Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. september 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-47206
Tsiviilasi
C.I. hagi D.I. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
517,50 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. detsembri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
C.I. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): C.I. (isikukood: XXXX; elukoht: Viljandi XXXX), seaduslik esindaja R.V., lepinguline esindaja Ingrid Vinnal Vastustaja (kostja): D.I. (isikukood: XXXX; elukoht: Viljandi maakond Pärsti vald XXXX)
1.Muuta Tartu Maakohtu 20. detsembri 2013. a otsuse
esindajad
RESOLUTSIOON
resolutsiooni p-i 1 elatise väljamõistmise alguskuupäeva osas.
2.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 20. detsembri 2013. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
Rahuldada hagi osaliselt ja mõista välja D.I. lt C.I. kasuks elatis 120 eurot kuus alates 17.12.2013. a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2.Mõista D.I. lt C.I.
kasuks välja elatis ühekordse
summana 1328 eurot perioodi 16.11.2012-16.12.2013 eest.
Anda
R.V.ile
õigus
alaealisele
lapsele
C.I.
le
väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.
4.Kohustada D.I. t tasuma
makstav
elatis C.I.
pangakontole nr XXXX.
5.Määrata elatise 120 eurot kuus lapse kohta tasumine iga kalendrikuu eest ette, s. o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.C.I. esitas 21.02.2013. a hagi D.I. vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 16.11.2012. a kuni 31.12.2012 summas 145 eurot kuus ja alates 01.01.2013. a 160 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
Hageja esitas 04.04.2013. a hagiavalduse täpsustuse. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 16.11.2012 kuni 30.11.2012. a 75 eurot, alates 01.12.2012 kuni 31.12.2012 145 eurot kuus ja alates 01.01.2013. a 160 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja täpsustas hagiavaldust, sest kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks alates 16.11.2012 a kuni käesoleva ajani kokku 70 eurot (15.11.2012. a). Hageja esitas 28.08.2013. a hagiavalduse täpsustuse. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 16.11.2012 kuni 30.11.2012 75 eurot, alates 01.12.2012 kuni 31.12.2012 145 eurot kuus ja alates 01.01.2013 a kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte
kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ühekordse summana alates 16.11.2011 kuni 15.11.2012 summas 1458,02 eurot. Hageja märkis, et alates 16.11.2011 kuni 15.11.2012 on kostja tasunud hagejale elatist kokku 270 eurot.
2.Kostja oli nõus maksma hagejale elatist 120 eurot kuus. Kostja töötab alates 11.11.2013 Tooli Vabrik OÜ-s ja tema töötasu on 480 eurot kuus. Kostjal on peale hageja veel kaks alaealist last.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 20.12.2013. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis D.I. lt C.I. kasuks välja elatise 120 eurot kuus alates 20.12.2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus mõistis D.I. lt C.I. kasuks välja elatise ühekordse summana 1328 eurot perioodi 16.11.2012-16.12.2013 eest. Kohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Hageja esindaja on kohtule esitanud pangaväljavõtte kostja poolt tasutud elatise kohta (tl 3-6). Arvestuse kohaselt on kostja tasunud elatist 01.01.2013-10.12.2013 kokku 232 eurot. Kohus leidis, et kostja on võimeline tasuma 120 eurot kuus. Kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et ta ei ole võimeline tasuma elatist 160 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on peale hageja veel kaks last ja tema töötasu on 480 eurot. Kohus leidis, et põhjendatud on mõista välja elatis 120 eurot kuus alates 20.12.2013. Ajavahemiku 16.11.2012-16.12.2013 eest tuleb elatis välja mõista ühekordse summana, s.o 1560 eurot. Elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisel tuleb arvestada ka sel perioodil vabatahtlikult tasutud elatisega ning mõista elatis tagasiulatuvalt välja ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud ajavahemikul lapsele elatist ettenähtust vähem. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud elatist ebapiisavalt. Kohus leidis, et kostja poolt hagejale tasutud 232 eurot tuleb arvestada elatise maksmisena. Kostjalt tuleb välja mõista ühekordse summana 1328 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.C.I. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamata jätmise osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta D.I. kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole kohus põhjendanud, miks ei ole kostja võimeline tasuma elatist miinimummääras. Kohus ei ole hinnanud kõiki hageja esitatud tõendeid; 2) on kohus jätnud tuvastamata, milline on kostja tegelik sissetulek ja varaline olukord. Kohus on jätnud tuvastamata, kas esinevad eeldused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja ei ole tõendanud, et tema töötasu on 480 eurot kuus. Kohus ei selgitanud välja, kas kostja saab lisaks töötasule ka muid sissetulekuid (sotsiaaltoetusi). Kostja saab täiendavat sissetulekut püramiidi rahamängudest MMM-2012 ja Gold Line ́is. Kostja kontoväljavõtetest nähtuvalt on kolmandad isikud kandnud kostja arveldusarvele raha; 3) ei ole alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud minimaalmäära. Kostja omab kolme kinnisasja ja vähemalt ühte sõidukit. Kui arvata kinnisasjade koguväärtusest maha kinnisvara soetamisega võetud kohustused, on varaliste õiguste jäägiks (70 000-22 000) 48 000 eurot;
4) kuna hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt, siis oleks kohus pidanud hindama kostja varalist olukorda mitte vaid otsuse tegemise aja seisuga, vaid ka kogu eelneva perioodi vältel, s.o alates 16.11.2011 kuni 15.11.2012 ja 16.11.2012 kuni 20.12.2012. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et hageja taotles tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist alates 16.11.2012. a. Lähtuvalt hageja esitatud 28.08.2013. a hagieseme täpsustusest ja istungil avaldatust nõudis hageja tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist arvates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 16.11.2011.a. Kohtu resolutsioon ja põhjendused on vastuolulised ja ebaselged. Samuti on kohus jätnud tegemata otsuse elatise väljamõistmiseks perioodi 17.12.2013 kuni 19.12.2013 eest. Elatise väljamõistmise alguspäevaks tuleb lugeda 16.11.2011, mis on tagasiulatuvalt üks aasta enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Kuna kostja omas perioodil 16.11.2011 kuni 15.11.2012 regulaarset sissetulekut ja tal oli peale hageja vaid üks alaealine laps, siis ei ole alust elatise vähendamiseks perioodil 16.11.2011 kuni 15.11.2012 alla elatise miinimummäära; 5) on kohus jätnud tähelepanuta, et hageja taotles elatise väljamõistmist kuni C.I. põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; 6) tuleb menetluskulud TsMS § 164 lg 3 alusel jätta vastustaja kanda.
5.D.I. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant esitanud nõuet elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt. Hageja 21.02.2013. a hagiavaldus ei sisalda tagasiulatuvat nõuet. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud. Kui kohus leiab, et tagasiulatuv nõue on põhjendatud, siis tuleb väljamõistetavast elatisest arvestada maha 287,70 eurot, millise summa tasus Sotsiaalkindlustusamet apellandile ajavahemiku 21.11.2012 kuni 18.02.2013 eest. Samuti tuleb väljamõistetavast elatisest arvestada maha 17.09.2012 tasutud 70 eurot, novembris 2013 tasutud 132 eurot, 24.09.2013 tasutud 100 eurot ja detsembris tasutud 75 eurot; 2) ei ole vastustaja võimeline tasuma elatist 177,50 eurot kuus. Vastustajal on lisaks hagejale veel kaks last: S.I. (sünd. XXXX) ja S.I. (sünd. XXXX). Vastustaja peab üleval oma abikaasat, kes viibib lapsehoolduspuhkusel. Vastustaja on võimeline maksma elatist 120 eurot kuus. Vastustaja brutopalk on ca 500 eurot, millest vastustaja saab kätte ca 410 eurot kuus. Vastustajal on kinnistu Viljandimaal Viljandi vallas XXXX, mis on perekonna elukohaks; kinnistu Viljandi vallas XXXX külas XXXX(hüpoteek 65 000 krooni), mis on vastustaja isa elukohaks. Vastustajal on kinnistu ka Viljandi vallas XXXX, mille elumajal on olemas seinad ja vooderdamata katus, kuid puudub veevarustus ja küttesüsteem. Hoone on elamiskõlbmatu. Vastustaja leiab, et kinnistu väärtus on 10 000 eurot. Vastustajal on sõiduauto Opel Vectra (2005. a väljalase), mis on abielu jooksul soetatud ühisvara. Vastustaja nimel olev BMW (1988. a) kuulub peretuttavale. Abikaasa I.I. saab vanemahüvitist 607 eurot kuus, mille eest tasutakse pere laenukohustused. Vastustaja müüs maha sõiduauto Mercedese, mille eest sai ta 3300 eurot. Raha kasutas ta võlgade tasumiseks. Vastustajal kulub kuus 60-70 eurot ravimitele (hüpertooniatõbi ja ägeda pankreatiidi tagajärjel tekkinud diabeet); 3) tuleb elatise väljamõistmisel arvestada seda, et hageja oli 01.06-11.08.2012 ja 31.12.2012 kuni 14.02.2013 vanaema V.I. ülalpidamisel ning 12.08-26.08.2012 ja 04.10-14.10.2013 vastustaja ülalpidamisel. Vastustaja on 2012. a tasunud ka hageja tennisetrenni arved, linnaliini kuupiletid, telefoniarved. Vastustaja on ostnud telefoni, koolitarbeid, riideid ja andnud taskuraha;
4) leiab vastustaja, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda.
