Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Gaida Kivinurm
Määruse tegemise aeg ja koht
16.07.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-55188
Tsiviilasi
Tallinna linna avaldus SS-lt alaealise lapse NP-i suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks ja SS-i avaldus alaealisele lapsele NP-ile eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.04.2014 määrus
Kaebuste esitajad ja kaebuste liik
SS-i määruskaebus LP määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tallinna linn, Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Tammsaare tee 135, Tallinn 12915), esindaja Karin Kuslap Puudutatud isik I NP (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht XXXXXXXX XXXXXXXXX), määratud esindaja v/adv Imbi Seimar Puudutatud isik II SS (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht XXXXX XXXXXX, aadress XXXX XX, XXXXX XXXXX), määratud esindaja v/adv Alan Biin Puudutatud isik III LP (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXXXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX), esindaja adv Raivo Bergson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 25.04.2014 määrus jätta muutmata.
2.Jätta rahuldamata LP taotlus lahendada kaebus kohtuistungil.
3.SS-i määruskaebus ja LP määruskaebus jätta rahuldamata.
Määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud jätta SS-i ja LP kanda solidaarselt.
5.Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinna linn esitas 21.11.2013 Harju maakohtule avalduse, paludes võtta SS-lt vanema hooldusõigus alaealise lapse NP-i suhtes. Avalduse kohaselt on lapse emal AP-l sündinud kaks poega – NP (sünd. XX.XX.XXXX) ja SP (sünd. XX.XX.XXXX). Mõlema lapse suhtes on emalt isiku- ja varahooldusõigus ära võetud (tsiviilasjad nr 2-12-19545 ja nr 212-28356). AP-lt võeti ära lapse NP-i hooldusõigus 26.09.2012 määrusega ning lapse eestkostjaks määrati kuni füüsilise isiku leidmiseni Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. 05.09.2013 määrusega rahuldas kohus SS-i hagi lapse põlvnemise tuvastamiseks. Hagi õigeksvõtul põhineva otsusega luges kohus tuvastatuks NP-i põlvnemise SS-ist. Avalduse kohaselt on SS-i senine elukäik möödunud suures osas kinnipidamisasutustes ning ka käesoleval ajal kannab ta karistust Tartu Vanglas. Lapse isal SS-il puuduvad isikuomadused ja võimed lapse hooldamiseks ja kasvatamiseks ning isa ei oma aastate kaupa mingeid sissetulekuid ega ole reaalselt oma last kasvatanud.
2.NP-i esindaja riigi õigusabi korras oli seisukohal, et SS-il puuduvad lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused ja kogemused. SS on alates 16. eluaastast ehk väga suure osa oma elust kandnud karistust tema poolt erinevate kuritegude toimepanemise eest ja on seda jätkanud senini. Selline elu ei võimalda lapsevanemale vajalike kogemuste omandamist. NP viibib käesolevalt XXXXXXXX XXXXXXXXX (XXXXXXXXXX XXXXXXXX). Lapse huvides ei ole põhjendatud hooldusõiguse peatamine, sest lapse isal puuduvad lapse kasvatamiseks vajalikud materiaalsed tingimused, see on elukoht, sissetulek jm selline, mis on vajalik lapse ülalpidamiseks. Tallinna linna avaldus tuleb rahuldada.
3.SS oli seisukohal, et puudub alus vanema hooldusõiguse äravõtmiseks. NP-i põlvnemine SS-ist tuvastati alles septembris 2013. aastal (Harju Maakohtu 05.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-22926). Seega ei olnud SS-il vanglast vabanemise järel võimalust vanema õigusi teostada, sest NP eraldati perekonnast XXXXXXXX XXXXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXXX 19.04.2012. Ei ole tõendatud, et SS ohustaks NP-i kehalist, vaimset või hingelist heaolu. NP-il on vaieldamatult õigus suhelda oma isa ning teiste lähisugulastega. Asjaolu, et isa kannab täna vanglas vabaduskaotuslikku karistust, ei tähenda, et isalt võiks vanema õigused ära võtta ning NP-i seeläbi perekonnast ja lähisugulastest eraldada. Lapse eraldamine perekonnast ei ole mõistlik ega lapse huvidega kooskõlas, kõige enam võib seda piirata üksnes vanglast viibimise ajaks. Tallinna linna avaldus tuleb jätta rahuldamata.
