Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots
Tsiviilasi
AV (endine S) hagi DS vastu elatise saamiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.01.2015, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AV apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
7731 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AV (endine S, isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja JV Kostja DS (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2014 otsus ja saata tsiviilasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Menetluskulude jaotus otsustatakse asja lõplikul lahendamisel. Edasikaebe kord ja selgitused Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja on sündinud JV (S) ja kostja abielust XX.XX.XXXX. 14.12.2008 poolte suhted lõppesid ja AS jäi elama ema juurde ning tema ülalpidamise eest hoolitseb ainult ema. Abielu lõppemisest alates ei ole lapse isa last materiaalselt toetanud ning ei osale tütre kasvatamises. Lapse ülalpidamiseks kulub kuus 2 073,32 eurot. Kulutused koosnevad: toidule 497,22 eurot, eluasemele 110,70 eurot, raamatutele 30,02 eurot, koolitarvetele 60,45 eurot, riietele-jalanõudele 289,33 eurot, ravimitele 12,93 eurot, hügieenitarvetele 116,36 eurot, mänguasjadele ja tarvikutele lapse arendamiseks 69,54 eurot, sporditarvetele koolis ja spordiga tegelemiseks 110,86 eurot, vabale ajale (meelelahutus, kino teater, kontserdid, sünnipäevad, puhkus, tähtpäevad) 314,28 eurot, transpordikulu 78,66 eurot, lapse ülalpidamisega seotud kodutarvetele 27,32 eurot, lapse toa sisustusele ning vajalikele elektroonilistele seadmetele 118,83 eurot ja muud põhjendatud kulud 236,83 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise 1 036,50 eurot kuus alates 04.02.2014 kuni täisealiseks saamiseni, elatise maksmise tähtajaks iga kuu 3-ndaks kuupäevaks lapse ema JV pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank. Hageja taotles ka elatist tagasiulatuvalt alates 06.02.2013 kuni 06.02.2014 summas 12 438 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused.
2.Kostja vaidles vastu elatise suurusele ja leidis, et optimaalne elatise suurus on 106.34 eurot. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatise tema alaealise lapse AS ülalpidamiseks 177,50 eurot kuus alates 04.02.2014 (kaks päeva enne hagi esitamist) kuni lapse täisealiseks saamiseni või lapse põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 96, § 97 p1, § 99 lg 1, 100 lg 1 alusel). Maakohus jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude perioodi 06.02.2013 kuni 06.02.2014 eest (PKS § 108 alusel). Asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, samuti riideid ja jalanõusid, mis tulenevalt lapse kiirest kasvamisest vajavad sagedast uuendamist, on üldtuntud asjaolud, mida tõendada ei ole vaja. Hageja väide, et lapse ülalpidamiseks kulub 2073,32 eurot kuus, millest kostjal tuleks kanda ülalpidamiskulusid 1036,50 on 9-aastase lapse kohta ebausutavad. Hagis loetletud kulutusi ei ole ühegi tõendiga tõendanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et AS toitlustamiskulud kuus on 497,22 eurot. Puuduvad tõendeid selle kohta, et lapse toitlustamine toimub hagis toodud kalkulatsiooni järgi ja et need kulutused on kandnud lapse ema. Lapse ülalpidamise kulude kandmisena on lapse ema esitanud Elisa 3 telefoni arve, telefonide kasutajaks on arvel märgitud lapse ema, kuid ei ole märgitud, et mõni telefon neist kuuluks lapsele ning et hageja ema on need kulutused kandnud. AS ülalpidamiskulude hulka tuleb arvestada ka mõistlikke kulutusi kultuuriürituste külastamisele (kino, teater, muuseum, loomaaed, tsirkus vmt), samuti suvepuhkuse veetmisele, sest need laiendavad lapse silmaringi ja arendavad teda. Laps ei pea käima igal aastal välismaal puhkamas, millest tulenevalt peab kohus põhjendatuks arvestada nimetatud kulutusteks kokku 50 eurot kuus.
