D.O. hagi S.G. vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 597,50 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 06. jaanuari 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.G. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): S.G. (isikukood XXX), esindaja advokaat Aleksei Forstiman Vastustaja (hageja): D.O. (isikukood XXX), seaduslik esindaja J.O.
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 06. jaanuari 2014 otsus elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise ning väljamõistetud elatise suuruse osas (resolutsiooni punkt 3) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista S.G. lt D.O. kasuks elatis alates 12.11.2012 kuni 31.12.2013 kokku summas 2 156,83 eurot ning alates 01.01.2014 summas 177,50 eurot
kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kuni D.O. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 06.01.2019.
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 06. jaanuari 2014 otsus muutmata.
4.Lugeda Viru Maakohtu 06. jaanuari 2014 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Rahuldada D.O. hagi.
4.2.Tuvastada D.O. (isikukood XXX, sünd registreeritud aktiga nr 34 Ida-Viru Maavalitsuses 16.01.2001) põlvnemise isast S.G. st (isikukood XXX).
4.3.Välja mõista S.G. lt D.O. kasuks elatis alates 12.11.2012 kuni 31.12.2013 kokku summas 2 156,83 eurot (kaks tuhat ükssada viiskümmend kuus eurot kaheksakümmend kolm senti) ning alates 01.01.2014 igakuuliselt 177,50 eurot kuus (ükssada seitsekümmend seitse eurot viiskümmend senti), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kuni D.O. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 06.01.2019.
4.4.Saata kohtuotsus Ida-Viru Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele lapse D.O. perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemiseks.
4.5.Jätta manatluskulud maakohtus poolte endi kanda. Vabastada J.O. hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.“ Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.D.O. esitas 12.11.2012 hagi S.G. vastu isaduse tuvastamiseks ning elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt on hageja sündinud 06.01.2001 tema ema J.O. ja kostja vabaabielust, mis kestis 1999-2002. Kostja elab 2002. aasta algusest teises peres ja ei soovi isadust vormistada ega elatist maksta. Vabaabielu ja hageja sünnifakti kohta võivad anda ütlusi tunnistajad N.D. ja V.T.. Hageja palus tuvastada hageja põlvnemise kostjast, ning välja mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt alates 11.11.2011 kuni 31.12.2011 summas 139,01 eurot kuus ning alates 01.01.2012 summas 145 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui on seadusega ette nähtud. Haginõude täienduses palus hageja tuvastada alaealise D.O. põlvnemine S.G. lt. 04.12.2013 kohtuistungil jäi hageja hagi juurde, kuid samas märkis, et soovib elatist alates hagi esitamisest.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei elanud ta hageja emaga koos perioodil 1999-2002. Kostja ei tunne isikuid, keda hageja palub tunnistajatena üle kuulata. Kuna hageja on sündinud 06.01.2001, on lapse eostamisaeg PKS § 94 lg 3 järgi alates 13.03.2000 kuni 11.07.2000. Kostja ei elanud nimetatud perioodil Kohtla-Järvel, vaid hoopis Narvas. Kostja ei ole hagejat ja tema ema kunagi näinud ega nendega suhelnud. 27.03.2013 kohtuistungil ei eitanud kostja seda, et ta käis hageja ema juures ning neil olid intiimsuhted, kuid nad ei elanud koos, kohtumised olid harvad ja see ei luba kostjal oma isaduses kindel olla.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 06. jaanuari 2014 otsusega D.O. hagi. Kohus tuvastas D.O. põlvnemine isast S.G. st ja mõistis S.G. lt elatise poja D.O. kasuks ajavahemiku 12.11.2011 kuni 31.12.2013 eest kokku summas 3 886,89 eurot ja alates 01.01.2014 kuni D.O. täisealiseks saamiseni (s.o kuni 06.01.2019) igakuise elatusrahana 177,5 eurot, kusjuures igakuine elatis lapsele ei saa olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära. Hageja seadusliku esindaja menetluskulud jättis kohus riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt võttis kostja 27.03.2013 õigeks, et tal olid hageja seadusliku esindajaga intiimsuhted. Vastuväited, et hageja vanemad ei elanud koos ning et nende kohtumised olid harvad, ei välista iseenesest hageja põlvnemist kostjast. Kostja ei välistanud oma isadust hageja suhtes, hoidudes muuhulgas pahatahtlikult kõrvale DNA ekspertiisi teostamisest. Eeltoodud asjaolud võimaldavad eeldada, et alaealine D.O. põlvneb S.G. st. