpordikulud kooliskäimiseks on 70-80 eurot, lisaks lõunasöögiraha vähemalt 3 eurot iga päev, kokku 140-150 eurot kuus. Hagejad ei ole nõus kostja pakutud 90-eurose elatusrahaga. Hagejate igapäevased kulutused on järjepidevalt suurenenud ja see ei taga nende minimaalseidki vajadusi, samas kostja elustandardis muutusi ei ole toimunud. Kostja kingitud rollerit T.L. kasutada ei saa, sest tal puudub juhiluba ning roller on liiklusregistris registreerimata, sest dokumendid asuvad kostja käes.
6.Vastuseks vastustajatele selgitas Ü.L. , et tema varasem töökoht oli tõesti kõrgemapalgalisem, kuid seoses töömahtude vähenemisega teedeehitusel toimus ettevõttes koondamine ja oli ime, et õnnestus leida uus töökoht. Apellant töötab osalise tööajaga ja siiski tekivad töös mõnepäevased seisakud. Võru- ja Põlvamaal ei ole enam väikepõllupidamist, vaid tehakse palju tööd vastastikuse abistamise korras. Apellant on ka lõpetamas tegutsemist FIEna, sest see on kahjumlik. Vastustajate andmed apellandi majandusliku olukorra kohta ei vasta tegelikkusele. Apellant on valmis poja rolleri vajadusel registreerima. Lisaks on vanematel võrdne kohustus lapsi ülal pidada. Laste emal oli hea töökoht, aga käesoleval ajal on ta töötu.
Ka laste ema peaks pingutama, et käia tööl ja seista hea laste käekäigu eest. T.U. ei ole töövõimetu, et ta peaks olema töötuna kodus. Ü.L. le on saanud teatavaks, et T.L. kulud seoses õppimisega Väimela Kutsehariduskeskuses on väiksemad, kui seda on väitnud vastustajate esindaja. Ü.L. vestles kooli juhtkonnaga ja selgitas välja, et ühiselamu toa kasutamise eest tuleb tasuda 40 eurot kuus ja bussisõit kooli ja koju kompenseeritakse bussipileti esitamisel. Lisaks on T.U. kasutanud laste isa poolt tasutud elatist auto soetamiseks, mida T.U. kasutab oma uue abikaasa tööle sõidutamiseks. T.U. ei kasuta autot laste huvides.
7.Vastustajate täiendava vastuse kohaselt on Ü.L. ilmselgelt eesmärgiga vabaneda oma alaealiste laste ülalpidamise kohustusest asunud varjama oma sissetulekuid ja vara. Vastustajate täiendavate seisukohtade kohaselt: 1) on Ü.L. kinnistusraamatu andmetel võõrandanud 31. juulil 2014 tema omandis olnud kinnistu nr XXX. Ü.L. Swedbanki pangakontolt kinnistu võõrandamisest saadud tulu ei nähtu, mis annab aluse arvata, et tegemist võib olla näiliku tehinguga või on tehing tehtud sularahas; 2) alates juunikuust 2014 on apellant teinud pangakontole sularaha sissemakseid, puuduvad maksed igapäevaste kulude eest (toidule, eluasemele jm) nagu varem. Peale elatisnõudes kohtuotsuse tegemist on Ü.L. pangakontole laekuv töötasu vähenenud poole võrra, samas ei ole ta esitanud tõendeid osalise koormusega töötamise kohta. Üle 11 000 euro laekumine
22.septembril 2014 ilmestab Ü.L. tegelike sissetulekute suurust. Vastustajate andmetel kasutab Ü.L. ka lähisugulaste pangakontosid oma sissetulekute varjamiseks ning arveldab sularahas. Iga-aastaselt on Ü.L. saanud PRIA toetusi, viimati 08. detsembril 2014, kuid pangakonto ei kajasta põllumajandussaaduste tootmise ja realiseerimisega seotud tehinguid; 3) on Ü.L. l vara, mille realiseerimisel saab ta täita oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust. Juhul kui ta on vara vahepeal võõrandanud, on tal vahendeid, et ülalpidamiskohustust täita. Ü.L. le kuulub mitu sõidukit – maastur reg nr XXX ja sõiduauto Volkswagen Passat reg nr XXX, mida kinnitavad Ü.L. pangakontolt tasutud sõidukite kindlustusmaksed (24.01.2014 ja 12.03.2014). Samuti kinnitab Ü.L. Swedbanki pangakonto väljavõte, et ta omab traktorit (maksed 28 ja 29.11.2013, 05.01.2014, 27.04.2014), maasturit Terrano (maksed 230 eurot esilukkude eest 23-24.01.2014) ja