Hagejate seaduslik esindaja KJ Kostja: RJ (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht
XXXX X-XX XXXXX XXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.05.2014 otsus osaliselt väljamõistetava elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus ja sõnastad otsuse resolutsioon alljärgnevalt: 1.1 Välja mõista RJ-lt poja KJ kasuks igakuine elatusraha 177,50 eurot alates 01.04.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem, kui elatise igakordne miinimumsumma, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. 1.2 Välja mõista RJ-lt poja DJ kasuks igakuine elatusraha 177,50 eurot alates 01.04.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem, kui elatise igakordne miinimumsumma, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.03.01.2014 esitasid KJ ja DJ (avaldajad) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse RJ vastu, milles palusid mõista kummalegi avaldajale alates 03.01.2014 välja elatise summas 177,50 eurot kuus kuni avaldajate täisealiseks saamiseni. 07.01.2014 tegi Pärnu Maakohtu kohtunikuabi RJ-le makseettepaneku, mis toimetati RJ-le kätte 15.01.2014 ja kes esitas oma vastuväite makseettepanekule 24.01.2014. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.27.02.2014 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palusid KJ ja DJ (hagejad) mõista RJ-lt (kostja) välja elatise kummagi hageja kasuks summas 240 eurot kuus alates 01.02.2014.
3.Hagiavalduse kohaselt maksab kostja laste ülalpidamiseks elatist 310 eurot kuus, kuid see summa on fikseerimata ja kostjale peab elatise maksmist meelde tuletama. Kummagi lapse ülalpidamiskulud kuus moodustavad kokku 480 eurot. Laste ülalpidamiskulud koosnevad eluasemekulust 53,86 eurot, kulutustest toidule, hügieenile, riietele ja jalanõudele 159,13 eurot, transpordikulust 62,12 eurot, sidekulust 15,75 eurot, tervishoiukulust 25,75 eurot ning muudest vältimatutest püsikuludest 162,90 eurot. Kohtuistungil selgitas hagejate seaduslik esindaja KJ, et muud vältimatud püsikulud seisnevad põhiliselt laste lasteaiamaksus, sest lapsed käivad eralasteaias XXX XXX XXXXX, kuna munitsipaallasteaeda ei olnud pika järjekorra tõttu võimalik lapsi panna.
4.Hagejad olid seisukohal, et kostja valetab, väites, et tema sissetulekuks on ainult miinimumpalk, sest kostja üürib Mustamäel korterit ning ostab lastele ka mänguasju ja viib neid lõbustuskohtadesse, mida ta nii väikese raha eest teha ei saaks. Kostja vastuväited
5.Kostja tunnistas hagi osaliselt ning oli nõus maksma kummagi lapse ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus, kuigi ta pidas oma lapsi üleval ja andis hagejale raha laste ülalpidamiseks kuni 2014. aasta märtsikuuni.
6.Kostja oli seisukohal, et hagejate poolt hagiavalduses märgitud laste kulud ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kindlasti ei ole põhjendatud hagejate väidetavad transpordikulud. Samuti märkis kostja, et ta oli pikka aega töötu ja asutas siis äriühingu R OÜ, kuid kuna selle käivitamine võttis kaua aega ning ka käesoleval ajal ei lähe äriühingul hiilgavalt, ei saa ta palka rohkem kui miinimumpalk 355 eurot.
7.Kostja palus elatise väljamõistmisel arvesse võtta ka seda, et tal on lisaks hagejatele veel üks alaealine poeg AA, kelle ülalpidamiseks on temalt samuti elatis välja mõistetud ning lisaks sellele elab ta koos oma pensionärist ema ja kahe invaliidist vennaga, keda ta samuti aitama peab. Kostja sõnul ei vasta hageja väide sellest, et ta üürib korterit
Mustamäel, tegelikkusele. Mustamäel, Vilde teel, oli kostja vahepeal ainult sõbra juures ja sedagi mõneks päevaks. Maakohtu otsus
8.27.05.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt kummagi hageja ülalpidamiseks välja elatise summas 100 eurot kuus alates 01.04.2014 kuni hagejate täisealiseks saamiseni või täisealiseks saanuna õpingute jätkamisel põhivõi keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses hagejate 21-aastaseks saamiseni. Kohus määras, et kostja on kohustatud otsusega väljamõistetud rahalised kohustused täitma hagejate seadusliku esindaja KJ pangakontole Swedbank AS-is iga jooksva kuu 1. kuupäevaks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
9.Kohus märkis, et materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkt 1. Seejuures viitas maakohus ka PKS § 97 punktile 2. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17 ja Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Samuti märkis kohus, et lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1118-12 p 15).
