Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), tema esindajad vandeadvokaat Eva Tibar (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, asukoht Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, e-post [email protected]); vandeadvokaat Tiina-Mare Hiob (Advokaadibüroo T.M. Hiob OÜ, Tondi 1-306, 11313 Tallinn, e-post [email protected]), Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), tema esindaja RÕA korras Ilya Zuev (Grandman Law Firm Advokaadibüroo.
Kohtuistungi toimumise aeg
03. juuni 2014.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindajad XXX, vandeadvokaat Tiina –Mare Hiob ja kostja XXX, tema esindaja RÕA korras vandeadvokaat Ilya Zuev
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXX taotlus kuulata tunnistajana üle XXX, XXX, XXX ja XXX.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista XXX igakuine elatis tütrele XXX tema ülalpidamiseks suuruses, mis võrdub poolega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.02.2012.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 17.06.2026.a. Elatise nõude sundtäitmisel tuleb arvestada täitemenetluses nr 034/2013/461 juba tasutud elatisega (XXX elatise võlgnevus 31.10.2013 seisuga 690,59 eurot).
4.XXX on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.
5.Otsus kuulub täitmisele viivitamata. 1(9)
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on XXX ja XXX kooselust 17.06.2008.a. sündinud tütar XXX. Vanemate kooselu lõppes suvel 2011.a. ja alates jaanuarist 2012.a. elavad vanemad eraldi. Tütar elab emaga. XXX ei täida oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes piisavalt ning last on ülal pidanud ainuisikuliselt ema. Igakuised kulutused lapse ülalpidamiseks on orienteeruvalt 469 eurot. Nimetatud summa koosneb eluaseme- ja sidekulust (maamaks, maja üldkorrashoid) 80 eurot, söök 130 eurot kuus, riided, jalanõud, (ka. talveuisud, rulluisud, ujumisvarustused jne, voodilinad, tekid, käterätikud jne, keskmiselt vajadus kokku 60 eurot kuus. XXX on kasvueas, kus sisuliselt tuleb igaks hooajaks osta uued riided-jalanõud, samuti teatud spordivahendid. Hageja esindaja on püüdnud kasutada erinevaid võimalusi soodsamate ostude tegemiseks. Kulutused alusharidusele kuni 70 eurot, Kultuuriüritused ja arendav tegevus (teatri- ja kinokülastused, veekeskused, raamatud, mänguasjad jms) 30 eurot. Hobid-igakuiselt 69 eurot (laulmine, kunstiring, tants). Hügieen ja meditsiin (ravimid, vitamiinid, hügieenitarbed) 30 eurot. XXX sündis enneaegse lapsena ning tema tervislik seisund on seetõttu teatud erisustega, sageli esinevad hingamisteede haigused, samuti on nägemise korrigeerimiseks talle ordineeritud prillid, mida korrigeeritakse vähemalt 1 kord aastas. Hingamisteede haiguste raviks ja profülaktikaks on arsti ettekirjutusel soetatud inhalatsiooniaparaat ning õhuniisutaja. Suuremad erakorralised kulutused tervisega seonduvalt: 2x inhalatsiooniaparaati, (esimene lakkas töötamast) - 173,50 eurot, XXX vajab hingamisteede rohu doseerimiseks inhalatsiooni. Õhuniisutaja - 47,05 eurot, 3x prillid kokku summas - 300,66 eurot. Samuti on seoses haigestumiste ja raviga märkimisväärsed kulutused ravimitele. Hageja palub kostjalt välja mõista alates veebruarist 2012.a elatis suuruses, mis vastab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatise minimaalmäärale. Kostja ei ole nimetatud ajast lapse ülalpidamist materiaalselt toetanud. Kohtuistungil avaldas hageja kompromissiettepanekuna nõustumust elatise summaga 150 eurot kuus (II kd tl 161 pöördel), kompromissi mittesaavutamisel jäi hageja oma hagi juurde elatise miinimumsummas ja märkis, et juhul, kui kohus hagi täies ulatuses ei rahulda, palub ta kostjalt välja mõista elatise summas 150 eurot kuus, so sellises summas nagu maksab kostja elatist oma vanemale tütrele. Kostja vastus 2(9)
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja ei nõustu elatise väljamõistmisega. Kostja leiab, et tema ei pea hageja arvele raha kandma, sest teeb lapse ülalpidamiseks kulutusi ajal, mil laps kohtu poolt kehtestatud suhtlemiskorra kohaselt viibib isaga. Leiab, et mõlemad vanemad peaksid raha kandma alaealise lapse arvele pangas ja sealt siis mõlemad vanemad kasutavad raha lapse ülalpidamiseks ajal, mil laps viibib temaga. On juunis 2012.a. avanud lapse nimele arve ja kandnud sinna igakuuliselt raha ca 150 eurot. Samalt arvelt on kostja ise võtnud raha lapse kulutuste katmiseks, kui laps on viibinud tema juures.
