Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-57611
Tsiviilasi
Xxxhagi Xxxja Xxxvastu elatise muutmise nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxx, isikukood XXX, elukoht XXX, tel XXX, e-post XXX
Kostja
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad
hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktror Turkin, advokaadibüroo Viktor Turkin, Tornimäe 5, 10145 Tallinn, tel 5653881, tel/fax 6164547, e-post [email protected] Xxx(ik xxx, elukoht XXX) Xxx(ik XXX, elukoht XXX) Kostjate seaduslik esindaja Xxx, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kostjate lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl, advokaadibüroo Concordia, Lennuki 22, Tallinn 10145, telefon 6262062, faks 6262061, e-post [email protected]
27.11.2014 Hageja Xxx, tema esindaja adv Viktor Turkin Kostjate lepinguline esindaja adv Liis Tedder
Kohtumääruse resolutsioon
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Hageja ning Kostjate esindaja vaheline abielu lahutati 12.12.2011 poolte kokkuleppel notaribüroos. Samal päeval sõlmisid pooled Tallinna notar Evelyn Rootsi büroos kokkuleppe, mille punkt 2 käsitles elatusraha maksmist abielust sündinud lastele Xxx ́ile ning Xxx ́ile (lisa 1). Lahutusejärgselt muutis Xxxoma nime Xxx ́iks. Hagiavalduse punktis 1 märgitud kokkuleppe p. 2.1 ning 2.2. kohaselt kohustus Hageja tasuma kahe lapse ülalpidamiseks elatist kogusummas 700 eurot kuus, lisaks tasuma kokkuleppe punkti
toimunud lahutusejärgselt. Vanematel on laste suhtes võrdsed õigused ning kohustused ning see põhimõte on üldjuhul rakendatav ka ülalpidamiskoormuse jaotamisel vanemate vahel. Kohus võttis hagiavalduse 25.09.2014 kohtumäärusega menetlusse (tl 17-19). Kostja vastas hagile 09.10.2014 (tl 25-29).
Lähtudes hagis esitatud nõudest on kostjatel vastuväited hagi menetlusse võtmise kohta. Kostjad on seisukohal, et hagi on ekslikult menetlusse võetud ning paluvad selle jätta tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hagiavaldus on esitatud ning menetlusse võetud elatise vähendamise nõudena. Kostjad juhivad tähelepanu, et käesolevas asjas ei ole elatist kunagi välja mõistetud ning seega ei ole võimalik pöörduda ka elatise vähendamise nõudega kohtu poole. Hageja on ka ise esitatud hagiavalduses märkinud ning tõendanud, et laste elatise küsimuses sõlmisid laste vanemad Xxxja Xxx (endine Xxx) 12.12.2011. a. notariaalse kokkuleppe (vt hagiavalduse lisa 1). Kohtu kaudu Xxx’ilt elatist kunagi välja mõistetud ei ole.
Kostjad rõhutavad, et käesolevat vaidlus ei ole võimalik menetleda ka elatise väljamõistmise hagina, kuivõrd tulenevalt perekonnaseadus (edaspidi PKS) §-st 97 on elatise asjas õigustatud isikuteks ning seega ka hagejateks lapsed, kellel on õigus esitada elatise väljamõistmise nõue vanema vastu. Ka Riigikohus on korduvalt selgitanud, et alates 1. juulist 2010 saab alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem (vt nt Riigikohtu otsus 3-2-1-33-11, p 13, 3-2-1-85-10, p 12).