4.SS taotles määrata kuni tema kinnipidamisasutusest vabanemiseni lapse NP-i eestkostjaks LP. Harju Maakohus võttis 11.03.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-10418 SS-i avalduse menetlusse ja 13.03.2014 määrusega liitis tsiviilasja ühte menetlusse käesoleva asjaga.
5.LP avaldas, et on valmis last kasvatama, teab, millised on eestkostja ülesanded ja saab nendega hakkama. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohus rahuldas 25.04.2014 määrusega Tallinna linna avalduse osaliselt, võttis SS-lt täielikult ära hooldusõiguse alaealise lapse NP-i suhtes, jättis rahuldamata SS-i avalduse määrata NP-i eestkostjaks LP, määras NP eestkostjaks Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu kuni lapse täisealiseks saamiseni või füüsilisest isikust eestkostja määramiseni ja määras eestkostja ülesanded. Maakohus jättis NP-i riigi õigusabi kulud ja SS-i riigi õigusabi kulud ja tõlkekulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
7.NP on alaealine (3-aastane), kelle ema on AP ja isa SS. NP põlvnemine SS-ist on tuvastatud 05.09.2013 määruses nr 2-12-22926, t I kd lk 21-22). Lapse emalt AP-lt on alaealise NP-i suhtes hooldusõigus ära võetud 26.09.2012 määrusega nr 2-12-19545 ning lapse eestkostjaks määrati Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsus (t I kd lk 87-90). Lapse isa viibib kinnipidamisasutuses kuni 23.09.2016 (t I kd lk 42-44). NP viibib alates 19.04.2012 XXXXXXXX XXXXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXXX asukohaga XXXXXXX XXX XXX (t I kd lk 101).
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 134 lg 1 järgi peab kohus juhul, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendama ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. Kohus võib PKS § 135 lg 2 järgi isikuhooldusõiguse täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ära hoidmiseks. Riigikohus on 04.05.2011 määruses nr 3-2-1-13-11 asunud seisukohale, et vanemalt lapse suhtes isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine on äärmuslik meede. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Abinõu valikul peab kohus arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada või taastada. Kohus võib vanemalt isikuhooldusõiguse lapse suhtes täielikult ära võtta üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada.
9.NP-i isa SS viibib kinnipidamisasutuses kuni 23.09.2016, seega ei ole lapse isa suuteline kestvalt teostama oma hooldusõigust poja suhtes, tal puudub võimalus lapse eest hoolitseda ja last ülal pidada.
10.Ainuüksi asjaolu, et vanem paneb toime kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, ei anna veel alust vanemalt hooldusõigust ära võtta, vaid on alust hooldusõigus PKS § 140 lg 1 alusel peatada ning vangist vabanemise järel jälle taastada. Kuid käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et SS-i isikuomadused, senine elukäik ja paljasõnalised emotsioonidel baseeruvad lubadused ning jätkuv kriminaalne tegevus näitavad väga selgelt, et sisuliselt
SS ei suuda lapse kasvatamise, tema ülalpidamise ja hooldamisega toime tulla, kuna ta on suurema osa elust veetnud erinevates kinnipidamisasutustes karistust kandes. Viimased kaheksa aastat kandis SS vanglas karistust, esimene karistus mõisteti talle 16 aastaselt röövimise eest (t I kd lk 9, vt ka samas lk 123-125). Edasi on tulnud vargused (12.04.2011 otsusega tunnistati SS süüdi 7 varguse episoodis, t I kd lk 124) ja narkootikumid (17.03.2008 kriminaalasi nr X-XX-XXXX). Lisaks on teda vägistamises süüdi mõistetud (vt SS-i karistusregistrit, t I kd lk 24-26). Viimane karistus mõisteti SS-ile 15.01.