10.Kohus tugines otsuses ka PKS § 100 lg-le 1 ja § 101 lg-le 1 ning märkis, et Riigikohus on lahendis tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013 lahendi p-s 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Lisaks juhindus kohus vaidluse lahendamisel ka PKS § 102 lgs 2 märgitust. Otsustamaks, kas elatis on vastavalt hageja taotletule kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, juhindus kohus PKS §-s 108 sätestatust.
11.Kohus märkis otsuses järgmised vaidlustamata asjaolud: KJ ja kostja abielust on sündinud XX.XX.XXXX DJ ja XX.XX.XXXX KJ; hagejad elavad koos emaga ja suhtlevad isaga juhuslikult; kostja maksis hagejate ülalpidamiseks elatist 2014 jaanuaris 330 eurot, veebruaris 300 eurot ja märtsis 290 eurot, mida tõendab ka hagejate ema pangakonto väljavõte (t/l 115), kuid alates 2014 aprillikuust ta elatist oma laste ülalpidamiseks maksnud ei ole; lisaks hagejatele on kostjal ka XX.XX.XXXX sündinud poeg AA, kelle ülalpidamiskohustus kostjal samuti on ning kelle ülalpidamiseks on kostjalt välja mõistetud elatis Harju Maakohtu 31.03.2011 otsusega summas 95,87 eurot kuus; KJ töötas A OÜ-s kuni 09.05.2014, mil tööleping temaga TLS § 86 lg 1 alusel lõpetati; alates 12.05.2014 on KJ töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas, töötu abiraha talle veel määratud ei ole ning kostja oli töötu kuni 05.05.2014, mil ta asus tööle R OÜsse tööde juhataja ametikohale, kuid on ka nimetatud äriühingu osanik ja juhatuse liige.
Arvestades eelnimetatud asjaolusid võttis kohus kõigepealt seisukoha selles, kas kostja on rikkunud oma alaealiste laste ülalpidamise kohustust ja seejärel kui suured on hagejate põhjendatud ja vajalikud ülalpidamiskulud kuus ning viimasena kui suure osa laste ülalpidamiskuludest peaks kandma kostja.
12.Kohus asus seisukohale, et kuigi pooled ei vaidle selle üle, et kostja maksis hagejatele elatist 2014 jaanuarikuus 330 eurot, veebruaris 300 eurot ja märtsis 290 eurot, mida tõendab ka hagejate ema pangakonto väljavõte (t/l 115), kuid alates 2014 aprillikuust ta elatist oma laste ülalpidamiseks maksnud ei ole ning kostja võttis hagi osaliselt kohtus ka õigeks, olles nõus maksma kummagi hageja ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus, tuleb lugeda hagi kostja vastu õiguslikult põhjendatuks, sest kostja on rikkunud oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust vähemalt alates 2014 maikuust. Kuna kostja ei ole rikkunud oma laste ülalpidamiskohustust enne hagi esitamist, puudub alus kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt.
13.Järgmisena võttis kohus seisukoha selles, kui suured on hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus, märkides, et vastavalt otsuses osundatud seadusesätetele peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses esiletoodud hagi põhistusi, hagejate poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad nende kulutusi ja kostja vastuväiteid, samuti seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning et nende ostmiseks on vaja raha, mis on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asus kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus moodustavad kokku 414 eurot lapse kohta.
