S. N. hagi C. R. I. vastu lapse E. F. N. C. R. I. põlvnemise tuvastamise nõudes ja E. F. N. hagi C. R. I. vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2 209,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1: S. N. (isikukood *, elukoht *, e-post: *) Hageja 2: E. F. N. (isikukood *, elukoht *) Hagejate esindaja riigi õigusabina: advokaat Peep Rajavere (Andres Rüütli Advokaadibüroo, asukoht Karja 20, Haapsalu 90503, e-post: *) Kostja: C. R. I. (isikukood *, aadress *; e-post: *)
Kohtuistungi aeg
23. jaanuar 2014
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Lugeda tuvastatuks, et E. F. N. (isikukood *, sündinud *.a.) põlvneb C. R. I. (isikukood *, sündinud *.a.).
3.Välja mõista kostjalt C. R. I. hageja E. F. N. kasuks elatis alljärgnevalt:
alates 30.06.2008 kuni 04.09.2012 summas 139,01 eurot kuus;
3.2.alates 05.09.2012 kuni 31.12.2012 summas 145 eurot kuus;
3.3.alates 01.01.2013 kuni 31.12.2013 summas 160 eurot kuus;
3.4.alates 01.01.2014 summas 177,5 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni E. F. N. täisealiseks saamiseni *.a.
4.Elatis kanda hageja seadusliku esindaja S. N. pangaarvele nr *.
5.Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 välja mõistetud elatisest arvata maha kostja C. R. I. poolt makstud elatis summas 1 538,22 eurot.
6.Käesoleva kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalisele ja peale jõustumist Hiiu Maavalitsusele perekonnaseisuandmete muutmise kannete tegemiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik
1.30.06.2008 esitas hageja S. Niit kohtule hagi kostja C. R. I. vastu lapse E. F. N. kostjast põlvnemise tuvastamise ja igakuise elatise nõudes. 02.06.2009 esitas S. N. kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. 21.10.2009 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega rahuldati S. N. taotlus riigi õigusabi saamiseks. 14.05.2010 võttis Pärnu Maakohus esitatud hagiavalduse menetlusse. 06.07.2010 tagastati Pärnu Maakohtule hagimaterjalid, kuna kostja soovis nende tõlkimist kas hispaania või taani keelde. 15.09.2010 toimus kohtu eelistung. 05.09.2012 esitas E. F. N. kohtule avalduse, kus ta palub ennast lugeda hagejaks elatisenõude osas, kuna 01.07.2010 jõustus uus Perekonnaseadus, mille kohaselt on elatise nõudes hagejaks laps. Põlvnemise tuvastamise nõudeks on hagejaks S. N. 05.09.2012 esitatud avalduses suurendas hageja E.F. N. elatise nõuet. 12.12.2012 esitas kohus hagejale nõude menetlusdokumentide tõlkimiseks. 21.12.2012 esitasid hagejad kohtule taotluse menetlusabi andmiseks, millega nad vabastada tõlketeenuse eest tasumisest. 17.01.2013 esitas hageja E. F. N. avalduse haginõude suurendamiseks. 06.05.2013 toimetati kostjale kätte hispaania keelde tõlgitud menetlusdokumendid. 21.06.2013 määras kohus DNA ekspertiisi. 30.10.2013 esitati kohtule DNA ekspertiisiakt. 06.11.2013 tegi kohus Taani Kuningriigi kompetentsele kohtule õigusabitaotluse kostja ärakuulamiseks. 23.01.2014 toimus kohtuistung. 23.10.2014 esitati kohtule Taani Kuningriigi Justiitsministeeriumi kaudu saadetud vastus Pärnu Maakohtu 06.11.2013 taotlusele. Vastuse tõlked saabusid kohtusse 31.10.2014. Hagejate nõuded, nende aluseks olevad asjaolud ja hagejate seisukoht kohtus
2.30.06.2008 esitatud hagis palub hageja S. N. tuvastada, et temal * sündinud poeg E. F. N. põlvneb isast Taani Kuningriigi kodanikust C. R. I. Lapse on eostanud kostja, kellega S. N. suhtes Taani Kuningriigis töötamise ajal 2007. aastal. Alates lapse sünnist on hageja teinud kostjale korduvalt ettepanekuid, et kostja tuleks Eestisse, et kindlaks teha lapse põlvnemine. Kostja ettepanekutele vastanud ei ole. Kostja ei ole ka lapsele ülalpidamist andnud, rikkudes