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (t I kd lk 42-44) suures koguses narkootiliste ja psühhotroopse aine ebaseaduslikus käitlemises (varasemalt karistatud kümnel korral, toimik I lk 139). Vangla iseloomustuse (t I kd lk 123) kohaselt on SS emotsionaalselt ebastabiilne, tema käitumine on riskeeriv ja tagajärgedega mittearvestav, kuritegude raskusaste läheb järjest raskemaks. Vanglaametnikesse suhtub negatiivselt ja kaaskinnipeetavate suhtes on olnud vägivaldne. Kriminaalhooldusametnik hindas SS-i poolt uute kuritegude toimepanemise riski kõrgeks. Varasematest vangistustest ei ole kinnipeetav järeldusi teinud ega püüdnud oma käitumist muuta. Vangistuse ajal tööle ei asunud. Vangistuse ajal hulga distsiplinaarrikkumisi. Tuvastatud asjaolude põhjal on SS-il kuritegelik eluviis, mis on tinginud temalt pideva vabaduse võtmise ja seeläbi võtnud temalt ka võimaluse lapse eest hoolitseda ja hooldusõigust teostada, koosmõjus soovimatusega olukorda lapse hüvanguks muuta. SS-i käitumisest nähtub, et ta ei ole oma vigadest õppinud. Puudub vähimgi veendumus, et SS suudaks vabaduses käituda õiguskuulekalt. Pigem on SS enda senise käitumisega kinnitanud, et karistused ei anna tema käitumise kujundamisele sisulist tähendust ning ka uuesti kinnipidamisasutusse sattumise võimalus ei takista teda uute kuritegude toimepanemisel, mis näitab selgelt väljakujunenud kuritegelikku käitumismustrit.
11.Asjakohane ei ole esindaja väide, et SS ei ole saanud võimalust oma vanema õigusi teostada, kuna tema isadus tuvastati alles 2013. aasta septembris (Harju Maakohtu 05.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-22926). Põlvnemise tuvastamise fakt ei pruugi võrduda sooviga teostada vanema õigusi. Kahjuks olid sotsiaaltöötajad sunnitud aprillis 2012 juba paigutama lapse XXXXXXXXXse. SS vahistati uuesti 23.09.2012. Kuritegelik elustiil näitab, et ta ei suuda anda isapoolset eeskuju lapsele, kelle emalt on hooldusõigus ära võetud, tagades talle kõik eluks vajamineva ja igakülgse vanemliku hoole, seades esikohale lapse huvid.
12.Asja materjalide kohaselt on SS-i puhul tegemist impulsiivse inimesega, kes ei suuda oma käitumist talitseda kontrollitud keskkonnas, muutudes agressivseks ja ettearvamatuks. Tema vägivaldsuse aste on raskemaks muutunud (t I kd lk 128). Puudub ettekujutus sellest, millised tagajärjed võivad olla lapse jaoks, kui ta juhtub jonnima, midagi soovima või isale vastu vaidlema. Lapse kasvatamise puhul kogeb iga vanem närvikava tegevuse ja kannatuse proovile panekut, seda just väikelapse osas, kes avastab oma mina ja tahab kõike ise teha ja saada. Ohu ilmnemine on kõige suurem, kui SS ei saa oma tahtmist või miski teda ärritab (riskihindamine Tartu vangla poolt, t I kd lk 23). Oht võib olla nii vahetu (vägivalla kasutamine) kui ka kaudne (isik vajab iga hinna eest raha asjade ostmiseks ja narkootikumide ostmiseks). Kohtule teevad muret SS-ile antud iseloomustused, millest nähtuvad, et tema käitumine võib olla ettearvamatu ja agressiivne, kui miskit teda ärritab või ta ei saa oma tahtmist.
13.SS ei ole käitunud vastavalt riigi poolt keskmisele tavakodanikule esitatud ootustele aastate jooksul nii, et ta omaks kindlat elu- ja töökohta, maksaks makse ja elaks pereelu, mis võimaldaksid tagada lapse kasvamiseks ja arenguks vajalikud tingimused. SS-il on vabaduses olles olnud võimalus näidata ennast heast küljest. Näiteks oli SS-il
tsiviilmenetluse ajal (mil kohus arutas AP-lt hooldusõiguse ära võtmist) piisavalt aega mõelda oma elu üle (ligi pool aastat), muuta oma seniseid käitumisharjumusi, minna tööle ja korraldada oma elu. Vastupidiselt ootustele kannab SS järjekordselt karistust XXXXX XXXXXX (15.01.2013 kriminaalasi nr X-XX-XXXXX). Vangla iseloomustuse kohaselt SS-il puudub tööharjumus, vanglas ta tööle asunud ei ole (t I kd lk 28), mistõttu vabanemisel võib tal olla raskusi tööle asumisega. SS on ka ise varasemalt kinnitanud, et tal puudub legaalne sissetulek ning tal on võlad ja liisingu kohustused (t I kd lk 152). Kohus on järeldanud, et SS elatub varguste toimepanemisest (t I kd lk 147). Vabaduses on tal korduvalt probleeme olnud alkoholi ja narkootikumidega, suhtlusringkonnas on tal kriminaalse taustaga isikuid (t I kd lk 131). Nii rahvastikuregistri andmete (t I kd lk 30) kui ka asja materjalidest nähtuvalt (t I kd lk 71) puudub SS-il kindel elukoht. Puudub elamisja tööluba, mis annaks aluse ametlikult tööle asuda (t I lk 128).