6.Apellant esitas 11.08.2014. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) on ebaõige vastustaja väide, et apellant ei ole tagasiulatuvat ülalpidamisnõuet esitanud. Hageja esitas hagi täpsustuse, sh elatise tagasiulatuva väljamõistmise nõude 28.08.2013. a; 2) oli kostjal perioodil 16.11.2011 kuni 15.11.2012 piisavalt varalisi vahendeid, et pidada ülal kõiki oma lapsi. Alusetu on väide, et väljamõistetavast elatisest tuleb maha arvata Sotsiaalkindlustuseameti poolt apellandile tasutud elatisabi summas 287,70 eurot. Elatise summast ei saa arvestada maha V.I. kingitusi hagejale või hageja isiklikule kontole tasutud summasid; 3) on ebaõige väide, et hageja viibis ajavahemikul 1.06.-11.08.2012 vanaema ülalpidamisel. Asjaolu, et hageja oleks olnud perioodil 12.08-26.08.2012 ja 04.10-14.10.2013 kostja ülalpidamisel, on ebaõige ja tõendamata. Kostja väide 2012. a ostetud asjade kohta on ebaõiged. Kostja ei ole ostnud hagejale kooliasju ja riideid, vaid andis neljal korral riiete ja koolitarvete ostmiseks kokku 200 eurot, mis on elatise nõudest juba maha arvestatud; 4) ei ole vastustaja esitatud andmed tema töötasu kohta usaldusväärsed; 5) tuleb vastustaja esitatud kuludokumendid jätta tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et muuta tuleb Tartu Maakohtu 20. detsembri 2013. a otsuse resolutsiooni p-i 1 elatise väljamõistmise alguskuupäeva osas. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 120 eurot kuus alates 20.12.2013. a kuni lapse täisealiseks saamiseni ning elatis ühekordse summana 1328 eurot perioodi 16.11.2012-16.12.2013 eest. Ringkonnakohus ei kontrolli nimetatud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamata jätmise osas. Hageja palus 28.08.2013. a esitatud hagiavalduse täpsustuses mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 16.11.2012-30.11.2012 75 eurot, alates 01.12.201231.12.2012 145 eurot kuus ja alates 01.01.2013 seadusega sätestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ühekordse summana alates 16.11.2011 kuni 15.11.2012 summas 1458,02 eurot.
9.Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maakohus on jätnud välja selgitamata kostja sissetuleku ja varandusliku olukorra. Maakohus ei ole põhjendanud, kas esineb alus elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Ringkonnakohus kontrollib, kas esineb alus suurendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärani, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud
kuupalga alammäära, mis 2012. a oli 145 eurot kuus, alates 01.01.2013. a 160 eurot kuus ja alates 01.01.2014. a 177,50 eurot kuus. Kostja väite kohaselt on tema brutopalk ca 500 eurot kuus, millest ta saab kätte ca 410 eurot. Kostja esitas vastusega apellatsioonkaebusele 11.11.2013. a kostja ja Toolivabrik OÜ vahel sõlmitud töölepingu, mille p-i 3.1. kohaselt on tema töötasu 3 eurot tunnis (tööaeg 40 tundi nädalas). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja tõendanud oma sissetuleku suuruse. Ringkonnakohus leiab, et ebaõige on lähtuda kostja hüpoteetilisest sissetulekust. Käesoleval juhul puuduvad viited selle, et kostjal oleks täiendavaid sissetulekuid, mida ta püüab varjata. Summasid, mille kostja on saanud teatud perioodil rahamängudest või mille kostja on saanud kolmandatelt isikutelt, ei saa käsitleda kostja püsisissetulekuna. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub kostjale XXXXX mõttelist osa kinnistust Viljandimaal Viljandi vallas XXXXX (reaalosa eluruuma nr 27, mille üldpind on 59,60 m2), mis on kostja perekonna elukohaks. Kostjale kuulub ka XXXXX mõttelist osa kinnistust Viljandimaal Viljandi vallas XXXXX(reaalosa eluruum nr 1, mille üldpind on 29,40 m2), mis on kostja isa elukohaks. Kostjale kuulub elamumaa Viljandimaal Viljandi vallas XXXXX (elamu nr 12), mille pindala on 5040 m2. Kostja on apellatsioonkaebuse vastuses märkinud, et XXXXX kinnistule on seatud hüpoteek AS-i SEB Pank kasuks summas 13 421,45 eurot. Kinnistu soetati eesmärgiga asuda tulevikus perega sinna elama, sest keskküttega korteris on keskküte väga kulukas. Majal on olemas seinad ja vooderdamata katus, kuid hoone on elamiskõlbmatu (puudub veevarustus ja küttesüsteem). Kostja leidis, et kinnistu väärtus on umbes 10 000 eurot. Äriregistri andmete kohaselt ei kuulu kostja äriühingutesse. Eesti Riikliku Autoregistri andmete kohaselt kuulub kostjale sõiduauto Opel Vectra Station Wagon (2005. a) ja sõiduauto BMW 520I (1988). Kostja väite kohaselt on sõiduauto Opel Vectra abielu jooksul soetatud ühisvara ning sõiduato BMW 510I kuulub R.V.i peretuttavatele S.H. ja E.M. , kes on kasutajatena kantud ka sõiduauto tehnilisse passi. Kostja on 06.09.2007. a sõlminud laenulepingu nr XXXXX, laenu jääk on 21 902,54 eurot; 19.08.2010. a laenulepingu nr XXXXX, laenu jääk on 3247,14 eurot ja 26.09.2011. a laenulepingu nr XXXXX, laenu jääk 1417,59 eurot. Kostja abikaasa I.I. saab vanemahüvitist 607 eurot kuus, millest tasutakse perekonna laenumaksed. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kostjale pandud elatise maksmise kohustus kokku 120 eurot kuus on põhjendatud. Ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohus on põhjendatult vähendanud PKS § 102 lg 2 lause 2 alusel elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on peale hageja veel kaks alaealist last, keda on kostja kohustatud üleval pidama. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi peab vanema tema käsutada olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui kostja sissetulek, milleks on 410 eurot (netotasu) jagada nelja inimese vahel, jääb igale isikule 102,50 eurot kuus, mis on vähem kui maakohtu poolt väljamõistetud elatis. Arvestades hageja varalist seisundit tervikuna, st lisaks töötasuna saadavale sissetulekule ka asjaolu, et hagejale kuulub peale tema poolt eluasemena kasutatava elamu aadressil XXXX veel üks korter, kus elab kostja isa ning elamumaa (XXXXX elamu nr 12), on ringkonnakohtu arvates 120 euro tasumine kuus hagejale summa, mis võimaldab toimetuleku nii kostjale kui ka tema alaealistele lastele. 120 eurost suurema summa tasumisel hagejale võivad kostja teised kaks alaealist last sattuda majanduslikult halvemasse olukorda. Kostja väide, et ta on 2012. a tasunud hageja tennisetrenni arved, linnaliini kuupiletid, telefoniarved, ostnud telefoni, koolitarbeid, riideid ja andnud taskuraha, tuleb jätta tähelepanuta. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele esitanud arveid tasutud teenuste ja kaupade eest, kuid kostja ei ole tõendanud, et nimetatud kulutused on hagejale tehtud kulud.
Kostja väide, et hageja elas koolivaheaegadel tihti vanaema juures, ei ole põhjuseks elatise välja mõistmata jätmisele. Hagejal on õigus saada ülalpidamist ka ajal, mil hageja viibib koolivaheaegadel vanaema juures. Mõlemad vanemad peavad kindlustama selle, et hagejal oleks ka vanaema juures viibides olemas kõik vajalik.
