Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 19.08.2013 esitas VS (sünd XX.XX.XXXX, hageja) hagi VS-i (sünd XX.XX.XXXX, kostja) vastu igakuise elatise 240 euro saamiseks eluaegselt. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja seadusliku esindaja OS-i ja kostja abielust poeg VS (hageja). Pojal on 100 % töövõimetus, ta ei räägi, kirjuta ega kõnni. Hageja täisealiseks saamisel määrati tema eestkostjaks ema OS. Hageja ei ole võimeline end iseseisvalt ülal pidama. Hageja ema ei tööta ning hooldab last. Hageja ja tema ema sissetulekust ei piisa lapse ülalpidamiseks. Last ülal pidada aitab lapse vanaema, kellelt lapse ema on sunnitud raha laenama. Kostja palk on umber 1200 eurot kuus. Harju Maakohtu 13.05.2009 määrusega nr 2-09-16349 kinnitati lapse vanemate vaheline kompromiss, mille järgi kohustus isa tasuma poja ülalpidamiseks elatist 3700 krooni (236,47 eurot) kuus kuni poja täisealiseks saamiseni (03.06.2013). Poja ema pöördus mais 2013 kostja poole palvega jätkata elatise maksmist samas ulatuses vabatahtlikult, kuna poeg on 100 % töövõimetu, kuid kostja keeldus. Lapse igakuised vajalikud kulutused moodustavad hageja hinnangul 1005 eurot, sh kulutused toidule 250 eurot, garderoobikulud 110 eurot, eluasemekulud 120 eurot, tervishoiukulud 120 eurot, kulutused massaažile 100 eurot, hügieenikulud, kulutused ravimitele ja mähkmetele 100 eurot, kulutused lapsehoidja teenusele 80 eurot, kulutused koolitarvetele 45 eurot, kulutused mängudele ja kingitustele 55 eurot ja transpordikulud 25 eurot kuus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Pärast poja täisealiseks saamist ei ole kostja hoidunud kõrvale poja ülalpidamisest ning on toetanud last oma võimaluste piires, s.o 100 euroga kuus. Hageja esindaja ei ole tõendanud poja ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi dokumentaalselt. Hageja esindaja poolt näidatud kulutused on ülepaisutatud. Kui hageja ja hageja esindaja sissetulek on 600 – 747 eurot kuus, siis ei ole võimalik üksnes hagejal kulutada üle 1000 euro kuus. Hageja tõenditele tuginedes on tema kulud tegelikult väiksemad. Kostja varaline seisund ei võimalda tal maksta elatist nõutavas summas. Esimese astme kohtu lahend Harju Maakohtu 04.02.2014 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja eluaegne elatis 100 eurot kuus. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leidis, et hageja poolt nõutav elatis 240 eurot kuus ei ole põhjendatud. Hagejal on ennast võimalik ülal pidada oma sissetulekust ja kostja poolt tasutavast elatisest 100 eurot kuus. Kohus leidis, et hagiavalduses näidatud hageja vajalikud kulud 1005 eurot kuus on põhjendamatud ja osaliselt ka tõendamata. Hageja ei ole esitanud kõiki neid tõendeid, millele ta 17.12.2013 avalduses viitab. Toidukulu kohta esitatud tõendite järgi on hageja kulutanud toidule umbes 100 eurot kuus, mitte 250 eurot kuus, nagu märgitud avalduses. Hageja kulutused garderoobikuludele 110 eurot kuus ei nähtu ühestki esitatud tõendist. Arvestades hageja füüsilist seisu pidas kohus mõistlikuks garderoobikuluks 40 eurot kuus. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on eluasemekulu (kommunaalkulu, STV ja Elion) kokku umbes 103 eurot, millest hageja osa on 51,50 eurot, mitte 120 eurot, nagu avalduses märgitud. Tulenevalt esitatud tõenditest on tervishoiukulud keskmiselt 40 eurot kuus, mitte aga 120 eurot, millele lisanduvad ravimid 30 eurot kuus.