14.Kohus juhindub eelkõige lapse huvidest nagu näeb ette lastekaitseseaduse (LaKS) § 3. SS on oma kuritegeliku käitumisega jätnud lapse huvid tagaplaanile. Oma ettearvamatu käitumisega võib ta lapse elu ohustada. Isal puudub kindel elu- ja töökoht, mis võimaldaksid luua tingimused lapse kasvamiseks ja arenguks. Isa ei suuda ennast organiseerida ühiskonnakõlbulikul viisil aastate kaupa, mistõttu ta ei ole suuteline hea seisma oma poja tervise, arengu ja kasvatamise suhtes. Varasemalt on teda karistatud kümnel korral (t I kd lk 139), tema puhtsüdamlikud kahetsused on paljasõnalised ja jäänud ainult lubadusteks. Riigikohus märgib 04.12.2013 määruses nr 3-2-1-142-13 p-s 18, et vanema kuritegelik eluviis koosmõjus muude asjaoludega, mis võib ohustada lapse heaolu, annab PKS §de 134–135 alusel õiguse vanemalt hooldusõigus ära võtta.
15.Avaldaja poolt taotletud meede on proportsionaalne ja lapse huvidest lähtuv, muude abinõude rakendamine ei ole käesolevalt võimalik. Puuduvad vähem riivavad abinõud, mis suudaksid tagada lapsele turvalise kasvukeskkonna ja hoolitsuse. Lapse huvides tuleb SS-lt hooldusõigus NP-i suhtes täielikult ära võtta.
16.26.09.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-19545 nimetas kohus NP-i eestkostjaks kuni füüsilise isiku leidmiseni Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse (t I kd lk 7-10). PKS § 171 lg 1 kohaselt määratakse alaealisele eestkostja, kui tema kummalgi vanemal ei ole esindusõigust. Eeltoodust tulenevalt on seaduses sätestatud põhimõte, mille kohaselt määratakse lapsele eestkostja ainult juhul, kui tal ei ole ühtegi seadusliku esindaja staatusega vanemat.
17.Vaidlusaluses asjas on SS taotlenud, et NP-ile määrataks eestkostjaks füüsiline isik, see on lapse emapoolne vanaema LP. SS on avaldanud, et vanaema ja lapselapse vahel on tugev emotsionaalne side ning vanaema suudab lapsele tagada normaalse elukeskkonna. Riigikohus on 23.11.2011 määruse 3-2-1-98-11 p-s 23 juhtinud tähelepanu, et võimaluse korral tuleb eelistada lapse kasvamist perekonnas, sh eestkostja perekonnas. 03.03.2014 toimunud ära kuulamisel avaldas LP, et tal on ostetud kahetoaline korter XXXXXX X XXXX Tallinnas, et lapselapsel oleks oma tuba. Ta töötab müüjana XXXXXXXX, laupäevad ja pühapäevad on tal vabad. Elukoha lähedal on lasteaed, kuhu saaks N panna. LP on iganädalaselt käinud last XXXXXXXXX vaatamas ja temaga aega veetnud. 02.04.2014 kohtuistungil on kohus teinud kindlaks, et LP on valmis eestkostjaks hakkama. Ta teab, millised on eestkostja ülesanded ja ta saab nendega hakkama. Ta elab korteris üksinda.