sellega Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) sätteid. Eeltoodu alusel on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole, et kaitsta alaealise lapse E. F. N. õigusi ja huve. Laps elab oma ema st hageja juures ning on täielikult hageja ülalpidamisel. Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg 4 oli elatise alammääraks 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Palga alammäär alates 01.01.2008 on 4350 krooni, elatise alammäär seega 2175 krooni. Riigikohtu lahendi 3-2-1-7-05 seisukohtade järgi on miinimumelatis vastavuses üldteadaoleva ja uuringutega kinnitust leidunud laste vajaduste summaga ning elatist nõudev lapsevanem ei pea lapse vajadusi üksikasjalikult tõendama. Kostja on rikkunud lapse ülalpidamist alates tema sünnist, mistõttu taotleb hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt lapse sünnist *. Hageja viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-57-03, mille kohaselt võib kohus elatise välja mõista ka aja eest, mil lapse põlvnemine isast ei olnud veel kindlaks tehtud. Eeltoodu alusel palub hageja tuvastada, et alaealine laps E. F. N. põlvneb C. R. I. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise 2 175 krooni kuus alates * kuni *.
3.06.09.2012 esitatud haginõude suurendamise avalduses viitab hageja, et alates 01.07.2010 kehtib uus Perekonnaseadus, mille § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, mistõttu tuleb ülalpidamisnõudes lugeda hagejaks alaealine laps E. F. N., keda nõude menetlemisel esindab seaduslik esindaja ema S. N. PKS § 101 lg 1 järgi on elatise alammääraks 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära. Hetkel on palga alammääraks 290 eurot ja miinimumelatis 145 eurot kuus. Hageja E.F.N. palub välja mõista elatise ajavahemiku * kuni * eest igakuiselt summas 139,01 eurot, kokku 7 349 eurot, millest arvata maha makstud elatis summas 433,03 eurot. Elatise võlg summas 6 915,97 eurot kanda lapse ema pangaarvele. Alates 05.09.2012 palub hageja välja mõista elatise summas 145 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis kanda lapse ema pangaarvele.
4.17.01.2013 esitatud haginõude suurendamise avalduses märgib hageja, et alates 01.01.2013 on palga alammäär 320 eurot kuus, millest tulenevalt on miinimumelatis alates 01.01.2013 160 eurot kuus. Seepärast tuleb kostjalt alates 01.01.2013 välja mõista elatis 160 eurot kuus hageja kasuks, kuid mitte vähem kui maksmise ajal kehtiv pool kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni *. Ajavahemikul 05.09.2012 kuni 31.12.2012 pidi kostja tasuma elatist 145 eurot kuus, kokku summas 560,66 eurot. Kostja on tasunud 309,56 eurot, mis tuleb maha arvata. Võlgnevus summas 251,11 eurot maksta lapse ema S. N. pangaarvele.
5.23.01.2014 kohtuistungil jäid hagejad esitatud nõuete juurde. Hageja palus välja mõista elatise Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pooles kuupalga alammääras ning elatise võlgnevusest palus hageja E.F.N. maha arvata 1 538,22 eurot. Hageja S. N. jäi põlvnemise tuvastamise nõude juurde ning tõendite osas viitas elektronkirjadele, pangaülekannetele ja DNA ekspertiisi aktile. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda, mõistes hageja S. N. kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Kostja seisukoht
6.Kostjale on 20.05.2010 justiitsministeeriumi vahendusel Taani kompetentse kohtu kaudu edastatud menetlusdokumendid koos kirjaliku vastuse nõudega. 06.07.2010 tagastati kohtule dokumendid, sest kostja keeldus dokumente vastu võtmast põhjusel, et soovib saada menetlusdokumente tõlgituna kas taani või hispaania keelde. 14.02.2013 edastas Pärnu Maakohus Taani kompetentsele kohtule hispaania keelde tõlgitud menetlusdokumendid edastamiseks kostjale. 06.05.2013 sai kostja isiklikult kätte tõlgitud menetlusdokumendid. Kohtu määratud ajaks, viimane päeva kostja kirjaliku vastuse esitamiseks oli 03.06.2013, kostja oma seisukohti ei esitanud. Kostjale on isiklikult kätte toimetatud 11.11.2013 kohtukutse 23.01.2014 toimunud kohtuistungile. Kohtuistungile kostja ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohtule ei teatanud.