14.Kohus leidis, et hagejate põhjendatud kulud toidule, hügieenile, riietele ja jalanõudele kuus on kokku 159 eurot, arvestades keskmiste toidukaupade ja muude jaekaupade hindu Eesti Vabariigis, samuti seda, et lisaks igapäevastele toiduainetele vajavad lapsed ka puuvilju, mahla ja maiustusi ning ka seda, et lapsed elavad kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja lapsed on kasvueas, mistõttu on vaja garderoobi sageli uuendada.
15.Kohus pidas hagejate põhjendatud eluasemekuluks kuus 45 eurot, arvestades asjaolu, et hagejad elavad koos oma emaga kolmekesi, et hagejate poolt esitatud KJ pangakonto väljavõte tõendab, et 2014 jaanuaris maksis hagejate ema AS STV-le 10 eurot, Eesti Energiale 26,70 eurot ja korteriühistule V 13 124,87 eurot ning et kohtuistungil avaldatu kohaselt olid teised 2014 talvekuude arved korteriühistule 160-180 eurot, kuid suvekuude kommunaalteenuste arved on 70-80 eurot ning et pooltel kuudel aastast köetakse ja pooltel kuudel mitte ning et üldteadaolevalt kulub valgel ajal vähem ka elektrienergiat.
16.Arvestades asjaoluga, et hagejad elavad V tänaval, kuid käivad lasteaias P tänaval, mille vahe on www.regio.ee interaktiivse Eesti kaardi kohaselt 3,8 km, et ema sõidutab hagejad igal tööpäeval väidetavalt lasteaeda ja tagasi ning aegajalt ka arsti juurde ja vanavanemate juurde, pidas kohus kummagi hageja põhjendatud sõidukuluks kuus kokku 13 eurot ja seda arvestusega, et hagejaid sõidutatakse koos keskmiselt 170 km kuus ja kütusehind on 1,3 eurot liiter. Kohus pidas vajalikuks märkida, et kostja ei pea hagejatele makstava elatise raames kandma hagejate ema liisinglepingust tulenevaid kindlustuskulusid, sest need on hagejate ema, mitte hagejate kulud.
17.Kohus pidas põhjendatud hagejate tervishoiukuluks kuus 15 eurot, arvestades asjaoluga, et hagejad elavad kliimas, kus esinevad sagedased viirushaigused, kuid viirushaigused levivad reeglina sügisel ja talveperioodil, seega mitte aastaringselt, ning KJ suhtes on kasutatud ka tasulisi meditsiiniteenuseid AS-is Fertilitas, mida tõendavad AS Fertilitas arve, saatekiri konsultatsioonile ja väljavõte haigusloost (t/l 86-87).
18.Hagejate põhjendatud kulutuseks seoses lasteaia külastamisega pidas kohus 182 eurot kuus, märkides, et hagejad käivad eralasteaias, mida peab XXX XXX XXXXX. Kohtule esitatud tõend MTÜ-st XXX XXXXX tõendab, et kummagi lapse igakuine kulutus lasteaia külastamise eest on 182 eurot kuus (t/l 84).
19.Kohus oli seisukohal, et sidekulusid alla 2- aastasel ja 3,5 aastasel lapsel olla ei saa, mistõttu seda kuluartiklit kohus hagejate põhjendatud ülalpidamiskulude kindlaksmääramisel arvesse ei võtnud. Asjaolu, et hagejate ema helistab laste pärast arstile või oma vanematele, ei tee ema telefonimakset AS-ile EMT (t/l 37) veel tema laste sidekuluks, mida saaks kostjalt kui laste isalt elatisena sisse nõuda.