18.Tallinna linna väidetel on LP avaldanud Mustamäe lastekaitse talituse vastuvõtul (t I kd lk 172), et ta ei saa töö ja eraelu tõttu lapselast rohkem kui korra vaatamas käia, kuigi
lastekaitse töötaja pakkus talle võimalust külastada N nii neljapäeval kui ka nädalavahetuse päevadel (luba, t I kd lk 200). Vanaema ei ole kahetsusväärselt leidnud endas nii palju soovi, energiat ja jõudu, et lapsega ka teisel korral nädalas tegeleda. Lapse külastamine kord nädalas (t I kd lk 183) ei ole võrreldav tema igapäevase kasvatamise ja hooldusega. Eestkostjana tuleb lapsega tegeleda igapäevaselt, hommikust õhtuni, olla koos terve ja haige lapsega, olenemata omaenda tervislikust seisundist ja soovidest ja vajadusest.
19.03.04.2014 tegid lastekaitse spetsialistid LP poolt kohtuistungil osutatud aadressile XXXXXX X XX-XX Tallinnas kodukülastuse, mille käigus veendusid, et tegemist on kõigi mugavustega kahetoalise korteriga (kodukülastuse akt, t I kd lk 185-186). Kodukülastuse ajal oli kodus AM oma perega (naine ja väike laps). AM on LP eelmise mehe õepoeg. Korteris oli üks tuba sisse seatud magamiseks ja teine tuba oli kasutusel elutoana. Magamistoas oli põrandal madrats, voodit korteris ei olnud. Kogu pere magas põrandal. Visuaalse vaatluse tulemusena ei hakanud silma veel kellegi riideid ja jalatseid ning voodiriideid peale kohal viibivatele inimestele kuuluva. Elutoas ei olnud märke sellest, et seda keegi kasutaks elamiseks. Alates 2012. aastast on LP nimetanud eestkosteasutusele erinevaid aadresse oma elukohana, kuid eestkosteasutusel ei ole siiani õnnestunud tema tegelikku elukohta välja selgitada (t I kd lk 173). LP tegelik elukoht on jätkuvalt teadmata, mistõttu ainuüksi nimetatud asjaolul ei ole kohtu hinnangul võimalik lubada last mitte teada olevatesse tingimustesse.
20.Asja materjalide kohaselt kuulub LP-le lisaks XXXXXX tänava korterile kinnistu XXXXX XXXXXX XXXXXXX XXXX XXXXXX XXX X ja kaks korteriomandit aadressidel XXXXXXX XXX XX-XXX ja XXXXXXXXX XXX-XX. Korterile aadressil xxxxxxxxxx xxx xxx-xx on kantud keelumärge kohtutäitur Kristiina Feinmani avalduse alusel. Tallinna linna Lasnamäe LOV poolt edastatud teatise kohaselt (t I kd lk 184) on LP keskmine kuupalk võrdväärne või lähedane EV seaduste järgi makstavale minimaalse töötasu määrale ehk 2014. aastal 350 eurot kuus (RT I 03.12.2013, 4). LP 2014. aasta jaanuari töötasu on alla EV poolt kehtestatud töötasu minimaalse määra (335.83 eurot) ning veebruari oma sellest üle (373.90 eurot). LP sissetulek võimaldab tal ennast ära elatada, kuid mitte võimaldada lapse kasvatamist ja ülalpidamist ilma riigipoolse panuseta. Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) järgi on lapse eestkostjale makstavad igakuised toetused igakuine lapsetoetus 2014. aastal 19.18 eurot kuus ja eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 2014. aastal 191.80 eurot kuus. Seega on võimalik eestkostjal saada igakuiselt 210.98 eurot riiklike toetusi lapse ülalpidamiseks.
21.LP on korduvalt avaldanud juhtumikorraldajale Anne Leemetsale, et ta ei soovi tegeleda NPi kasvatamise ja hooldamise küsimusega, kuna see hakkab tema tervisele ja ta soovib isiklikku elu (t I kd lk 174). LP on avaldanud kohtuistungil (mil kohus arutas AP-lt hooldusõiguse ära võtmist), et ta ei soovi last kasvatada ning palus ennast lapsega seotud küsimustes isegi mitte tülitada (t I kd lk 15). Vanaema LP ei ole kunagi ise esitanud soovi ega avaldust lapselast enda juurde võtta või eestkostet taotleda. Aktiivseks pooleks on olnud SS avalduse esitamisega, paludes vanaema määramist poja eestkostjaks. Eestkosteasutus seab seetõttu kahtluse alla SS-i mõjuvõimu LP üle.