2(6)
Arvestades asjaoluga, et lapse ülalpidamiskulude hulka kuuluvad kindlasti ka eluasemekulud, sest ka 9-aastane laps tarvitab elektrienergiat ja vett, samuti tekitab prügi, mille äraveo eest tuleb tasuda, tuleb hageja eluasemekulude suuruseks kuus arvestada 20 eurot. Elektrienergia eest makstava tasu suurust tõendavad AS Eesti Energia arved, kuid mitte need arved, millised on esitatud VS. Nimetatud arvetest nähtuvalt elab selles aadressil VS, kes ei ole lapse ema. Juhul kui VS elukohaks oleval aadressil elab ka näiteks hageja ning hageja esindaja, tuleb arvetele märgitud summad jagada kõigi seal elavate isikute arvuga. Samas ei tõenda JV nimele esitatud arve Elisa Eesti AS-st alaealise kulutusi, sest on ebatõenäoline, et 9-aastasel lapsel on kulutused mobiiltelefoni kasutamisele, sest arvele on märgitud telefoni kasutajaks lapse ema. Kõige eeltoodu alusel saab lähtuda seisukohast, et AS põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on vastavalt seaduses toodud minimaalmäärale, so käesoleval aastal 177,50 eurot kuus. Tagasiulatuva elatise osas arvestas maakohus Riigikohtu seisukohtadega lahendis 3-2-1-136-13 ja leidis, et tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, mistõttu ei ole põhjendatud ja kooskõlas PKS §-s 108 sätestatuga kostjalt elatise tagasiulatuv väljamõistmine alates 06.02.2013 kuni 06.02.2014. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
4.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus jättis ebaseaduslikult läbi vaatamata ja rahuldamata hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Maakohus jättis ebaõigesti tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Maakohus ei ole viidanud ühelegi asjaolule ega tuginenud ühelegi tõendile. Otsus on ebaõige osas, millega kohus jättis elatise summas 859 eurot kostjalt välja mõistmata. Kostja ei ole esitanud vastust hagile ja seega tulenevalt TsMS 231 lg-test 1 ja 2 võttis kostja omaks hageja väited kulutuste suuruse kohta ja lapse vajaduste kohta. Seetõttu on ka ebaõige ja vastuolus menetlusnormidega maakohtu seisukoht, et hageja peab esitama täiendavaid tõendeid kulutuste tõendamiseks. Hagile mittevastamisega võttis kostja omaks ka muud hagis esitatud asjaolud ja maakohtu seisukoht, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud, on vastuoluline ja ebaseaduslik. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ei võtnud omaks hageja väiteid elatise suuruse ja lapse vajaduste kohta, ka siis on ikkagi maakohtu otsus selles osas ebaõige. Hageja on tõendanud oma nõude suuruse, esitades erinevaid tõendeid. Maakohus on otsuses analüüsinud ainult kulutusi toitlustamisele, telefonile, kultuurüritustele ja eluasemele. Muude kulutuste kohta esitatud tõendid ja hageja väited on maakohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta. Maakohtu hinnang tõenditele ja hageja väidetele, mis on seotud Elisa telefoniga, kultuuriüritustega, eluasemega ja toitlustamisega, on meelevaldsed. Maakohus ei ole hagejaga arutanud Elisa telefoni omandi küsimust ega selgitanud, et hagejal on vaja esitada täiendavaid tõendeid. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja eluasemekulude suuruseks kuus on 20 eurot. Arusaamatu ja üllatuslik on maakohtu seisukoht, et hageja esitatud tõendid ei tõenda eluasemekulude suurust, kuna korteris elab VS, kes ei ole lapse ema. Maakohus ei ole seda küsimust hagejaga arutanud.