20.Arvestades sellega, et lisaks hagejatele on kostjal sündinud XX.XX.XXXX ka poeg AA, kelle ülalpidamiskohustus kostjal samuti on, samuti sellega, et pooled ei vaidle asjaolu üle, et hagejate ema töötas kuni 09.05.2014 ning sai tööandjalt töötasu üle 1000 euro kuus (tõendavad ka töölepingu ülesütlemise avaldus t/l 33, 92 ja 112) ning on alates 12.05.2014 töötuna tööbörsil arvele võetud (t/l 113), kuid kostja oli töötuna tööbörsil arvel kuni 05.05.2014, mil ta OÜ-sse R tööde juhatajana tööle asus (t/l 103-106 ja 108) ja saab sealt töötasu 355 eurot kuus, mida tõendab tööandja poolt välja antud tõend (t/l 108), ning kostjal on kohustus kõiki oma alaealisi lapsi ülal pidada, kuid tõendatud ei ole hagejate väited nagu oleks kostja sissetulek suurem kui miinimumpalk, on kostjalt põhjendatud välja mõista elatis hagejate kasuks alla seaduses sätestatud miinimummäära ehk 100 eurot kuus alates 01.04.2014, sest kuni selle ajani täitis kostja oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.
21.Kohus märkis, et jätab otsuse tegemisel TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata kostja esitatud tšekid Lukoilist ja Neste Oilist autokütuse ostmise kohta, kostja pangakonto väljavõtte liisingmaksete ja kindlustusmaksete tasumise kohta, Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma täitmisteate kostjale, AV kohta tehtud otsuse püsiva töövõime osalise kaotuse kohta, NA pensionitunnistuse, otsuse VV raske puude ning sellest tulenevate lisakulude vajaduse tuvastamise kohta, Põhja-Tallinna Valituse tõendi eluruumi XXXX X-XX registreeritud isikute kohta ja kohtutäitur Toomas Saarma otsuse kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta kostjalt. Kohus oli seisukohal, et nimetatud tõendid ei ole käesolevas vaidluses asjakohased ega tõenda hagi vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas, et juhindudes PKS § 98 lg-s 1 sätestatust on kostjal eelkõige tema alaealiste laste ülalpidamiskohustus ja seejärel alles teiste alanejate ja ülenejate sugulaste ülalpidamiskohustus, mistõttu asjaolusid, et kostjal on pensionärist ema ja töövõimetud vennad, kohus käesoleva otsuse tegemisel arvesse ei võta.
22.Vaatamata sellele, et kohus rahuldas hagejate nõuded kostja vastu osaliselt, pidas kohus õiglaseks jätta hagejate menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda, sest alaealistel hagejatel puuduvad vara ja sissetulekud kostja menetluskulude kandmiseks.
Apellatsioonkaebus
23.Hagejad on vaidlustanud 29.07.2014 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse ja paluvad mõista kostjalt mõlema hageja peale kokku välja elatise maakohtu poolt kontrollitud ja otsuses märgitud summas 414 eurot kuus. Samuti paluvad hagejad kostjalt mõista välja elatise 414 eurot kuus tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
24.Hagejad viitavad maakohtu otsuse põhjendustes märgitule, mille kohaselt moodustavad hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kokku 414 eurot lapse kohta. Hagejate hinnangul tõendavad juuni ja juuli 2014 elatise maksed, et kostja on suuteline maksma lastele elatist ülalmärgitud summas kuus. Tagasiulatuva elatise nõude osas tuginevad
hagejad maakohtu otsuses märgitud PKS §-le 108, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suuruse osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
27.Hagejad ei ole apellatsioonkaebust põhjendanud, kuid kaebuse pinnalt on siiski mõistetav, et hagejad ei nõustu maakohtu otsusega osas, mis puudutab elatise väljamõistmist summas, mis jääb alla kohtu poolt tuvastatud laste vajaduste. Samuti ei ole hagejad nõus sellega, et kohus jättis hagi tagasiulatuva elatise välja mõistmise osas rahuldamata. Kuna hagejad ei ole kohtu otsust muus osas vaidlustanud ja kostja on maakohtu lahendiga päri, kontrollib ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsuse paikapidavust üksnes selles osas, mille peale hagejad on edasi kaevanud.
28.Kohtu poolt elatise väljamõistmise aluseid reguleerivad PKS §-d 96-102, mille sisu kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. PKS § 101 lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Erandid, mille korral võib elatise mõista välja siiski ka alla seaduse poolt ettenähtud miinimumsuuruse, on sätestatud PKS §-s 103.