relva (relvaloa eest makse 28.04.2014); 4) ei taga pojale kingitud rolleri registreerimine vastustajate igapäevast ülalpidamist. Pealegi puudub T.L. l juhiluba ja rollerit ta niikuinii kasutada ei saa; 5) on apellandi väited T.U. e kohta pahatahtlikud ja solvavad. T.U. on laste sünnist saati nende eest igapäevaselt hoolitsenud ja neid kasvatanud. Ta on pidanud tegema rasket füüsilist tööd, mille tõttu on tema tervis halvenenud ning arstid on keelanud tal raske füüsilise töö tegemise. Peri Põllumajanduslik OÜ lõpetas 4. septembril 2014 T.U. ega töölepingu tema tervisliku seisundi tõttu. T.U. otsib sobivat tööd, ta on töötuna arvel Töötukassas ja saab töötuskindlustushüvitist. Vastustajate ülalpidamisel on abiks T.U. e abikaasa, kes käib tööl; 6) on pahatahtlikud ja ebaõiged apellandi väited, et laste ema on elatusraha kasutanud endale sõiduauto soetamiseks mitte laste ülalpidamiseks. Selleks, et tagada lastele ja oma perele liikumisvõimalus, mis on elementaarne, ostis T.U. e abikaasa septembris 2014 laenuga sõiduauto, mille makseid ta tasub ise maksegraafiku alusel. Ilma isikliku transpordivahendita ei saakski vastustajad koolis käia, kuna nende elukoht on nii kõrvalises maakohas, kus enda transpordita kooli ei saa ja ei ole võimalik ka kusagil käia. Vastustajate elukohast asub 7 km kaugusel bussipeatus, kust on võimalik sõita Väimelasse ja mujale, (1 km kaugusel asuvas peatuses käib buss 1 kord päevas Põlvasse) ja 12 km kaugusel asuvas Põlvas saab teha eluks vajalikud igapäevased sisseostud (toit, õppevahendid, esmatarbekaubad);
7) ei ole vastustajate esindaja esitanud kohtule ebaõigeid andmeid. T.L. ei kasuta ühiselamu tuba ja ei tasu selle eest. T.L. elab koos emaga kodus ja igapäevaseks kooliskäimiseks sõidab edasi-tagasi 64 km pikkuse maa. Õpilaskodu koha maksumuseks on 40-65 eurot kuus, selle kasutamiseks ja sellega kaasnevate vastustaja täiendavate toidukulude katmiseks, mis oleksid koolipäevadel nädalas vähemalt 40 eurot, laste emal rahalisi vahendeid ei ole. Kuna kodu lähedusest bussi Väimelasse ei lähe, viib laste ema poja T.L. autoga 7 km kaugusel asuvasse bussipeatusse ja käib peale koolipäeva lõppemist tal tihti järel 12 km kaugusel asuvas Põlvas (edasi-tagasi 24 km). Koolist saadav T.L. sõidukulu hüvitis on osaline ja arvestatud 40 km vahemaaga kõige odavama tariifiga bussipiletite esitamisel, see ei kata T.L. tegelikku transpordikulu isegi mitte veerandi ulatuses. Tütar J.L. õpib algkoolis Põlvas ja ema viib ta autoga iga päev bussi peale, tütar saab koju ka vallabussiga, aga kui bussiaeg ei sobi, käib ema tütrel järel Põlvas. Vastustajate elukohas kauplus puudub, kõik vajalikud sisseostud tuleb teha samuti Põlvas. Igapäevased kulutused transpordile, kasvavate laste toidule, riietele, jalatsitele, õppevahenditele, olmetarvetele ja muude laste arenguks vajalike kulutuste katmine, on laste kasvades iga-aastaselt suurenenud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ja väljamõistetud elatise vähendamiseks. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hinnanud õigesti ja põhjendatult kõiki asjas esitatud tõendeid. Samuti on maakohus andnud hinnangu poolte väidetele ja menetluses esiletoodud asjaoludele ning asunud põhjendatult seisukohale, et Ü.L. on võimeline tasuma elatist kummalegi lapsele seaduses sätestatud miinimummääras. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnormi ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Ü.L. apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsusega välja mõistetud igakuise elatise vähendamiseks ega otsuse tühistamiseks tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise osas.