22.LP-l on rahvastikuregistri andmete (t I kd lk 31) järgi kolm last: AP (ik XXXXXXXXXXX), AP (ik XXXXXXXXXXX) ja RK (ik XXXXXXXXXXX). AP-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on korduvalt vanglakaristust kandnud (t I kd lk 204-209). Teda on karistatud nii väärteo kui ka kriminaalkorras varavastaste kuritegude eest, samuti on ta kandnud karistust narkootiliste ainete suures koguses omandamise ja valdamise eest. APlt on mõlema lapse suhtes hooldusõigus ära võetud (tsiviilasjad nr 2-12-19545 ja nr 2-12-
28356). AP-l on narkosõltuvus, teda on korduvalt karistatud varguste eest ning ta on korduvalt viibinud vangistuses (toimik I lk 210-215). RK on karistatud korduvalt varguste ja narkootiliste ainete suures koguses omandamise, valdamise ja edasiandmise eest (t I kd lk 216-225). Nimetatud faktid näitavad selgelt, et LP-l on perekonnas olnud raskusi laste kasvatamisel, lastel puuduvad õiguskuulekad käitumisharjumused. Olukorras, kus LP kõik kolm last on kuritegelikul teel, kahtleb kohus LP suutlikkuses tagada, et pikemas perspektiivis võib LP eestkostel oleva lapse käitumine kujuneda õiguskuulekaks. LP perekonnas puudub täiskasvanute eeskuju, kes suudaks lapsele edasi anda väärtuseid ümbritsevast, mis on õige ja mis on vale. Laps on viimastel aastatel oma lähedaste käitumise tõttu palju kannatanud. Eestkostja valikul peab kohus eelkõige vajalikuks tagada lapsele stabiilsus ja rahu.
23.Lisaks on LP-l SS-iga lähedased suhted, SS kutsub L emaks (03.03.2014 ära kuulamise protokoll). Ka avaldaja esindaja on menetluse jooksul selgitanud, et LP on oma laste ja SSi tugeva mõju all. Kuna SS-il puudub alaline elukoht, siis vabaduses olles elab ja veedab viimane tõenäoliselt suure osa ajast LP juures, kus hakkaks eestkoste puhul elama ka alaealine N. Ka 02.04.2014 kohtuistungile tuli LP koos poja AP-iga. LP kinnitas ka ise kohtule, et ta lävib ja saab vajadusel abi ja toetust oma lastelt. Lapse vanust ning arengut silmas pidades ei ole see lapse huvides. Riskid, et laps omandab perekonna negatiivsed suundumused ja peres valitsevad tõekspidamised, on enam kui tõenäolised. Noorte ja laste seas on üldteada asjaolu, et kuritegelikult käituv sõpruskond/pereliikmeskond võib olla üksikindiviidi puhul hälbiva käitumise esmaseks põhjustajaks.
24.Hinnates asja materjale ja kõiki tõendeid kogumis, puudub kohtul veendumus, et LP on sobilik isik täitma eestkostja ülesandeid.
25.Lapse emalt AP-lt on hooldusõigus NP-i suhtes ära võetud 26.09.2012 määrusega nr 2-1219545 ning lapse eestkostjaks määrati kuni füüsilise isiku leidmiseni Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. Käesoleval juhul on NP jäänud ilma vajalikust vanemlikust hoolitsusest ja kasvatusest. Kuivõrd puudub sobiv füüsiline isik, kes oleks valmis täitma lapse eestkostja ülesandeid, siis tuleb eestkostja ülesannete täitmine jätta Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse kanda (PKS § 176 lg 2). Lähtuvalt PKS § 194 lg-st 2 kohustab kohus eestkostjat esitama iga aasta 15. aprilliks eestkostetava vara ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande. Mustamäe Linnaosa Valitsuse määramine NP-i eestkostjaks vastab lapse parimatele huvidele.
26.Anne Leemetsa antavad ütlus ütlused ei saa tõendada asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
27.Lapsele määratud esindaja ei poolda hooldusõiguse peatamist kuni lapse isa vanglast vabanemiseni (lisaks 6 kuud elukorralduseks). Selleks ajaks, see on 2017. aasta märtsiks on laps nii suur, et tal on raskusi sotsialiseerumisega ja võimaliku uue perekonna leidmisega.