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole alates 12.11.2011 lapse ülalpidamises osalenud. Elatise nõudmisel miinimummääras ei pea hageja seaduslik esindaja tõendama lapse vajadusi ja lapsele tehtavate kulutuste suurust. Lapse isast põlvnemine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Kuna lapse põlvnemise tuvastamise korral loetakse mees lapse isaks alates lapse sünnist, on põhjendatud ka elatise nõue tagasiulatuvalt vastavalt PKS § 108.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.S.G. esitas apellatsioonkaebuse, mille taotleb Viru Maakohtu 06. jaanuari 2014 otsuse tühistamist ja asja uueks läbivaatamiseks maakohtule saatmist. Apellant palub jätta menetluskulud D.O. kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:
1) tuvastas maakohus vääralt asjaolu, et kostjal olid hageja emaga intiimsuhted. Kohtu väljend „võttis õigeks“ on ebaõige, õige väljend on „võttis omaks“. TsMS § 231 lg 2 kohaselt on omaksvõtt teise poole faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine. Ka Riigikohus on rõhutanud, et omaksvõtt TsMS § 231 lg 2 tähenduses on üksnes poole nõustumine vastaspoole väitega. Hagiavalduse ja menetlusdokumentide kohaselt ei ole hageja väitnud, et kostjal oli intiimsuhted hageja emaga, seega ei saanud kostja võtta omaks hageja poolt mitteesitatud väidet; 2) ei ole kostja esindaja seletus 27.03.2013 kohtuistungil tõendiks TsMS § 229 lg 1 mõttes ning antud seletus ei tõenda hageja põlvnemise asjaolusid; 3) rikkus maakohus selgitamiskohustust, kui ei selgitanud kostjale ekspertiisist keeldumise tagajärgi. Olukorras, kus maakohus määrab ekspertiisi, millest kostja keeldumisel loeb hageja väited põhjendatuks, peab kohus nimetatud tagajärgede eest kostjat hoiatama; 4) jättis maakohus hageja nõuded välja selgitamata. Hagiavalduses nõuab hageja elatist tagasiulatuvalt alates 11.11.2011, samas kui 04.12.2013 kohtuistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et „elatist soovin alates hagi esitamisest“; 5) rahuldas maakohus ebaõigesti hageja tagasiulatuva elatise nõude. Riigikohus on leidnud, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatist välja mõista alates hagi esitamisest.
5.D.O. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) hindas maakohus õigesti apellandi DNA ekspertiisi läbiviimiseks kohustuslike proovide andmiseks põhjuseta ilmumata jätmist kui apellandi pahatahtlikku DNA ekspertiisist kõrvalehoidumist; 2) kinnitas kostja 27.03.2013 kohtuistungil, et tal olid intiimsuhted hageja emaga, mille tulemusena 06.01.2001 sündiski poeg D.O. ; 3) ei esitanud kostja maakohtus ühtegi vastuväidet selle kohta, et elatist nõuti tagasiulatuvalt. Vastuväide esitati alles apellatsioonkaebuse esitamisel; 4) soovib apellant kunstlikult menetlust venitada. Apellandi eesmärgiks on võimalik kaua elatise maksmisest kõrvale hoida ja proove mitte anda. Seda kinnitab ka asjaolu, et maakohtu 06.01.2014 otsuse sai apellant kätte alles 31.01.2014.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 06. jaanuari 2014 otsuse osaliselt elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise ning summa suuruse osas (resolutsiooni punkt 3) ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab välja S.G. lt D.O. kasuks elatise alates 12.11.2012 kuni 31.12.2013 kokku summas 2 156,83 eurot ning alates 01.01.2014 summas 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kuni D.O. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 06.01.2019. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 06. jaanuari 2014 otsus muutmata.