29.Kolleegium jagab kaebajate seisukohta, et kohtu otsus mõista kostjalt kummagi lapse kasuks välja elatis kõigest 100 euro suuruses summas, on põhjendamatu. Kolleegium leiab, et kostja sissetuleku väidetav nappus ei anna põhjust mõista elatist välja väiksemaks summas, kui seaduses ettenähtud elatise miinimumsuurus. Samuti ei anna hagejatele seaduse poolt ettenähtud elatustaseme miinimumstandardist allapoole jääva sissetuleku tagamiseks põhjust asjaolu, et kostjal on lisaks hagejatele ka kolmas alaealine ja ülalpidamist vajav laps. Tuleb tähele panna, et kostja on talle tööandjaks oleva ja miinimumpalka maksva ettevõtte juhatuse liige ja osanik ning seetõttu on kostjal võimalik oma sissetuleku suurust enda äranägemise järgi mõjutada. Objektiivseid andmeid, millest võiks järeldada, et R OÜ ei suuda maksta kostjale kui töödejuhatajale, kelle ülalpidamisel on kolm alaealist last, kõrgemat töötasu kui miinimumpalk ega täiendavat tasu juhatuse liikme kohustuste täitmise eest, kohtule esitatud ei ole. Õige on kaebaja seisukoht, et kostja võimekus maksta elatist suurema summas, kui maakohtu poolt välja mõistetud elatis, tõendab kaebusele lisatud laste ema kontoväljavõte, millest nähtuvalt on kostja pidanud jõukohaseks maksta hagejatele
2014. aasta juuni- ja juulikuus elatist 400 eurot ehk kokku 800 eurot. Kostja väide, et ta tegi seda hagejate ema palvel ettemaksuna, on paljasõnaline. Eeltoodu põhjal peab kolleegium õigeks mõista kostjalt välja elatis, mis vastab seaduse poolt ette nähtud miinimumsuurusele, milleks täna on 177,50 eurot lapse kohta kuus.
30.Kostjal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et vanema elatise maksmise kohustuse üle otsustamisel peavad lapse huvid olema PKS § 123 kohaselt tähelepanu keskmes. Seaduseandja selline tahe on seletatav ülalpidamiskohuslase kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku regulaarse elatise. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Kostja on terve ja töövõimeline meesterahvas, kellel tuleb teha pingutusi ja leida võimalus, et tagada oma kolmele lapsele arenguks vajalik ülalpidamine ning puudub põhjendus, miks kostja ei saa tagada lastele võrdväärset ülalpidamist, mis vastaks vähemalt seaduse poolt ettenähtud miinimumsuurusele. Kostjal tuleb samuti mõista, et üksnes asjaolu, et kostja pragune töö vastab tema eelistusele või kutsealasele ettevalmistusele, ei anna laste huve silmas pidades põhjust elukutsele mittevastavaid, kuid tulusamaid töö leidmise võimalusi kõrvale heita või välistada ümberõpet. Ülalpidamiskohuslase ülesanne laste eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülapidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega. PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest, ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
31.Tõendeid selle kohta, et kostjale on jõukohane maksta elatist hagejate poolt nõutud summas, ei ole kohtule esitatud ja seetõttu ei saa hagi täies ulatuses rahuldada.
32.Kuna maakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust väita, et kostja ei ole kuni 2014. aasta aprillikuuni hagejate ülalpidamises osalenud, on kohus jätnud hagi tagasiulatuva elatise väljamõisteks õigesti rahuldamata ja mõistnud elatise põhjendatult välja alates 01.04.2014. Kuna kolleegium on maakohtuga selle osas ühte meelt, ei pea kolleegium maakohtu otsuse vastavaid põhjendusi TsMS § 645 lg-st 6 juhindudes korrata.
33.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Hagejad ei ole apellatsioonkaebuses menetluskulude jaotuse osas küsimuses oma seisukohta väljendanud. Kostja maakohtu lahendit ei vaidlustanud ning ei ole apellatsioonkaebusele vastates samuti menetluskulude jaotuse osas seisukohta võtnud. Seda silmas pidades peab kolleegium õigeks jätta apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.