28.Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras nii lapsele kui puudutatud isikule SS-ile riigi kulul õigusabi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 219 lg 2 p-s 3 sätestatule, tuleb riigi kulul määratud õigusabi kulud jätta riigi kanda. SS-ile antud menetlusabi kohtumääruse tõlkekulude kandmisel tuleb jätta riigi kanda (TsMS § 190 lg 7), kõik muud menetluskulud aga menetlusosaliste endi kanda. SS-i määruskaebus
29.SS palub 09.05.2014 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kuni tema vanglast vabanemiseni peatada SS-i hooldusõigus NP-i suhtes ja määrata NP-i eestkostjaks LP.
30.SS vabanes vanglast 12.04.2012 (vabastamistõend lisatud kaebusele), aga laps paigutati XXXXXXXXX XXXXXXXXXXX juba 19.04.2012, see on 7 päeva hiljem. Seega SS-il ei ole tänaseni olnud võimalust lapse eest hoolitseda või lapsele perekonda pakkuda.
31.LP-l, kellele kuulub Tallinnas 3 korteriomandit ja Tallinna lähedal kinnisasi, on piisavad sissetulekud enda ja temaga koos elavate isikute ülalpidamiseks. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt LP on korduvalt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi lapse kasvatamisega tegeleda, põhineb teises tsiviilasjas toimunud vääriti mõistmisel, sest LP-le ei olnud selles asjas tagatud tõlgi abi. LP määruskaebus
32.LP palub 12.05.2014 esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis SS-i avalduse rahuldamata, ja teha uue määruse, millega määrata NP-i eestkostjaks LP.
33.Maakohus ei ole veenvalt tuvastanud LP sobimatust eestkostjaks. LKS § 24 lg 1 esimese lause järgi on lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond. Lapsele asenduskodu teenuse osutamisele tuleb võimaluse korral eelistada lapse kasvamist perekonnas. PKS järgi tuleb eestkostja määramisel eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ja neid mõlemaid valla- või linnavalitsusele. Maakohus ei ole arvestanud PKS § 174 lg-s 3 sätestatuga. Asjaolu, et LP korteris osaliselt puudub lapsele vajalik sisustus, on tingitud teadmatusest, kas lapselaps saab tema juurde elama asuda. Lisaks kinnisasjadele on LP-l pangakontol arvestatav rahasumma, mis võimaldab katta lapsele vajalike asjade kulusid. PKS § 179 lg-st 1 ei tulene eestkostja kohustust last ülal pidada. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et LP lastel ei esinenud probleeme ajal, mis nad elasid LP peres ja olid tema kasvatamisel. LP on välistanud võimaluse, et SS asub vanglast vabanedes tema korterisse elama. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kaalunud füüsilise isiku ja linnavalitsuse erandina koos eestkostjaks määramist, mis asjaolusid arvestades võiks antud juhul vastata kõige paremini lapse huvidele. Maakohus ei ole arvestanud lapse parimate huvidega. Vastused SS-i määruskaebusele
34.Tallinna linn vaidleb SS-i määruskaebusele vastu.
35.LP on seisukohal, et maakohtu määrus SS-i hooldusõiguse küsimuse osas on õige, kuid määruskaebus on põhjendatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata avalduse LP määramiseks lapselapse eestkostjaks.
36.NP-i määratud esindaja vaidleb SS-i määruskaebusele vastu. Vastused LP määruskaebusele
37.Tallinna linna vaidleb LP määruskaebusele vastu.
38.NP-i määratud esindaja vaidles LP määruskaebusele vastu. Menetluse edasine käik
39.Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
40.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, vaidlustatud määrus on piisavalt põhjendatud ning selles toodud järeldused on kooskõlas asja materjalidega. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Järgnevalt vastab kolleegium kaebuste väidetele.
41.TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Käesolevas asjas on LP esitanud taotluse korraldada kaebuse lahendamiseks kohtuistung. Samas ei ole taotluses esitatud põhjendust, kuidas võiks kohtuistung aidata kaasa asja õigele lahendamisele. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on kogunud asjas piisavas ulatuses tõendeid ning kuulanud kõik asjaga seotud isikud ära, mistõttu ringkonnakohtus istungi korraldamine vajalik ei ole.