7.06.11.2013 tegi kohus Taani Kuningriigi kompetentsele kohtule taotluse kostja C. R. I. ärakuulamiseks. Vastus edastati Pärnu Maakohtule 23.10.2014. 06.10.2014 toimus Taani kohtus avalik kohtuistung, kus kuulati ära kostja C. R.I. Kostja tunnistas, et on lapse E. F. N. isa. Kostja ei ole elanud koos lapse ema S. N. Kostja ei ole last kunagi näinud. Elatise nõuet kostja ei tunnista, kuna tal ei ole raha. Kostja tasus 2-3 aasta jooksul igakuiselt lapse emale S. N. 500 taani krooni, kuid 2014 maist lõpetas rahapuudusel maksed. Kostja elatub sotsiaalabist. Ta loodab, et talle määratakse pension, kuna ta põeb kroonilist haigust. Kostja elab üüritud munitsipaalmajas. Taanis on tal alaline elamisluba. Erialalt on ta maastikuarhitekt, kuid töötanud ei ole ta alates 2002. aastast. Kostja elab üksinda /II kd tl 179-181/. Kostja esitas Kopenhaageni kommuuni väljamakseteatise, kust nähtub, et talle on makstud sotsiaalabi * taani krooni /II kd tl 182/. Kostja on esitanud tõendi selle kohta, et apellatsioonimenetluses on tema kaebus otsusele, millega ei rahuldatud tema eelpensionitaotlust /II kd tl 183/. Eriarstitõend /II kld tl 184/-1897 annab ülevaate kostja tervislikust seisundist ning ravimirahastuse tõend /II kd tl 1907 kinnitab, et kostjale hüvitatakse perioodil 04.04.2014 kuni 04.07.2014 talle vajaminevaid ravimeid. Kostja esitas kohtule oma konto väljavõtted, kust nähtuvad tema igakuised püsikulud /II kd tl 191-200/. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas
8.Vastavalt Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (edaspidi REÕS) § 62 lg 1 põlvnemise tuvastamisele kohaldatakse lapse sünniaegse elukohariigi õigust. REÕS § 65 sätetel vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatakse lapse elukohariigi õigust. Laps E. F. N. on sündnund Eesti Vabariigis ja tema elukoht on Eesti Vabariigis. Seega käesolevas vaidluses kuuluvad kohaldamisele Eesti Vabariigi õigusaktid.