3(6)
Samuti on üllatuslik maakohtu seisukoht, et hageja ei ole esitanud kohtule täiendavaid tõendeid toitlustamisekulude tõendamiseks. Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et lapse kulud vabale ajale on ainult 50 eurot kuus. Maakohus ei ole välja toonud, millised kulutused ei ole lapsele vajalikud, leides üksnes üldsõnaliselt, et lapse jaoks ei ole vajalik igal aastal käia välismaal puhkamas. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostjale on apellatsioonkaebus kätte toimetatud, kuid vastust kostja kohtule esitanud ei ole. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja tsiviilasi tuleb saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kuna esimese astme kohtus on tõlgendanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, rikkumisi ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5). I
7.Maakohtu otsus on vastuoluline: ühelt poolt leiab maakohus, et kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud, teisalt, et kostja ei ole kinnitanud e-posti kättesaamist. Ometi on maakohus leidnud, et sellises olukorras on võimalik otsus teha. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja elukoht Vene Föderatsioonis. Kohtudokumentide kätteandmist kostjale reguleerib seega Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Maakohus ei ole menetlusdokumente ega kohtukutseid nimetatud lepingu kohaselt kätte toimetanud ja pole järginud lepingu art-tes 4 ja 9 sätestatud suhtlemise ja dokumentide kätteandmise korda, mis näeb ette kohtudokumentide kätteandmise läbi Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi. Kuna hagimaterjalid ja kutsed kohtuistungitele ei ole vastavalt õigusabilepingule kätte toimetatud, võib tekkida olukord, kus hageja kasuks tehtud kohtuotsust Vene Föderatsioonis samas lepingu art 56 p 1 alusel ei tunnustata ega täideta. Maakohus saatis kostjale hagimaterjalid ja kohtukutse otse, ilma Justiitsministeeriumi poole pöördumata. Materjalid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Maakohus avaldas kohtukutse 03.06.2014 kohtuistungile väljaandes Ametlikud Teadaanded. Nimetatu ei vasta õigusabilepingus sätestatud korrale.
8.Toimikust nähtuvalt oli kohtule teada kostja töökoha aadress ja kostja töökoha e-posti aadress. Nende kaudu oleks maakohus võinud proovida hankida teavet kostja elukoha kohta või toimetada hagimaterjalid kätte kostja töökoha kaudu läbi Justiitsministeeriumi. Hagimaterjalide kättetoimetamise kohta töökoha e-postiaadressi kaudu pole kostja vastavat kinnitust saatnud, kuid kostjale võisid jääda arusaamatuks maakohtu eestikeelsed juhised e-kirjade kättesaamise kinnitamiseks. Kostja avaldas, et ta ei saa aru kohtu eestikeelse e-postiga saadetud kohtu kaaskirjades sisalduvatest korraldustest. Ringkonnakohus saatis kostja töökoha aadressile venekeelse kaaskirjaga selgituse, et kostjal on õigus avaldada enne ringkonnakohtu otsuse tegemist oma lõplikud seisukohad. Kostja on vastanud 12.01.2015 e-kirjas, et ta ei ole saanud Harju Maakohtust asja materjale ega kohtukutseid. Asja uuel arutamisel tuleb kostjale edastada asja materjalid ja kohtukutse.
4(6)
9.Maakohtu toimikus sisaldub venekeelne vastus hagile, mis ei ole allkirjastatud mitte kostja, vaid eeldatavasti töökoha juristi poolt. Vastusele ei ole lisatud volitust, millest nähtuks, et tegemist on kostja esindajaga. Samas on maakohus jätnud põhjendamatult kõrvaldamata puudused menetlusdokumendis ja andmata kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 3401 lg 1). Samuti tuli kostja vastus nimetatud aadressilt ja hiljem paberkandjal. Kohus saab menetlusdokumendi tähelepanuta jätta alles siis, kui ta on puudustele tähelepanu juhtinud ja selgitanud puuduse kõrvaldamata jätmise tagajärgi (TsMS § 3401 lg 2). II
10.Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Nõuded otsuse põhjendusele sisalduvad TsMS § 442 lõikes 8, mille lausete 1 – 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu vaidlustatud otsus neile nõuetele ei vasta, sest otsuses ei ole tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis võiksid anda piisavat alust järeldusele hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise võimalikkuse kohta: maakohtu otsuses tuvastatud asjaolud ei ole asja lahendamiseks piisavad.