7.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on maakohus põhjendatult tuvastanud D.O. põlvnemine isast S.G. st ning selles osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Siinkohal arvestab ringkonnakohus asjaolu, et määras 28.05.2014 asjas menetlusosalistele uue ekspertiisi toimumise aja ja selgitas menetlusosalistele ekspertiisist keeldumise tagajärgi (tl 191).
8.Alusetu on apellandi väide, et maakohus tuvastas ebaõigesti asjasolu, et kostjal olid hageja emaga intiimsuhted. PKS § 95 kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus isast põlvnemise asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 94 lg-st 2 tulenevalt tuleb isast põlvnemise tuvastamisel ühe eeldusena tuvastada asjaolu, et lapse ema ja väidetava isa vahel olid lapse eostamisajal intiimsuhted. Hageja väide, et kostja ning hageja ema vabaabielu kestis 1999-2002 (tl 1), sisaldab endas ka väidet intiimsuhete kohta. Kohtuistungil 27.03.2013 on kostja esindaja selgitanud, et „Kostja ei eita, et tal olid intiimsuhted hagejaga, kuid kohtumised olid harvad ja see ei luba kostjal olla kindel oma isaduses.“ (tl 75). TsMS § 217 lg 5 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab; asjaolu omaksvõtmise ja muude avalduste kohta kehtib see niivõrd, kuivõrd juuresviibiv menetlusosaline omaksvõttu või avaldust kohe tagasi ei võta või ei paranda. Antud juhul on kostja omaks võtnud TsMS § 231 lg 2 alusel asjaolu, et tal olid intiimsuhted hagejaga (kostja viibis 27.03.2013 kohtuistungil ning ei ole esindaja poolt avaldatud tagasi võtnud ega parandanud). Samas on õige apellatsioonkaebuses esitatud väide, et intiimsuhete omaksvõtu alusel ei saa koheselt järeldada lapse põlvnemist kostjast. Tõendamist vajavad ka muud asjaolud, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb kostjast, ning seetõttu ongi asjas määratud kohtu poolt DNA ekspertiis.
9.Iseenest on õige ka apellandi väide, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui ei selgitanud kostjale ekspertiisist keeldumise tagajärgi. Ringkonnakohus on käesolevaks ajaks selgitamiskohustuse rikkumise kõrvaldanud, saates pooltele selgituse ekspertiisist keeldumise tagajärgede kohta ja määrates uue ekspertiisi aja (tl 191). Apellandi lepinguline esindaja on kinnitanud, et on kohtukirja kätte saanud (tl 194), on selle apellandile edastanud ning selle sisu selgitanud (tl 195). Ringkonnakohtu selgitusele vaatamata ei ilmunud apellant ekspertiisi tegemiseks kohale (tl 196). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et apellant ei ole maakohtus korduvalt ekspertiisi tegemiseks kohale ilmunud (02.05.2013, 18.06.2013, 10.07.2013, 08.10.2013, 12.11.2013), tema suhtes on kohaldatud sundtoomist (tl 113, 123, 130), kuid tulemusteta. Riigikohus on 06.11.2013 otsuse nr 3-2-1-119-13 punktis 16 asunud seisukohale, et „Kui isik keeldub õigustamatult proovi andmast ning temalt ei õnnestu mingil põhjusel ekspertiisiks vajalikku proovi saada, sh kui proovi ei õnnestu saada välisriigis elavalt menetlusosaliselt ka välisriigi kohtu abiga erinõude korras, tuleb kolleegiumi hinnangul arvestada seda asjaolu tõendite hindamisel. Kuna lapse põlvnemise tuvastamise asjas on tänapäeval kõige usaldusväärsemaks tõendiks molekulaargeneetiline uuring ning lapse eostamise kohta ei pruugi menetlusosalistel olla muid piisavalt usaldusväärseid tõendeid, tuleb kolleegiumi hinnangul tõlgendada isiku proovi andmisest korduvat õigustamatut keeldumist tema kahjuks, kohaldades TsMS § 8 lg 2 järgi analoogia korras TsMS § 283 lg-t 2, kuna isiku keeldumine annab alust arvata, et isik peab võimalikuks, et ta on lapse isa, ja kardab seetõttu ekspertiisi tulemust. TsMS § 272 lg 2 järgi on menetlusosalise esitatud eriteadmistega isiku arvamus dokumentaalne tõend. Kuigi põlvnemise tuvastamise