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hagejad ja esindaja, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Hageja S. N. esitas kohtule hagi elatise ja põlvnemise tuvastamise nõudes 30.06.2008. Alates 01.07.2010 kehtib uus Perekonnaseadus (edaspidi PKS). PKS rakendussätete, täpsemalt § 230 järgi tunnistati kehtetuks varem kehtinud perekonnaseadus. Kohus nõustub hageja S. N.a, et PKS § 95 alusel saab ta olla jätkuvalt hagejaks isaduse tuvastamise nõudes. PKS § 94 lg 1 ja 2 alusel tuvastab kohus isaduse asjaolude alusel, mis
võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Hageja selgituste kohaselt töötas ta 2007 aastal Taani Kuningriigis. Taanis töötamise ajal suhtes ta kostja C. R. I. Poja sünni ajal * ei olnud hageja kostjaga abielus ning lapse põlvnemist isast ei ole kindlaks tehtud ka isaduse omaksvõtuga. PKS § 84 lg 1 järgi lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Hageja S. N. on kohtule esitatud hagis kinnitanud, et E. F. N. on eostanud kostja S. R. I. Kohus, hinnates tõendeid, mis on kohtule esitatud põlvnemise tuvastamise nõudes, leiab, et E. F. N. põlvneb kostjast. Kohtule on esitatud elektronkirjad 09. märtsist 2012 /I kd tl 83,84/, kus kostja tunnistab, et ta on lapse isa ning ta sooviks anda lapsele oma perekonnanime. Kirjavahetusest nähtub, et pooled on teinud kohtuväliselt DNA testi, mille tulemustele toetudes kostja kinnitab, et ta on teadlik isadusest. 06.10.2014 ärakuulamisel kinnitas kostja, et on lapse E. F. N. isa. Kohus määras 21.06.2013 DNA ekspertiisi põlvnemise tuvastamiseks. 30.10.2013 esitati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt kohtule ekspertiisiakt nr *. Ekspertiisiakti arvamusliku osa kohaselt C. R. I. bioloogiline isadus E. F. N. suhtes ei ole välistatud. C. R. I. saab 99,9999988% tõenäosusega olla E. F. N. bioloogiline isa /II kd tl 66-68/. Kohtu poolt määratud DNA ekspertiisiga tuvastatud C. R. I. bioloogiline isadus E. F. N. suhtes võimaldab pidada kostjat lapse E. F. N. isaks ning seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et E. F. N. põlvneb C. R. I. Vastavalt Perekonnaseisutoimingute seaduse § 13 lg 1 perekonnaseisuandmeid muudab andmete muutmise avalduse saanud perekonnaseisuasutus. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teeb Eesti kohtu lahendi alusel muutmiskande kohtu asukohajärgne maavalitsus. Eeltoodud sätte alusel edastab kohus käesoleva kohtuotsuse pärast jõustumist Hiiu Maavalitsusele E. F. N. perekonnaseisuandmete muutmise kande tegemiseks.
10.PKS § 96 ja 97 p 1 järgi ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. 30.06.2008 esitatud hagis oli hagejaks märgitud lapse ema S. N. Kohus nõustub hagejatega selles, et alates 01.07.2010 jõustunud Perekonnaseaduse mõtte kohaselt tuleb elatisenõudes lugeda hagejaks alaealine laps, keda esindab tema seaduslik esindaja ema S. N. Samal seisukohal on ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-33-11 punktides 14 ja 15. Riigikohus selgitab, et kui hagi esitamise ajal kehtinud seadus võimaldas vanemal esitada lapse kasuks elatise väljamõistmiseks hagi teise vanema vastu, tõlgendab kolleegium seadust selliselt, et asjad, kus hagi esitati enne 1. juulit 2010, võib lõpuni menetleda hagi esitamise aegse menetlusosaliste ringiga. Hagi esitamiseks õigustatud isiku formaalne muutus ei peaks mõjutama menetluse korda ega tulemust. Kolleegium märgib pärast 1. juulit 2010 esitatud elatisehagide kohta täiendavalt, et kohus saab põhimõtteliselt lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel ja esindajal on esindusõigus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 14). Käesolevas tsiviilasjas on lapse E. F. N. emal esindusõigus. Ema on lapse seaduslik esindaja. Hagist on üheselt äratuntav, et elatist soovitakse alaealise lapse E. F. N. ülalpidamiseks.
11.Hageja esitas kohtule hagi 30.06.2008 koos isaduse tuvastamise nõudega. Laps E. F. N. on sündinud *. Hageja esitas elatise nõude tagasiulatuvalt alates lapse sünnist so *.Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-2-1-57-03 punktile 9 on lapsel õigus saada elatist alates hagi esitamisest, mitte kohtuotsuse tegemisest. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise
väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused lapse ülalpidamisel. Seega on põhjendatud elatise nõude rahuldamine alates hagi esitamisest so 30.06.2008. Kohus ei nõustu hagejaga, et elatis tuleb mõista välja tagasiulatuvalt alates *. Kohus saab esitatud elatisnõude üldjuhul rahuldada alates elatise saamise hagi esitamisest. Aja eest enne põlvnemise tuvastamise avalduse esitamist ei saa elatist nõuda, kuna kostjal puudub sel ajal ülalpidamiskohustus. Nimetatud põhimõttele on viidanud Riigikohus lahendis 3-2-1129-09 punktis 11. Seega kohus mõistab kostjalt hageja F.E. N. kasuks välja elatise alates 30.06.2008.