42.SS-i määruskaebuses esile toodud asjaolu, et SS ei ole pärast põlvnemise tuvastamist saanud täita lapsevanema kohustusi kuriteo toimepanemise eest karistuse kandmise tõttu, ei sea kahtluse alla, vaid kinnitab lisaks muudele maakohtu määruses märgitud asjaoludele järeldust, et SS-i kuritegelik eluviis ohustab lapse heaolu. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et SS ei ole võimeline tagama lapsele turvalist kasvukeskkonda, hoolitsust ja heaolu. Asja materjalidega oleks vastuolus prognoos, et maakohtu määruses käsitletud SSi iseloomuomadused, eluviis ja käitumismuster kogumis muutuksid oluliselt ja piisavalt lapse huve tagavaks pärast seekordse vangistuse ära kandmist.
43.SS-i määruskaebuse väide, mille kohaselt LP-l on eeldatavalt piisavad sissetulekud enda ja NP-i ülalpidamiseks, on põhjendamatu. Maakohus on LP sissetulekut õigesti hinnanud. Samas on maakohus käsitlenud ka muid LP varalise seisundi asjaolusid. Maakohus on õigesti märkinud oma kahtlused LP sissetuleku ja töö osas, mis võimaldaksid eestkostja ja eestkostetava inimväärse toimetuleku pärast maksude tasumist, mitme kinnisasjaga seotud kulude ja lapse hooldamisega seotud kulude kandmist. Maakohus, lähtudes lapse huvidest, on LP eestkostjaks määramata jätmist seaduse kohaselt põhjendanud vajakajäämistega tema võimetes ja järjekindlas tahtes täita eestkostja kohustusi. Seejuures on kahtlus LP sissetulekute piisavuse osas vaid üks kaalutlustest.
44.Asja materjalide kohaselt (t I kd lk 15) toimus tsiviilasjas nr 2-12-19545 LP suhtlus kohtuga tõlgi kaudu ning kohus 20.12.2012 määruses tuvastas, et LP kinnituse kohaselt ei soovi ta last kasvatada ning palus ennast lapsega seotud küsimustes isegi mitte tülitada. Käesolevas asjas on maakohus kooskõlas ka muude tõenditega põhjendatult asunud seisukohale, et on kahtlused LP soovis asuda täitma hooldusõigusega kaasnevaid kohustusi.
45.LP määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus ei ole rikkunud PKS § 174 lg 3. Maakohus on LP eestkostjaks määramata jätmist ammendavalt põhjendanud ning PKS § 174 lg-s 3 nimetatud asjaolud, mida maakohus ei ole eraldi käsitlenud, ei saanud antud juhul järeldust muuta. Maakohus ei jätnud LP-t eestkostjaks määramata põhjusel, et tema korteris osaliselt puudub lapsele vajalik sisustus
või et ta ei ole soetanud lapsele vajalikke asju. Käesolevas asjas ei olnud võimalik tuvastada LP tegelikku elukohta.
46.LP määruskaebuse väide, et PKS § 179 lg-st 1 ei tulene eestkostja kohustust last ülal pidada, on asjakohatu. PKS § 179 lg 1 teise lause kohaselt on eestkostjal kohustus hoolitseda eestkostetava isiku eest oma ülesannete piirides. PKS § 182 lg-st 1 ja § 124 lg-st 1 tulenevalt on eestkostjal, kelle juures laps kasvab, kohustus hoolitseda lapse igakülgse heaolu eest.
47.LP määruskaebuse väited lapse sotsialiseerumise tingimuste kohta on põhjendamatud. Maakohus on ammendavalt põhjendanud seisukohta LP vanemlike võimete ja SS-i mõju kohta. Kuna maakohus leidis põhjendatult, et LP ei sobi eestkostjaks, puudus ka alus nimetada teda eestkostjaks ühena mitmest nimetatavast eestkostjast. Kuna eestkostjaks sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leidunud, määras maakohus vastavalt PKS § 176 lgle 2 eestkostjaks linnavalitsuse.
48.Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuste menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta solidaarselt määruskaebuste esitajate kanda.
Ulvi Loonurm
Gaida Kivinurm
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.