asjas määratakse eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks ekspertiis, mitte ei kohustata menetlusosalist vastavat dokumentaalset tõendit esitama, on mõlemad olemuselt sarnased, mistõttu saab kolleegiumi hinnangul kohaldada kohtule dokumendi esitamata jätmise sätteid ka eksperdiarvamuseks TsMS § 300 järgi vajaliku proovi andmata jätmise korral. Kui vastaspool ei täida dokumendi kohtule esitamise kohustust, võib kohus TsMS § 283 lg 2 järgi lugeda mh tõendatuks tõendi taotleja väited esitamata jäetud dokumendi olemuse ja sisu kohta. Kolleegiumi arvates võib kohus viidatud sätet eksperdiarvamuseks vajalike proovide andmisest õigustamatule keeldumisele kohaldades lugeda tõendatuks ka ekspertiisi taotlenud
menetlusosalise väited asjaolude (põlvnemise) kohta, mille tõendamiseks ta ekspertiisi taotles. Selleks peab aga kohus ekspertiisi määrates isikut õigustamatu keeldumise tagajärgede eest hoiatama.“ Juhindudes viidatud Riigikohtu otsusest on ringkonnakohus seisukohal, et apellandi DNA proovide andmiseks mitteilmumist tuleb tõlgendada tema kahjuks ning lugeda tõendatuks hageja väide, et hageja D.O. põlvneb isast S.G. st.
10.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud hageja tagasiulatuva elatise nõude ning selles osas tuleb maakohtu vaidlustatud otsus tühistada. Hagiavalduses on hageja nõudnud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 11.11.2011 kuni hagi esitamiseni 12.11.2012, 04.12.2013 kohtuistungi protokolli kohaselt on hageja esindaja selgitanud, et „Elatist soovin alates hagi esitamisest“ (tl 149). Seega on hageja loobunud kohtuistungi protokolli kohaselt tagasiulatuvast ülalpidamise nõudest ja maakohus, mõistes muuhulgas välja S.G. lt elatise poja D.O. kasuks alates 12.11.2011 kuni 12.11.2012, rikkus TsMS § 439 ning tegi otsuse nõude kohta, mida ei esitatud. Lisaks eeltoodule on Riigikohus 11.06.2008 otsuse nr 3-2-1-36-08 p-des 12 ja 13 leidnud, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamist. Kuivõrd hagi on maakohtule esitatud 12.11.2012, saab kohus rahuldada elatise nõude alates 12.11.2012 ning tagasiulatuv ülalpidamise nõue ei kuuluks rahuldamisele.
11.PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär 2012. aastal oli 290 eurot (Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 vastu võetud määrus nr 169 „Töötasu alammäära kehtestamine“), elatise miinimummäär oli seega 145 eurot. Kuupalga alammäär 2013. aastal oli 320 eurot (Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 vastu võetud määrus nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“), elatise miinimummäär oli seega 160 eurot. Kuupalga alamäär 2014. aastal on 355 eurot (Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“), elatise miinimummäär on seega 177,50 eurot. Perioodi 12.11.2012 – 31.12.2013 eest arvestatud elatis on järgmine: 1) elatis novembri 2012 eest summas 91,83 eurot (145 eur/30 p x 19 p); 2) elatis detsembri 2012 eest summas 145 eurot; elatis 2013. aasta eest summas 1 920 eurot (12 kuud x 160 eur/kuus), kokku 2 156,83 eurot. Alates 01.01.2014 kuulub väljamõistmisele elatis 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kuni D.O. täisealiseks saamiseni 06.01.2019. Kostja ei ole vastuväiteid seoses elatise suurusega kohtule esitanud.
12.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul on tegemist hagilise põlvnemisasjaga, millega on seotud elatise nõue ning seetõttu jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Viru Maakohtu 05. detsembri 2012 määrusega on hageja seaduslikule esindajale J.O. le antud menetlusabi ja vabastatud riigilõivu 300 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Ringkonnakohus leiab, et TsMS 190 lg 7 kohaselt tuleb J.O. vabastada riigilõivu
eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.