9.Paljasõnaline ja tõendamata on apellandi väide, et tema ja laste ema vahel oli suuline kokkulepe elatise tasumiseks 250 eurot kuus kahele lapsele. Samuti on paljasõnaline Ü.L. väide T.U. e pahatahtlikkusest sellise kokkuleppe olemasolu eitamisel. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui pooltel oli kokkulepe elatise maksmise kohta teatud määras, ei välista see elatise nõude esitamist kohtule. Elatise suuruse üle otsustades ei lähtu kohus mitte poolte varasemast kokkuleppest, vaid eelkõige lapse vajadustest ja kohustatud isikute majanduslikust seisundist (vt nt RKTKo 3-2-1-69-13 p-d 17 ja 18).
10.Ringkonnakohus on TsMS § 230 lg 4 alusel kohustanud apellanti esitama andmed oma varalise seisundi kohta (sh pangakonto väljavõte alates 01. augustist 2013) koos hoiatusega, et kohus võib ka ise nõuda asjakohast teavet TsMS § 230 lg 5 alusel. Ringkonnakohtu määratud tähtajaks ei esitanud Ü.L. nõutud andmeid ning ringkonnakohus esitas TsMS § 230 lg 5 p 5 alusel krediidiasutustele päringu apellandi majandusliku seisundi kohta teabe saamiseks. Ü.L. Swedbank AS-is asuv pangakonto väljavõte perioodi eest 01. augustist 2013 kuni 05. jaanuarini 2015 kinnitas maakohtu järeldust, et kostjal on lisaks töötasule olemas täiendavaid vahendeid, mille arvel on võimalik tasuda lastele elatist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja vastustajate seisukohaga, et puuduvad alused kostja poolt lastele makstava elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.
10.1.Ü.L. pangakonto väljavõttelt nähtuvad arvukad sularaha sisse- ja väljamaksed annavad alust arvata, et Ü.L. arveldamine toimub osaliselt sularahas (sh 01.08.2014 sularaha sissemaksed kokku 120 eurot, 29.12.2014 sularaha sissemakse 405 eurot). Samuti nähtub
pangakontol eelduslikult töötasuga mitteseotud laekumisi (sh 18.11.2013 laekumine 308 eurot A.K. (arve tasutud Laheda Jahiseltsilt), 07.04.2014 laekumine 200 eurot N.S., 22.09.2014 laekumine 11 085,10 eurot (millest 8 481,30 eurot maksis Ü.L. tagasi 24.09.2014) Oilseeds Trade AS-ilt). Paljasõnaline on ka Ü.L. väide, et põllumajanduslik tootmine väikesel pinnal ei võimalda apellandil saada mingit rahalist sissetulekut ning et apellant on lõpetamas tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana. Pangakonto väljavõtte kohaselt on Ü.L. saanud korduvalt toetust PRIA-lt (viimati 08.12.2014 summas 2 947,63 eurot).
