Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-14-59544 selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtule on esitatud XXXja XXXhagi XXXvastu elatise nõudes alates 22.10.2014, elatise suuruses pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tagasiulatuvat elatist taotletakse hagejate poolt ainult juunikuu 2014 eest suuruses pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Mõlemale lapsele taotletakse elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse põhi- ja keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatisesumma lapsele igakuuliselt kanda laste seadusliku esindaja XXX(ik XXX) arveldusarvele. Laste elukohaks on ema elukoht. Kostja ei ole laste ülalpidamist piisavalt toetanud. Kostja on laste ülalpidamist toetanud alates juunikuust 2014 summas 250 eurot, mis on vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduses hagejate esindaja on märkinud, et kostja ei ole veel täitnud novembrikuu 2014 laste ülalpidamiskohustust, mis annab alust eeldada, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust. 02.12.2014 kohtuistungil hagejate esindaja taotleb elatise väljamõistmist ja tagasiulatuvat elatist ainult juunikuu 2014 eest. Kostja seisukoht Kostja on 18.11.2014 e-postiga edastanud enda dokumendid, millega soovib tõendada, et ta elatise maksmisest ei keeldu, kuid ta soovib, et elatis oleks mõistlik. Kostja enda majandusliku seisukorra tõttu üle 300 euro kahele lapsele kuus maksta ei saa. 02.11.2014 kohtuistungil kostja kinnitab, et juunis 2014 ta maksis kahele lapsele elatist kokku 250 eurot. Kostja selgitab, et tal olid oktoobris 2014 probleemid internetiga ning seetõttu ta palus lastele elatise maksmiseks ülekande teha tuttava kaudu ja seetõttu oktoobris 2014 lastele elatise makse hilines. Novembrikuu 2014 elatis on makstud 09.11.2014 summas 300 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 436 on sätestatud, et (1) Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. (2) Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. (3) Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. (4) Otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui 2(6)

2-14-59544 kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht.

Kohus, kuulanud hagejate esindaja ning kostja ja läbi vaadanud tsiviilasja kirjalikud materjalid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kostja ja hagejate seadusliku esindaja ühised lapsed on XXX ja XXX. Laste vanemad elavad eraldi juunikuust 2014. Laste ema hagis märgib, et hagiavalduse esitamise so 22.10.2014 seisuga on kostja täitnud ülalpidamiskohustuse alates 09.06.2014-11.09.2014 summas igakuuliselt 250 eurot. Hagejate esindaja esitab enda konto väljavõtte nimetatud kostjapoolsete ülekannete kohta (tl 8). Hagis on väidetud, et kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust, mis annab talle aluse eeldada, et kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust. Kostja on selgitanud kohtuistungil, et tal olid oktoobris 2014 probleemid internetiga ning ta palus lastele elatise maksmiseks ülekande teha tuttava kaudu ja seetõttu oktoobris 2014 lastele elatise makse hilines ning makstud on see 09.11.2014 summas 300 eurot (tl 29-30). Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Poolte vahel on vaidlus selles, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud piisavas ulatuses. Samuti vaidlevad pooled elatise kohustuse täitmise osas kostja poolt juunis 2014. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Kohtule on esitatud XXXja XXX hagi XXX vastu elatise nõudes alates 22.10.2014, elatis suuruses pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tagasiulatuvat elatist taotletakse hagejate poolt ainult juunikuu 2014 eest, elatist suuruses pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki elu-vajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse vajaduste suurus ei sõltu sellest, mida on vanemad suutelised lapsele lubama, vaid kindlaks tuleb teha lapse mõistlikud vajadused ning nende rahuldamiseks tehtavad kulutused. PKS § 102 lg 2 kohaselt on erandina mõjuval põhjusel võimalik vähendada elatist lapsele alla seaduses ettenähtud miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel elatise miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. 3(6)

2-14-59544 Kohus märgib, et kuigi elatise väljamõistmisel tuleb arvestada kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga, on primaarse tähtsusega eelkõige lapse objektiivselt põhjendatud vajadused, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes lapsevanema ebapiisav töötasu ei vabasta teda kui iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest vastavalt lapse vajadustele. Ka Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sellise suurusega sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Eeltoodu kohaselt ei ole kostjal tema sissetuleku puudumine arvesse võetav, kuna Riigikohus on lahendis 32-1-65-07 märkinud, et sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat alaealisele lapsele elatise maksmisest. Riigikohtu lahendis 3-2-1-118-12 on märgitud, et vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust ei tule PKS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses tõendada, kuid tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Eelnimetatud seisukohast lähtuvalt ja kuna hageja taotleb elatist miinimummääras, siis antud ulatuses ei ole vaja laste vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ( Riigikohtu lahend 3-2-1-165-13). Riigikohus lahendis 3-2-1-108-07 on kinnitanud, et elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Hagejate esindaja poolt esitatud hagejate esindaja väljavõttest nähtub, et kostja on 09.06.2014, 14.07.2014, 05.08.2014 ja 11.09.2014 lastele elatist maksnud igakuuliselt summas 250 eurot. Kostja poolt esitatud kahest maksekorraldusest nähtub, et lastele oktoobrikuu 2014 elatis on makstud 28.10.2014 ja 30.10.2014 kokku kahele lapsele summas 300 eurot (tl 29-30). Kostja märgib 02.12.2014 kohtuistungil, et novembrikuu 2014 makse on tal tehtud 09.11.2014. Novembrikuu 2014 makse tegemisele kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmist summas 300 eurot hagejate esindaja ei vaidlusta. Eelmärgitud kohtuistungil kostja selgitab, et kahele lapsele üle 300 euro kuus elatist maksta, tema töötasu oli 03.-05.2014 ca 900-1300 eurot (tl 35). Hagejate esindaja poolt taotletut ei saa kostja täita ka seetõttu, et töötuna ta on arvele võetud alates 09.06.2014 (tl 36). Kostja esitab ka oma pangakonto väljavõtted lastele elatise maksmise kinnitamiseks ning oma majandusliku olukorra st rahaliste vahendite suuruse kohta (tl 37-48), et tal ei ole võimalik hagejate nõuet täita suuremas summas kui igakuuliselt 300 eurot. Samuti kostjal ei ole võimalik hagejate poolt taotletud ülalpidamiskohustust täita, kuna tema ülalpidamisel on veel üks laps ja, et ta ei saa käesoleval ajal töötada, ning esitab tõendi operatsiooni kohta (tl 32 ja 56). Toimikumaterjalidest nähtuvalt on kostja ülalpidamisele XXX sündinud kostja laps XXX(tl 31). Eeltoodut arvesse võttes, kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Alaealist last peavad eelkõige ülal pidama tema vanemad. Riigikohus lahendis 3-2-1-33-11 on märgitud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt ka nt Riigikohtu 12. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13). Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas 4(6)