11.Maakohus ei ole kindlaks teinud, millised on lapse esmavajadused ning kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (PKS § 99 lg-te 1 ja 2).
12.Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (PKS § 101 lg 1). Asjakohaste tõendite puudumise korral tuleb välja mõista n-ö miinimumelatis. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis nõuetekohaselt hindamata hageja tõendeid tema igakuiste kulutuste suuruse ja nende vajalikkuse kohta. Maakohus on tõendeid valikuliselt käsitlenud. Maakohus on leidnud, et hageja tõendid tema kulutuste kohta söögile ja telefoniarvetele ei ole usaldusväärsed. Kohus on pidanud asjas kolm istungit, juhtimata kordagi hageja tähelepanu asjaolule, et tema poolt esitatud tõendid ei ole asjakohased või lubatavad (TsMS § 238), tegemata ettepanekut esitada asjakohane tõend (TsMS § 230 lg 2 II lause). Enamus tõendid on maakohus jätnud üldse käsitlemata, samuti pole maakohus põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta. Nimetatu on menetlusõiguse oluline rikkumine TsMS § 442 lg 8 III ja IV lause mõttes. III
13.Maakohtu seisukoht, et käesolevas asjas ei ole elatise väljamõistmine aasta tagasiulatuvalt tulenevalt Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, on põhjendamatu. Riigikohus on märgitud lahendis analüüsinud teistsugust olukorda, so varem väljamõistetud elatise muutmisega seonduvat. Nimetatud põhimõtted ei ole käesolevas asjas kohaldatavad, kuna kohus ei tuvastanud, et hageja kasuks oleks varasema kohtuotsusega elatis välja mõistetud. Seega tuleb asja uuel lahendamisel lahendada sisuliselt ka tagasiulatuva elatise nõue PKS § 108 alusel. IV
14.Maakohus on väljunud hageja nõude piiridest. Hageja palus välja mõista elatise kuni enda täisealiseks saamiseni. Maakohus on elatise välja mõistnud tingimuslikult kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. PKS ega TsMS sellist võimalust ette ei näe ja elatise vaidluses alaealisele ei saa lahendada elatise nõuet täisealisele isikule, kuna selle väljamõistmise eeltingimused ei ole käesoleva menetluse ajaks veel saabunud (PKS § 97 p 2).
5(6)
V
15.Apellant on maakohtule ette heitnud tagaseljaotsuse tegemata jätmist olukorras, kus kostja tähtaegselt hagiavaldusele ei vastanud ja hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Sellesisulist kirjalikku taotlust kohtutoimikus ei ole. Apellant ei ole viidanud menetlusdokumendi kuupäevale, millal ta sellise taotluse on esitanud. Hagimaterjalides ega kohtuistungi protokollides (tl 61, 96 ja 124) taotlust ei kajastu. Samas ei ole apellant vaidlustanud protokollide õigsust. Isegi selle vaidlustamise korral ei pea kohus tagaseljaotsuse taotlust rahuldama, vaid tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Seega pole selles osas võimalik maakohtule ette heita menetlusnormi rikkumist ja tagaseljaotsuse tegemata jätmist. VI
16.TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Niisuguseks rikkumiseks peab kolleegium maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist kostjale hagimaterjalide kättetoimetamisel ja kohtusse kutsumusel, eelmenetluse ülesannete ebapiisavat täitmist (TsMS § 392 lg 1) ja kohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmist (TsMS § 351 lg 1).
17.Menetluskulude jaotus otsustatakse asja lõplikul lahendamisel.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt /
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt /
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt /
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.