12.Hageja F. E. N. on palunud välja mõista elatise seaduses sätestatud elatise alammääras. Kohus nõustub hagejaga, et vastavalt Riigikohtu lahenditele 3-2-1-33-11, 3-2-1-7-05 ei pea hageja tõendama oma vajadusi üksikasjalikult. Üldteadaoleva asjaoluna on miinimumelatis vastavuses lapse vajadustega. Hagi esitamise ajal oli elatise alammäär sellel ajal kehtinud perekonnaseaduse §-le 61 lg 4 2 175 eesti krooni ehk 139,01 eurot kuus. Hageja taotles hagis nimetatud määras elatise väljamõistmist kuni hageja täisealiseks saamiseni *.
13.05.09.2012 esitatud nõude suurendamise avalduses (I kd tl 75-77/ palus hageja alates 05.09.2012 välja mõista elatis 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja palus kohtul elatisest maha arvata kostja poolt makstud elatis summas 433,03 eurot.
14.17.01.2013 esitatud haginõude suurendamise avalduses /I kd tl 110-11/ palus hageja alates 01.01.2013 välja mõista elatis 160 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja palus väljamõistetavast elatisest maha arvata makstud elatis summas 309,56 eurot, mis on tasutud perioodil 05.09.2012-31.12.2012.
15.23.01.2014 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde ning palus väljamõistetavast elatisest maha arvata 1 538,22 eurot, mis on kostja poolt tasutud /II kd tl 110/
16.Kostja ei tunnista elatise nõuet põhjusel, et tal puuduvad elatise maksmiseks rahalised vahendid. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolu aluseks, et jätta nõue rahuldamata. Vanemal on lapse ülalpidamiskohustus ning vähene raha ei vabasta vanemat seaduses sätestatud kohustuse täitmisest. PKS § 102 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei ole alust PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks. Kostja sissetulekuks on sotsiaalabi, mille suurus septembris 2014 oli 10 689 taani krooni, mis on ca 1 435 eurot kuus. Seega on kostjal olemas rahalised vahendid, et täita lapse ülalpidamiskohustust. Kostja poolt tema tervisliku seisundi kohta esitatud tõendid ei anna samuti alust PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks. Kostjal on küll erivajadused, millega tuleb arvestada ja mis mõjutavad negatiivselt tema töövõimet, kuid samas ei ole tuvastatud kostja
töövõimetust. Ka töövõimetul vanemal lasub oma alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Arvestades kostja poolt kohtule edastatud andmeid oma sissetuleku kohta, on hageja poolt taotletav elatis, mis on käesoleval ajal 177,5 eurot kuus ca 12,5 % kostja sissetulekust. Kohus on seisukohal, et lapsele ülalpidamise andmine ca 12,5 % ulatuses oma sissetulekust ei kahjusta vanema enese tavalist ülalpidamist. See, et kostja aastate vältel ei ole hagejale andnud perioodilist ülalpidamist, ei anna alust väita, et edaspidised perioodilised elatisraha maksed kahjustavad vanema enese tavalist ülalpidamist. Tsiviilasja materjalidega on tõendatud, et 2011-2013 andis kostja osaliselt hagejale ülalpidamist /II kd tl 22-35/. Seega kostja teadis, et tal on lapse suhtes ülalpidamiskohustus ning iga mõistlik vanem arvestab oma kulude planeerimisel lapse vajadustega vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude elatise väljamõistmiseks alates 30.06.2008.
