Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

Asjaolud ja menetluse käik RK esitas 13.01.2014 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule RK-le eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.Avalduse kohaselt viibis RK 2009.a. psühhiaatriahaiglas ravil ning järgnevatel aastatel erinevates hooldekodudes, viimati XXXXXX XXXXXXXXX, kust ta lahkus

septembris 2013. RK ei soovi vabatahtlikult sinna tagasi minna. RK on ebastabiilne, iseseisvalt hakkama ei saa, muutub tihti agressiivseks, ähvardab, lõhub, on võtnud väikepankadest laene ning laenanud raha ka tuttavatelt. Alates 13.12.2013 viibib RK SA-s Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik. Avaldaja on RK ema. Psühhiaater ML 24.01.2014 ekspertiisiakti kohaselt esineb RK-l mõistega vaimuhaigus hõlmatav raske psüühikahäire - püsikululine paranoidne skisofreenia, mis temal on väljendunud määral, et ta ei suuda kestvalt oma tegudest, sh perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest aru saada ja neid juhtida. Tingituna psüühilisest seisundist ei ole RK kestvalt võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima, ei ole võimeline teostama iseseisvalt keerukaimaid tehinguid ning langetama keerukaimaid otsuseid, vajades oma elu korraldamisel kõrvalist abi. RK psüühiline seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Isiku kohtupoolne ärakuulamine ei kahjusta otseselt tema tervislikku seisundit. RK ei ole võimeline psüühilise seisundi poolest osalema kohtuistungil – tema võime mõista kohtuistungi sisu ja anda ärakuulamisel adekvaatseid ütluseid on oluliselt piiratud. Kui kohus peab vajalikuks RK ärakuulamist tema tavalises keskkonnas, siis see ei kahjuta otseselt tema tervislikku seisundit, kuid tema võime anda ärakuulamisel adekvaatseid ütlusi on oluliselt piiratud. RK ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu. Ta vajab eestkostjat. RK psüühiline seisund ei võimalda tal anda adekvaatset seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. Tingituna vaimsest seisundist vajab RK selliste toetavate või piiravate tingimuste, sh eestkoste seadmist, sotsiaalse koskkonna poolt, millega oleksid tagatud uuritava püsimine ravisuhtes, tema igapäevane toimetulek ning sotsiaalne turvalisus, sh välistatud selliste lepinguliste kohustuste võtmine tema poolt, mille eeldatavates tagajärgedes võib sisalduda oht tema enda või teiste isikute elule, tervisele või varale. Uuritava suhtes on näidustatud eestkoste seadmine nimetatud ülesannete osas kuni viieks aastaks, kuid tõenäoliselt vajab ta eestkostet elukestvalt. RK-le määratud esindaja leidis, et RK üle eestkoste seadmine on tema huvides. Samuti toetas esindaja avaldaja eestkostjaks määramist. Tallinna linn leidis, et RK vajab eestkostet ning otstarbekas on määrata RK oma poja eestkostjaks. RK on sobilik täitma eestkostja ülesandeid. AK toetas avaldust ja kinnitas, et ei soovi ise asuda täitma eestkostja ülesandeid. 19.02.2014 kuulas kohus ära RK, kes ei toetanud eestkoste määramist ning leidis, et peab ise seisma oma kohustuste täitmise eest. Maakohtu määrus Harju Maakohus rahuldas 19.02.2014 määrusega avalduse ning määras RK eestkostjaks kuni 19.02.2017 RK. Eestkostja ülesanneteks on RK esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Kohus jättis RK-le õigus ilma eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid rahalises määras, mis eestkostja annab talle kasutamiseks. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 25. veebruariks alates 2015 ja teatama kohtule oma elukoha muutusest. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. RK valimisõiguse tähenduses lugeda teovõimetuks. RK ja AK menetluskulud jäid nende endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest jäi Eesti Vabariigi kanda. Kohus juhindus PKS §-dest 202-207, TsÜS § 8 lõigetest 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526. TsÜS § 8 lg. 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. PKS § 203 lg. 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma 2(4)

tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. PKS § 204 l.g 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. RK tervis ei võimalda tal oma elu iseseisvalt korraldada, tehinguid teha, oma tsiviilõigusi kaitsta ja endale vajalikku ravi tagada, mistõttu vajab ta eestkoste seadmist. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr. 35 nähtub, et RK-l esineb mõistega vaimuhaigus hõlmatav raske psüühikahäire püsikululine paranoidne skisofreenia, mis temal on väljendunud määral, et ta ei suuda kestvalt oma tegudest sh perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest aru saada ja neid juhtida. Tingituna psüühilisest seisundist ei ole RK kestvalt võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima, ei ole võimeline teostama iseseisvalt keerukaimaid tehinguid ning langetama keerukaimaid otsuseid, vajades oma elu korraldamisel kõrvalist abi. RK psüühiline seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. RK ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu. Ta vajab eestkostjat. RK psüühiline seisund ei võimalda tal anda adekvaatset seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. Tingituna vaimsest seisundist vajab RK selliste toetavate või piiravate tingimuste sh eestkoste seadmist sotsiaalse keskkonna poolt, millega oleksid tagatud uuritava püsimine ravisuhtes, tema igapäevane toimetulek ning sotsiaalne turvalisus sh välistatud selliste lepinguliste kohustuste võtmine tema poolt, mille eeldatavates tagajärgedes võib sisalduda oht tema enda või teiste isikute elule, tervisele või varale. Uuritava suhtes on näidustatud eestkoste seadmine nimetatud ülesannete osas kuni viieks aastaks, kuid tõenäoliselt vajab ta eestkostet elukestvalt. Eeltoodust tulenevalt on RK piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamine, v.a pisitehingud rahalises määras, mis eestkostja annab talle kasutamiseks. Samuti tuleb eestkostja ülesanneteks jätta tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Kuna eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks v.a pisitehingud, tuleb lugeda eestkostetav ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks, millega ta kaotab hääleõiguse. Määruskaebus RK palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta RK avaldus eeskoste määramiseks RK üle rahuldamata ning RK-le eeskostja määramata. RK leiab, et ta tuleb oma asjadega iseseisvalt toime ning seega ei ole vajadust eeskostja määramiseks. Talle eestkostja määramine riivab intensiivselt tema õigusi, sh põhiõigusi. Eestkostja määramine ei ole põhjendatud ega tema huvides. Vastus määruskaebusele Eestkosteasutus vaidles määruskaebusele vastu. RK ja AK määruskaebusele ei vastanud.

Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused 3(4)

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg. 1 p. 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist Ringkonnakohus ei nõustu kaebuses sisalduva käsitlusega, nagu poleks vajadust RK-le eeskostja määramiseks. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik teha sellist järeldust. Psühhiaater ML ekspertarvamusest nähtuvalt esineb RK-l raske psüühikahäire - püsikululine paranoidne skisofreenia, mille tõttu ta ei ole kestvalt võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Ekspert leidis, et RK psüühiline seisund ei võimalda tal anda adekvaatset seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. Maakohus on hinnanud tõendeid igakülgselt ja õigesti ning teinud oma siseveendumuse kohaselt otsustuse (TsMS § 232 lg. 1). Tõendeid, mida hinnates oleks kohtul olnud võimalik jõuda eksperdiarvamusega võrreldes teistsugusele järeldusele, ei ole määruskaebuses osundatud. Taolisi tõendeid ei sisalda ka toimiku materjalid. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda eksperdiarvamuse erapooletuses. RK-le riigi arvel määratud esindaja kulu tuleb jätta riigi kanda, ülejäänud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Iko Nõmm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.