Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Jätta menetluskulud kostja J. T. kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik J. T. esitas (seadusliku esindaja vahendusel) 30.09.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult J. T. 200 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 07.10.2014. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 09.10.2014. a. Võlgnik J. T. esitas 21.10.2014. a nõudele vastuväite. 05.11.2014. a määrusega andis kohtunikuabi nõude üle Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.11.2014. a kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama hagi hagiavaldusele ettenähtud vormis. 12.11.2014. a esitas hageja hagi Kärdla kohtumajale. Hageja nõuab elatist kostjalt seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest. 19.11.2014. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 03.12.2014. a esitas kostja J. T. vastuse esitatud hagiavaldusele. 15.01.2015. a toimus Haapsalu kohtumajas Kärdlas kohtuistung käesolevas tsiviilasjas. Hageja nõuded, hageja nõude aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid 30.09.2014. a esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt palutakse kostjalt J. T. välja mõista igakuine elatisraha hageja J. T. ülalpidamiseks 200 eurot kuus. 12.11.2014. a esitatud hagiavalduse kohaselt palutakse kostjalt J. T. välja mõista igakuine elatisraha hageja J. T. ülalpidamiseks alates 30.09.2014. a miinimumsummas. Esitatud hagiavalduse kohaselt maksab kostja käesoleval hetkel elatist 100 eurot kuus ebaregulaarselt, kui talle meelde tuletatakse. Antud summa on ebapiisav lapse ülalpidamiseks ja tema igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Laps käib lasteaias. Hageja esindaja on töötu ja tal ei ole kindlat sissetulekut. Kinnis- ega vallasvara ei oma. Hagiavalduse kohaselt töötab kostja asutuses *. Hageja on seadusliku esindaja vahendusel esitanud kohtule nõude tõendamiseks hageja sünnitunnistuse. Kostja vastuväited ja kostja poolt esitatud tõendid 03.12.2014. a esitas kostja J. T. hagiavaldusele vastuse, mille kohaselt on kostja maksnud igakuiselt vähemalt 100 eurot lapse ema arvele ja palunud ka tšekke, kuhu raha läheb, kuid lapse ema on nende esitamisest keeldunud. Kostja ei ole nõus maksma lapse emale 200 eurot kuus lapsetoetust, sest lapse ema teeb kõik selleks, et kostja last ei näeks. Juhul, kui laps hakkab olema 4 päeva kuus kostja juures ja kui lapse ema tõestab, et raha kulub lapsele, on J. T. nõus maksma miinimumelatist. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja ei ole nõus maksma menetluskulusid ja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. J. T. on H. T. ja J. T. alaealine laps ning vanemad on kohustatud andma lapsele ülalpidamist. Lapse igakuised kulutused tuleb vanematel kanda ühiselt. Kui üks vanem ei osale igapäevaselt lapse kasvatamises ja ülalpidamises, siis tuleb ülalpidamist anda elatise maksmisega ning teine vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 12.11.2014. a esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista igakuine elatis miinimumsummas, so hagi esitamise ajal kehtinud töötasu alammäär 355/2=177,50 eurot kuus. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 3-2-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12). Kuna hageja palub elatise väljamõistmist miinimummääras, siis ei analüüsi kohus lapse vajadusi. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt J. T. hageja J. T. kasuks välja mõista elatis ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest 30.09.2014. a kuni J. T. täisealiseks saamiseni, so kuni *. a igakuiselt 177,50 (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot kuus, aga mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja seaduslik esindaja on kohtule kohtuistungil selgitanud, et kostja J. T. on maksnud hagejale elatist oktoobris 2014. a summas 100 eurot, novembris 2014. a summas 100 eurot, detsembris 2014. a summas 100 eurot ning jaanuaris 2015. a summas 100 eurot. Nimetatud summad, kukku 400 eurot tuleb väljamõistetavast elatisest maha arvata.

Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi hind on seega 1597,5 eurot (9x177,5). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tuginedes eeltoodule jätab kohus menetluskulud kostja J. T. kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.