10.Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga selles, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hageja taotles tagasulatuvalt elatise väljamõistmist alates 16.11.2012. a. Hageja täpsustas maakohtu menetluses korduvalt hagiavaldust. 28.08.2013. a esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ühekordse summana alates 16.11.2011 kuni 15.11.2012 summas 1458,02 eurot. Õige on apellandi väide selles, et elatise väljamõistmise alguspäevaks tuleb lugeda 16.11.2011, mis on tagasiulatuvalt üks aasta enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Kui elatis mõistetakse välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist, peab kohus tegema muu hulgas kindlaks, millisest kuupäevast alates tuleb elatis välja mõista (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 14). Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 16.11.2012 ja lõpliku hagiavalduse 21.02.2013. a. Riigikohus on 11. aprilli 2008. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-14-08 leidnud, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda ajast, mil hagiavaldus või maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule tegelikult esitati (vt ka Riigikohtu 30. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-07, p 13). Seega, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 16.11.2012 ja hageja soovib saada elatist PKS § 108 alusel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist, on elatise väljamõistmise alguspäevaks 16.11.2011. Maakohus mõistis elatise välja alates 16.11.2012. a. Maakohus ei ole hageja nõuet mõista elatis välja üks aasta enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist otsuses käsitlenud. Seega tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas asjas esinevad alused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Ekslik on apellandi käsitlus, et tagasiulatuva elatise suurus tuleb määrata kindlaks üksnes vanema toonast ülalpidamisvõimet arvestades, jättes kõrvale kohustatud vanema ülalpidamisvõime kohtulahendi tegemise ajal. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt, s.o alates 16.11.2011. a põhjendatud. Arvestades kostja varanduslikku seisu üldiselt ja tema sissetuleku suurust ning seda, et kostja ülalpidamisel on käesoleval ajal kolm alaealist last, on elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne nõude esitamist kostjale ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel võivad kostja teised lapsed sattuda halvemasse olukorda kui hageja. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine võib seada ohtu kostja enda ja ka tema teiste laste ülalpidamise. Hageja oleks pidanud esitama nõude elatise väljamõistmiseks koheselt, kui kostja ei andnud hagejale ülalpidamist või andis seda ebapiisaval määral. Asjaolu, et kostja omas perioodil 16.11.2011-16.11.2012 regulaarset sissetulekut ja tal oli peale hageja vaid üks alaealine laps, ei muuda kostja varanduslikku seisu käesoleval ajal ega ole aluseks elatise väljamõistmisele tagasiulatuvalt alates 16.11.2011. a. Õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus
kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest jätta elatise välja mõistmata. Riigikohus on 4. detsembri 2013. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 rõhutanud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi. Ringkonnakohus arvestab tagasiulatuva nõude rahuldamata jätmisel ka seda, et Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 28.11.2012. a otsuse nr XXXX kohaselt määrati hagejale elatisabi kogusummas 287,70 eurot. Ringkonnakohus märgib, et riigi poolt makstud elatisabi tuleb kostjalt kohtuotsuse alusel sissenõutavast elatisest maha arvestada, kuna elatisabi seaduse § 10 lg 1 kohaselt läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Ringkonnakohus jätab käesoleval juhul kostjalt tagasiulatuva elatise välja mõistmata ka põhjusel, et hageja on nimetatud perioodil saanud elatisabi riigilt. Seetõttu jätab ringkonnakohus käesolevas asjas hagejale tasutud elatisabi sissenõutavast elatisest maha arvestamata. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus hageja nõude mõista elatis välja tagasiulatuvalt alates 16.11.2011. a kuni 16.12.2012. a rahuldamata.
11.Maakohus on põhjendamatult jätnud võtmata seisukoha hageja taotluse osas mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis kuni hageja põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 97 p-i 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kuna hageja on 13-aastane ning käesoleval ajal ei ole teada, kas ta jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, tuleks praeguses olukorras jätta taotlus täisealisele lapsele elatise väljamõistmiseks rahuldamata. Kui PKS § 97 p-is 1 sätestatud eeldused on täidetud, on täisealiseks saamisel hagejal õigus pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse mõista elatis välja kuni hageja põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
12.Õige on apellandi väide selles, et maakohus on jätnud tegemata otsuse elatise väljamõistmiseks perioodi 17.12.2013-19.12.2013 eest. Ringkonnakohus muudab Tartu Maakohtu 20. detsembri 2013. a otsuse resolutsiooni p-i 1 elatise tasumise alguskuupäeva osas ja sõnastab resolutsiooni p-i 1 järgmiselt: 1. Rahuldada hagi ja mõista välja D.I. lt C.I. kasuks elatis 120 eurot kuus alates 17.12.2013. a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebuses esitatud muud väited ei ole aluseks apellatsioonkaebuse rahuldamisele.
14.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel poolte enda kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.