17.Vastavalt Eesti Vabariigi määrusele 20.12.2007 nr 254 kehtestati kuupalga alammääraks alates 01. jaanuarist 2008 4 350 krooni. Hagi esitamisel ajal kehtinud Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Arvestades euro ja eesti krooni kurssi oli elatise alammäär 139,01 eurot kuus. Alates 30.06.2008 kuni 04.09.2012 mõistab kohus välja elatise igakuiselt summas 139,01 eurot. 05.09.2012 kuni 31.12.2012 oli töötasu alammäär tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusest nr 169 290 eurot kuus, mis elatise alammääraks teeb PKS § 101 lg 1 alusel 145 eurot kuus. Seega mõistab kohus välja elatise alates 05.09.2012 kuni 31.12.2012 igakuiselt summas 145 eurot. Vabariigi Valitsuse määrusega 10.01.2013 nr 6 kehtestati töötasu alammääraks alates 01.01.2013 320 eurot kuus, mis elatise alammääraks teeb 160 eurot kuus. Alates 01.01.2013 kuni 31.12.2013 mõistab kohus välja igakuise elatise summas 160 eurot kuus. Alates 01.01.2014 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 177,5 eurot kuus PKS § 101 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel. Hageja on 05.09.2012 elatise nõude suurendamise avalduses palunud elatise välja mõista nii, et see ei oleks väiksem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja taotlus on seadusega kooskõlas ning kohus rahuldab taotluse PKS § 101 lg 2 alusel, mis sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette. Hageja on hagis palunud elatis kanda oma seadusliku esindaja S. N. pangaarvele nr *.
18.Hageja on 23.01.2014 kohtuistungil avaldanud, et kostja on aastate jooksul tasunud elatist 1 538,22 eurot, mille hageja palub väljamõistetavast elatisest maha arvata /II kd tl 110/. Kohus rahuldab taotluse ja arvab väljamõistetavast elatisest maha makstud elatise 1 538,22 eurot, sest see on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning ei riku hageja ega kostja huvisid.
19.Kohus nõustub hagejatega, et käeoleva tsiviilasja hind oli hagi esitamise ajal 34 575 krooni. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Seega on tsiviilasja hinnaks 2 209,75 eurot. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Samuti on palunud hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni ehk 63,91 eurot. 21.Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesolevas vaidluses on tegemist hagilise põlvnemisasjaga, mistõttu need kulud jäävad kummagi poole enda kanda ehk siis hageja S. N. ja kostja C. R. I. kanda. Hageja kanda jääb tema poolt 29.06.2008 tasutud riigilõiv. Kohus on andnud hagejale menetlusabi 21.10.2009 kohtumäärusega /I kd tl 24-25/. Hageja sai riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. 20.10.2010 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ekspertiisitasu tasumisel Hageja vabastati täielikult DNA ekspertiisi teostamisel makstava ekspertiisitasu tasumisest summas 2 700 krooni/I kd tl 65-67/. 22.01.2013 kohtumäärusega /I kd tl 117-120/ ja 11.02.2013 kohtumäärusega /I kd tl 176-178/ anti hagejale menetlusabi tõlkekulude kandmiseks kokku summas 600 eurot. Nimetatud kulud on kohus tasunud Scriba OÜ-le tema poolt esitatud arvete alusel 14.02.2013 kohtumääruse alusel /I kd tl 225-226/. Kuivõrd hagejale anti menetlusabi tõlkekulude tasumisel ja ekspertiisitasu maksmisel ning vastavalt TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte endi kanda, siis ei ole põhjendatud eelpool nimetatud kulude väljamõistmise kostjalt. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei kohaldu kostjale TsMS § 190 lg 3 sätted, sest kohalduvaks normiks on TsMS § 164 lg 1. Seega jäävad kõik eelpool nimetatud menetluskulud, kus hagejale anti menetlusabi riigi kanda. Seoses rahvusvaheliste õigusabi palvetega Taani kompetentsele kohtule on kohus kandnud tõlkekulusid Scriba OÜ poolt esitatud arvete nr 2249, 2435, ja 3073 alusel summas 655,80 eurot /II kd tl 49,100,177/. Nimetatud kulud jäävad riigi kanda.
22.Elatise nõudeks on hagejaks E. F. Niit. Kohus rahuldas elatise nõude osaliselt. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
23.Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme
kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.