Kohus nõustus, et hagejal võib osutuda vajalikuks mõnel korral kasutada taksoteenust ning seega võib transpordikulu 25 eurot kuus pidada mõistlikuks kuluks. Põhjendamata ja tõendamata on kulu mängudele ja kingitustele summas 55 eurot, kohtu hinnangul võiks selleks summaks olla 20 eurot kuus. Ka kulu koolitarvetele 45 eurot kuus on põhjendamata. Koolitarbeid ei pea ostma igakuiselt, mõistlik kulu koolitarvetele oleks 20 eurot kuus. Tõendamata on massaaži ja lapsehoidja teenuste kulud kokku 180 eurot kuus. Hageja sissetulekuks on kokku 322,06 eurot kuus. Lisaks hüvitatakse hagejale osaliselt ravimikulu. Hageja esindaja pangakonto väljavõttest nähtub, et juunis 2013 hüvitati see 20 euro ulatuses. Arvestades hageja põhjendatud kulusid, katab tema sissetulek enamuse vajalikest kuludest. Katmata jääb umbes 20 eurot ning massaaž ja lapsehoidja teenus, kui hagejale seda teenust on osutatud. Arvestades kostja poolt hageja ülalpidamiseks makstavat elatist 100 eurot, katab see ära ka eespool nimetatud kulutused. Kohus ei pidanud vajalikuks asjas täiendavalt käsitleda kostja varalist seisu. Kostja on maksnud ning nõustub maksma ka edaspidi pojale elatist 100 eurot kuus. Elatis tuleb kanda hageja pangakontole. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata igakuise elatise 140 euro osas ning teha vaidlustatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada tervikuna. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus on otsuse tegemisel rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t ja § 442 lg-t 8. Kohus on ebapiisavalt põhjendanud nõutava elatise ning vajalike kulude suuruse vähendamist. Hagejale jääb selgusetuks, kuidas kohus otsustas, et hagejal on ennast võimalik ülal pidada oma sissetulekust ja kostja poolt tasutavast 100 eurost, sest hageja on oma kulutuste kohta esitanud piisavalt tõendeid, kuid maakohus on jätnud need tähelepanuta. Erivajadustega lapse hooldamine on väga kulukas. Lapse ema ei saa ise tööl käia, kuna viibib pidevalt lapse juures. Kohtule esitatud tõendid ei saagi hõlmata kõiki hageja kulutusi (näiteks kulutusi massaažile). Põhjendamata on kohtu seisukoht, mille järgi on hageja toidukulud 100 eurot kuus. Hageja on 17.12.2013 avalduses esitanud kohtule tõendid toidukulude kohta, millest nähtub, et 01.0116.01.2013 olid kulutused toidule 299,02 eurot. Hageja kulutused toidule on suuremad võrreldes terve inimesega, sest ema valmistab lapsele iga päev spetsiaalset toitu, kuna laps ei saa süüa seda, mida tavalised inimesed. Maakohus mõistis kostjalt välja elatise, mis on väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 177,50 eurost. Elatise vähendamine alla miinimummäära on võimalik vaid erandlikel juhtudel. Antud juhul ei ole kohus pidanud vajalikuks isegi käsitleda kostja varalist seisu ega tuvastanud, kas kostja on võimeline tasuma elatist hageja nõutud summas. Elatise suurus määratakse üldjuhul kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Arvestatakse kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Ka Riigikohus on leidnud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2011 otsus nr 3-2-1-33-11). Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostja poolt makstav elatis tuleb kanda hageja pangakontole. Otstarbekas oleks, kui kostja kannaks selle hageja esindaja kontole, mida kostja on ka varasemalt teinud, sest ülalpidamiseks vajaliku rahaga teeb toiminguid hageja esindaja. 12.03.2014 esitas hageja täiendava tõendina 05.03.2014 A OÜ raviloo nr 2, millega tõendab, et hagejale osutatakse massaažiteenust (10 korda kuus hinnaga 10 eurot kord).

Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles jäeti elatisehagi osaliselt rahuldamata ja jaotati menetluskulud (elatise välja-mõistmise algusaja osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud). Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 peab ringkonnakohus võimalikuks teha tühistatud osas uue otsuse ning suurendada kostjalt tema poja kasuks väljamõistetavat elatist 140 eurot võrra, samuti jaotada ümber menetluskulud. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja igakuine sissetulek moodustab kokku 322,06 eurot, lisaks sellele hüvitatakse hagejale osaliselt ka ravimikulu. Samas ei saa nõustuda maakohtuga, et sellest sissetulekust praktiliselt piisab hageja põhjendatud vajaduste rahuldamiseks. Maakohtu hinnang hageja seadusliku esindaja poolt kohtu ette toodud andmetele hageja ülalpidamiskulude suuruse ja nende jaotumise kohta tema vajaduste lõikes ei ole kooskõlas tsiviilasja materjaliga. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja puhul tegemist sügava puudega isikuga, kelle igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (suhtleb vaid häälitsedes, on mähkmetes, vajab abi kõiges - söömisel, riietamisel, hügieenitoimingutes). Tegemist on isikuga, kelle erivajadused nõuavad tavapärastele täiendavaid kulutusi. Nii nähtub tõenditest hageja vajadus eritoidu ja teatud eriteenuste järele. On üldteada, et liikumis- ja kõnevõimeta (ajukahjustusega) isik vajab elus püsimiseks erilist hooldust, s.o nii ööpäevaringset järelevalvet kui füsioteraapiat. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hagejat toidetakse spetsiaalselt tema tarbeks valmistatud toiduga. Seetõttu ei ole võimalik ka nõustuda maakohtu järeldusega, et põhjendatud toidukuluks on 100 eurot kuus. Hageja esitatud tõendite põhjal võib asuda seisukohale, et hageja päevane toidukulu võiks eelduslikult olla vähemalt 7 eurot, s.o 210 eurot kuus. Igakuiseid vajalikke kulutusi ravimitele, mähkmetele, hügieenitarvetele on hageja seaduslik esindaja hinnanud suuruses 100 eurot, mida samuti ei saa pidada liigseiks. Ka massaažile tehtavat kulutust 100 eurot kuus ei ole võimalik hinnata põhjendamatuks. Tegemist on tõenditest nähtuvalt vajaliku kuluga. Kohtul ei ole põhjust kahelda hageja esindaja seletuses, et ta on vastavat teenust oma pojale ostnud ühelt ja samalt teenuse pakkujalt juba 15 aastat, kusjuures soovitatav sagedus on 10 korda kuus. Ka siis, kui hageja ei saa teenust rahaliste vahendite puudumise tõttu regulaarselt osta, ei kõrvalda see vastavate kulutuste vajadust. Maakohtu otsus on ebaõige ka lapsehoidja teenusele vajamineva kulu osas. Kolleegium hindab hageja märgitud vastava kulu suurust - 80 eurot kuus - vajalikus ja põhjendatuks. Juba üksnes eeltoodud kulutuste lisamine maakohtu poolt arvestatud ja põhjendatuks peetud muudele kuludele summas 196,50 eurot (garderoobikaubad 40 eurot, eluasemekulud 51,5 eurot, tervishoiukulud 40 eurot, transpordikulud 25 eurot, mängud ja kingitused 20 eurot, koolitarbed 20 eurot) moodustab kokku 686,50 eurot (490 + 196,50), mida võibki pidada hageja igakuiseks ülalpidamiskuluks. Arvestades seda, et hageja ema on igapäevaselt seotud poja hooldamisega, tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension 281,62 eurot, siis on põhjendatud mõista hageja ülalpidamiseks nõutav elatis kostjalt hagetavas summas välja. Kostja vaidles küll vastu hageja väitele, nagu oleks tema igakuise sissetuleku suuruseks 1200 eurot, kuid ei ole esitanud tõendeid, mis tema tegelikku sissetulekut tõendaks. See, et kostja tegutseb FIE-na, osutades taksoteenust, ei võimalda järeldada, et tema sissetulek oleks pärast isikliku sõiduki võõrandamist ja rendiauto kasutamist vähenenud, nagu kostja väitis. Kostja üheks vastuväiteks hagile oli ka see, et hageja ja tema seadusliku esindaja kogusissetulek ei võimalda väidetud kulutusi kanda, mistõttu tuleb pidada kulutuste arvestust ebaõigeks. Selle väitega ei saa nõustuda. Et hageja väidetud kulutusi

hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest ei nähtu või et tal puudub reaalne võimalus vajalikke kulutusi tervikuna kanda, ei muuda iseenesest kulutusi olematuiks või ebavajalikeks. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetav elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja, tema ema pangakontole. Tuvastatud asjaoludest järelduvalt on otstarbekas, et elatis tasutakse hageja seadusliku esindaja - eestkostja - pangakontole, kes on poja ülalpidajaks, seega ka raha vahetuks kasutajaks. Hageja kui eestkostetava rahaliste vahendite kasutamise üle teostab kontrolli kohus.

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse, muudab esimese astme kohtu otsust, mille tulemusel hagi rahuldatakse tervikuna, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud kostja kanda. Hagi esitamisel ebaõigesti tasutud riigilõiv tagastatakse maakohtu poolt hagejale hageja sellekohase avalduse alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Ü. Jänes

(allkirjastatud digitaalselt) I. Nõmm

(allkirjastatud digitaalselt) I. Sidok-Toomsalu

Otsus parandatud 02.10.2014 määrusega

RESOLUTSIOON

Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2014 otsuses sisalduv viga kaebuse esitaja isiku osas. Apellatsioonkaebuse esitajaks on VS, sünniajaga XX.XX.XXXX.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.