10.2.Lisaks eeltoodule on vastustajate esindaja õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et Ü.L. on käesoleva tsiviilasja menetluse kestel võõrandanud temale kuulunud kinnisasja. 31. juuli 2014 kinnistamisavalduse alusel on kinnistu asukohaga XXX, XXX , Lasva vald, Võrumaa (registriosa nr XXX) uueks omanikuks A.K. . Samas ei nähtu pangakonto väljavõttelt kinnistu võõrandamise eest saadud summa laekumist. Kinnistu võõrandamisest saadud tulu oleks Ü.L. saanud kasutada lastele elatise tasumiseks. Liiklusregistrist nähtuvalt on Ü.L. märgitud 13 sõiduki kasutajana (sh 2 sõiduki omanikuks on Ü.L. tööandja OÜ Zeigeri Veod). Ehkki Ü.L. le ei kuulu registri kohaselt ühtegi sõidukit, on ta pangakonto väljavõttest nähtuvalt teinud kulutusi nii sõidukite parandamisele kui ka kütusele.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles osas, et T.L. le kingitud mopeedi järelmaksu ei ole alust arvestada elatise maksmise osana. Lisaks tuleb märkida, et kuna T.L. l ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, ei saa ta kasutada mopeedi transpordivahendina ja selliselt mõjutada igakuiselt transpordile tehtavaid kulutusi. Ü.L. vastuväited T.L. igakuistele kulutustele seoses Väimela Kutsehariduskeskuses õppimisega on otsitud ja põhjendamatud. Kuna T.L. elab kodus, ei ole tal kulutusi ühiselamule ja hariduskeskuse poolt pakutavale toidule. Vastustajate esindaja on selgitanud ringkonnakohtule ka laste kulutusi transpordile.
12.Ringkonnakohus nõustub vastustajate esindaja seisukohaga, et Ü.L. väited seoses elatisena makstavate summade kasutamisega ja T.U. e sissetulekuga on põhjendamatud. Kohtule esitatud tõendid ei anna alust arvata, et lastele mõeldud elatist oleks kasutatud nende huvide vastaselt. T.U. e vähenenud sissetulek ei anna alust vähendada Ü.L. lt väljamõistetavat elatist. Vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (RKTKo 3-2-1-118-12 p 14). Arvestada tuleb mh sellega, et T.U. kannab laste igapäevaseid kulutusi, sest lapsed elavad T.U. e ja tema abikaasaga.
13.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtul piisavalt alust arvata, et Ü.L. majanduslik seisund on oluliselt parem, kui Ü.L. poolt apellatsioonkaebuses väidetud, ning et Ü.L. on oma sissetulekuid ja vara varjanud. Nii tagasiulatuva elatise väljamõistmine kui ka igakuise elatise väljamõistmine miinimummääras vastab Ü.L. majanduslikule seisundile. Alusetu on väide, et pärast lastele elatise tasumist ei jääks Ü.L. le vahendeid enda igakuiste kulutuste kandmiseks
14.Kuna ringkonnakohus jätab Ü.L. apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, jätab ta apellatsioonimenetluse kulud Ü.L. kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Alates 01.01.2015.a kehtiva menetlusõiguse seaduse kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu (näiteks lepingulise esindaja tasu), üksnes siis, kui
menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes, kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja. Kuna käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi enne 01.01.2015, ta menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja ei küsinud ning märkis otsuses, et menetlusosalistel on õigus esitada kulude summaarse kindlaksmääramise taotlus asjas lõpplahendi teinud maakohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul (TsMS § 174 lg 1). Kuigi praeguseks ei kehti enam säte, mis lubas esitada menetluskulude nimekirja pärast lõpplahendi jõustumist, tuleb siiski kohaldada varasemat seadust nende lõpplahendite suhtes, mis tehti enne 01.01.2015, ning lubada kulude kindlaksmääramise taotlust esitada kehtinud seaduses ettenähtud korras. Seejuures on oluline ka tagada, et ühe ja sama tsiviilasja puhul toimuks erinevate kohtuastmete menetluskulude kindlaksmääramine samade põhimõtete järgi, seda sõltumata lahendi tegemise ajast. Eeltoodust tulenevalt ei määra ringkonnakohus menetlusosalistele apellatsioonimenetluse kulude nimekirja esitamiseks tähtpäeva, vaid määrab kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse. Kohus selgitab, et menetluskulude summaarse kindlaksmääramise korra osas tuleb menetlusosalistel juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonist. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.