Käesoleval juhul on aga hagejaks vanem ning kostjateks lapsed, milline konstruktsioon ei ole ei perekonnaseaduse ega ka tsiviilkohtumenetluse üldiste põhimõtete kohaselt võimalik. Isik ei saa enda vastu ega enda kohustamiseks kohtusse pöörduda. Arvestades, et antud asja ei ole seaduse kohaselt võimalik menetleda ei elatise vähendamise ega elatise väljamõistmise nõudena, puudub hagejal seadusega kaitstud õigus või huvi, mille kaitseks oleks tal võimalik kohtusse pöörduda. Seetõttu oleks kohus pidanud jätma hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt menetlusse võtmata. Kuivõrd käesoleval juhul on kohus hagiavalduse ekslikult siiski menetlusse võtnud, paluvad kostjad jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja, mistõttu paluvad kostjad jätta käesoleva menetlusega kaasnenud menetluskulud täielikult hageja kanda. Kostjad vaidlevad hagile ka sisuliselt vastu ning leiavad, et sõltumata hagi menetlemist takistavatest puudustest ei oleks esitatud hagi võimalik rahuldada. Vanemad on lähtuvalt laste vajadustest ning eesmärgiga säilitada lastele vanemate kooselu aegne elustandard leppinud kokku tasutava elatise suuruses. Käesolevaks hetkeks kokkuleppe aluseks olevad asjaolud muutunud ei ole ning seega ei oleks alust ka teistsuguses määras elatise väljamõistmiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA ÕIGUSAKTID, MILLEST KOHUS
3 (5)
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja palub käesolevas kohtuasjas muuta senist hageja poolt kostjatele makstavat elatisemäära ning mõista hagejalt kostjate kasuks alates käesoleva hagi esitamisest kuni nende täisealiseks saamiseni välja elatis alljärgnevas suuruses: elatis Xxxi ülalpidamiseks 205 eurot kuus ja elatis Xxxi ülalpidamiseks 205 eurot kuus ning menetluskulud jätta kostjate kanda. Eeltoodust tulenevalt on hageja eesmärgiks, muuta Tallinna notar Evelyn Rootsi büroos sõlmitud kokkulepet, mille punkt 2 käsitles elatusraha maksmist abielust sündinud lastele Xxx ́ile ning Xxx ́ile. Hagiavaldus on esitatud ning menetlusse võetud elatise vähendamise nõudena (tl 17-19). Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole elatist kunagi välja mõistetud ning seega ei ole võimalik pöörduda ka elatise vähendamise nõudega kohtu poole. Seda, et elatis ei ole hagejalt välja mõistetud, kinnitab hageja ka ise esitatud hagiavalduses, kuna hageja on märkinud, et laste elatise küsimuses sõlmisid laste vanemad Xxxja Xxx (endine Xxx) 12.12.2011. a. notariaalse kokkuleppe (tl 8-11), samuti et kohtu kaudu Xxx’ilt elatist kunagi välja mõistetud ei ole.
TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui 1) on oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
TsMS § 497 kohaselt kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võibki kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Seega elatise vähendamise küsimust reguleerib TsMS § 459 lg 1 koosmõjus TSMS § 497.
Riigikohus on nende sätete tõlgendamisel selgitanud, et TsMS § 459 kohaldub ka määrusele, millega on kohus kinnitanud poolte kompromissi. Olukorras, kus tegemist on vanemate omavahelise kokkuleppega, on Riigikohus kinnitanud, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette võimalust nõuda elatise suuruse muutmist juhul, kui vanemad on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe lastele elatise maksmise kohta (Riigikohtu otsus RK 3-2-1160-12, p 16 ja 3-2-1-33-11, p 26).
Kuivõrd käesoleval juhul ei ole elatist varasemalt kohtu kaudu välja mõistetud ning tegemist on üksnes vanemate vahelise kohtuvälise kokkuleppega, siis ei ole TsMS § 459 lg 1 ja eespool viidatud Riigikohtu seisukohtade kohaselt hagejal võimalik elatise vähendamise nõudega kohtu poole pöörduda. Kostjad on veel märkinud, et käesolevat vaidlust ei ole võimalik menetleda ka elatise väljamõistmise hagina, kuivõrd tulenevalt perekonnaseadus (edaspidi PKS) §-st 97 on elatise asjas õigustatud isikuteks ning seega ka hagejateks lapsed, kellel on õigus esitada elatise väljamõistmise nõue vanema vastu. 4 (5)
TsMS § 439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole kohtule esitatud. Eelmärgitud kostja seisukoha osas, kohus leiab, et kuna on esitatud nõue elatise suuruse muutmiseks tuleb kohtul seda nõuet menetleda, kuna kohus ei saa menetleda hageja nõuet elatise väljamõistmisena, sest elatise väljamõistmise nõuet kohtule esitatud ei ole.
Käesolevas tsiviilasjas on aga hagejaks vanem ning kostjateks lapsed, milline konstruktsioon (kui käsitleda hagi elatise väljamõistmise hagina), ei ole perekonnaseaduse ega ka tsiviilkohtumenetluse üldiste põhimõtete kohaselt võimalik. Isik ei saa enda vastu ega enda kohustamiseks kohtusse pöörduda. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Lähtudes eeltoodust ja arvesse võttes, et käesolevas tsiviilasjas ei ole seaduse kohaselt võimalik nõuet menetleda ei elatise vähendamise ega elatise väljamõistmise nõudena, puudub hagejal seadusega kaitstud õigus või huvi, mille kaitseks oleks tal võimalik kohtusse pöörduda. Kuna menetlusse on võetud hagi, mida hageja esitatud nõudena ei saa menetleda, on kohus seisukohal, et TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et hageja soovitud eesmärki ei ole hagiavaldusega võimalik saavutada. Seetõttu esineb alus hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks. Kohus jätab hagiavalduse läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata. TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud aluseid TsMS § 168 lg 2 järgsest menetluskulude jaotusest kõrvalekaldumiseks ei esine. Seetõttu jätab kohus menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 hageja kanda. Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine ei välista hageja õigust pöörduda samades nõuetes uuesti kohtusse. Hagejal on õigus taotleda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/
Lukiina Vismann kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.