2-14-59544 tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (vt nt Riigikohtu 23. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5704, p 10; 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 16). Elatise suuruse määramisel tuleb kohtul arvestada ka asjaoluga, et vanem oleks võimeline kohtuotsust täitma. Toimikumaterjalidest nähtuvalt kostja on elatise maksmise kohustust täitnud ning kohtuistungil kinnitanud, et täitis elatist igakuuliselt 250 eurot, kuna 2014 kevadel oli töötasu ca 900-1300 eurot, samuti tema haigla tõendid, suvel 4 kuud järjest töötuna olek ei võimaldanud tal enamat lastele ülalpidamiseks tasuda. Elatise suuruse kindlaks määramisel kohus arvestab ka asjaoluga, et peale kostja ja hagejate ema kahe lapse on kostjal veel ülal pidada kolmas alaealine laps, kellele kostja on kohustatud ka ülalpidamist andma. Samuti kohus peab arvestama, et elatise väljamõistmisel ei satuks elatist maksva vanema teise isikuga ühine laps (antud juhul kolmas laps) halvemasse varalisse olukorda, võrreldes lastega, kellele ta elatist maksab või kellele elatis välja mõistetakse. Kohus leiab, et kostjalt tuleb elatis välja mõista vastavalt ka arvestades kostja enda poolt kinnitatud võimalustele 150 eurot kuus ühele lapsele, seega kahele lapsele kokku 300 eurot alates detsembrist 2014, kuna kohtu arvates kuni asja arutamiseni kohtus so 02.12.2014 kostja on täitnud ülalpidamiskohustust. Kuna kostjal on ka veel teine laps peale hagejate emaga kahte last, siis kohus leiab, et kostja on piisavas ulatuses laste ülalpidamiskohustust täitnud. Riigikohus lahendis 3-2-1-136-13 on märkinud, et õigustatud isik saab esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ja aasta jooksul enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud ülalpidamiskohustuse täitmiseks. (p 11) Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. (p 13) PKS § 108 mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus saab seda asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. (p 12). Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb aga arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi. (p 14). Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. PKS § 108 mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus saab seda asjaolu arvestada tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise suurust määrates. Hagejate esindaja poolt taotletu, et kostjalt tagasiulatuvalt nõuda elatist juunikuu 2014 eest, kohus ei pea põhjendatuks, kuna kostja on lastele juunikuu elatise maksnud, mida hagejate esindaja poolt esitatud konto väljavõttest (tl 8) ka nähtub. Elatist juunikuu 2014 on kostja tasunud lähtuvalt oma majanduslikust olukorrast so et kostja on 09.06.2014 töötuna arvele võetud. Halvenenud tervise tõttu kostja ei saanud suvel 4 kuud järjest töötada. Seega juunikuu 2014 hagejate nõue tagasiulatuvalt elatis välja mõista ei kuulu rahuldamisele. Otsustamisel kohus arvestab kohustatud vanema toonast ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid so et 5(6)

2-14-59544 kohustatud isik on 09.06.2014 töötuna arvele võetud ja tema halvenenud tervislik olukord, et mitte asetada kohustatud isikut äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda ka põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnemisel tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamisst tagantjärgi. Toimiku materjalidest nähtuvalt hageja on viivitanud elatise tagasiulatuva nõude esitamisega ligi pool aastat. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, selleks et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi tuleb jätta tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevalt ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagiesitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Riigikohtu Tsiviilkolleegium lahendis 3-2-1-136-13 märgib, et Kolleegium on varem leidnud, et korduvate kohustuste puhul juba sissenõutavaks muutunud osamaksete (ka siis kui seda nõutakse ühe summana) ja tulevaste osamaksete tasumise nõuet ei tule lugeda hagihinna mõttes eraldi nõueteks ega liita TsMS § 134 lg 1 esimese lause alusel. Algselt nõutavate osamaksete suurendamise korral muutub vastavalt ka hagihind (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-10, p 36). Kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja leiab, et samade põhimõtete järgi tuleb määrata tsiviilasja hind ka siis, kui hagis nõutakse elatist nii tagasiulatuvalt hagi esitamisele eelnenud aasta eest kui ka alates hagi esitamisest edasiulatuvalt. Lähtudes ülalmärgitust, on käesoleva asja hind 2700 eurot (9 * 150 eurot*2). Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.