3.Kohtule esitatud 14.04.2014.a vastuväidete kohaselt kostja leiab, et elatisraha nõue ei ole põhjendatud, sest lapse isa kannab lapsega seotud kulud samas ulatuses nagu lapse ema. Kohtud ega kohtutäitur ei ole arvestanud isa teise alaealise lapsega ka vaatamata sellele kui teise lapse suhtes jõustus kohtumäärus elatise väljamõistmise kohta, ei andnud kohtutäitur järele s.t lubas XXX kontosid kasutada vaid poole miinimumpalga ulatuses. Kostja sõnum kohtule ja vastaspoolele seisneb selles, et kõik on suhteline - see tähendab, et me ei saa võrrelda vastaspoole ca 20 euroseid kinopileteid, või 75 eurost teatripiletit isa ajalise väärtusega, mida vahetult lapse isa lapsele osutab. Lapse isa on seisukohal, et ta suhtleb lapsega väga personaalselt ja investeerib lapsesse nii palju kui võimalik. Lapse isa käib lapsega looduses, loomaaias, spaas jms, käib lastega reisidel. Lapse isa üritab alati leida lapsele parimaid võimalusi – nt Reval Spordikeskuses käimine lapsele maksab ainult 1 euro terve päeva eest. Selleks et laps oleks õnnelik, ei ole vaja palju raha, lapsele on vaja isiklik ja soe suhtumine. Väärtused, mida lapse isa soovib anda lapsele ei ole rahalised õigemini neil ei olegi rahalist väärtust - sest ajal puudub rahaline väärtus. Lapse isa leiab, et ta panustab lapse vahetul ülalpidamisel materiaalselt sama palju kui lapse ema. Lisaks sellele ta veel kord rõhutab, et hingelises mõttes ta teeb kõik endast sõltuva, investeerib lapsesse kogu oma vaba aja.
4.Lapse isa ei nõustu lapse ema kuludega lapsele. Lapse ema esitatud tõenditest ei nähtu ega ole ühiselt selge, mida iga tõend tõendab. Kostja palub kohut kontrollida lapse ema kulude vajalikust ja proportsionaalsust. Lisaks sellele vanematel on võrdne ühine hooldusõigus lapse suhtes, lapse isa leiab, et seetõttu ei ole lapse emal õigust lapse nimel hagiga lapse isa vastu pöörduda.
5.Kostja on hetkel juba viiendat kuud töövõimetuslehel põhitöökohast (XXX), samas, et ära elada, on tuldud vastu ja antud võimalus tegeleda lastega XXX osa koormusega kehalise kasvatuse tundidest neljapäeviti ja reedeti pool päeva. Lastega meeldib tegeleda – palk XXX aprill 2014 oli 104,09 eurot, sissetulekut ei ole (on haigekassa toetus), kuna kostja tervislik ja vaimne seisund seoses laste heaolu riivamisega on kurnatud. Kostjal ei ole vara.
6.Kostja jääb oma seisukohtade juurde, et laps elab tema juures võrdselt aega (s.t ema oma ajast ei ole tegelikkuses alati lapsega – kostja aga on), mistõttu lapse ema hagi ei ole põhjendatud. Lapse isa vaatamata oma komplitseeritud majanduslikule olukorrale ostis ja ostab lapsele riideid, annab süüa, maksab meelelahutusi kinni. Lapse isa leiab, et tšekkide kogumine ja kohtule esitamine on väga lihtne asi. See loob ainult fiktsiooni, et lapse eest hoolitsetakse, kuid tegelikkuses ei pruugi see nii olla. Kostja veel kord rõhutab, et aeg, mida lapse isa oma lapsega veedab on kõige väärtuslikum asi, mis saab üldse olla. Aeg on ainus asi, mida ei ole võimalik raha eest osta – kõike muud võib ühel/teisel määral mõjutada, pikendada, leevendada, parandada, paremaks/halvemaks tekitada jne. Keegi ei ole näinud last isa juures või isa juurest tulles näljasena, musta ega õnnetuna. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Menetluse eelnev käik 3(9)
7.Harju Maakohus rahuldas 28.01.2013.a otsusega hagi ja mõistis XXX välja igakuise elatise tütrele XXX tema ülalpidamiseks suuruses, mis võrdub poolega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.02.2012.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 17.06.2026.a. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.05.2013.a otsusega Harju Maakohtu 28.01.2013.a. otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 08.01.2014.a otsusega nr 32-1-165-13 Harju Maakohtu 28.01.2013.a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2013.a otsuse tsiviilasjas nr 2-12-10911 ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis oma otsuses, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada lapse vajadused ja lapse vajaduste rahuldamiseks kummagi vanema tehtavad kulutused ning kummagi vanema ülalpidamiskohustuse ulatus, arvestades nende sissetulekut ja varalist seisundit. Kostjalt elatist välja mõistest tuleb arvestada kostja vahetult lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ajal, mil laps viibis või viibib edaspidi kostja juures. Pooltele tuleb anda võimalus nimetatud asjaolusid tõendada. TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbi vaatavale kohtule kohustuslikud. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.Asjas ei ole vaidlust selles, et XXX ja XXX ühine tütar XXX on pärast vanemate lahkuminekut elanud emaga. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Harju Maakohtu 17.08.2012.a. määrusega on kinnitatud vanemate kokkulepe lapsega suhtlemiskorra määramiseks. Nimetatud kokkuleppe kohaselt viibib XXX aasta jooksul ligi 1/3 ajast isaga ja 2/3 emaga. Lapse ema on kohtule esitanud omapoolse kokkuvõtte lapse isaga kohtumiste ajast, mille kohaselt laps on koos isaga viibinud isegi vähem kui 1/3 ajast (II kd tl 70-71). Kostja esitatud arvestusega kohtuistungil ei nõustunud, samas omapoolset reaalset lapsega koosviibitud aja arvestust kohtule ei esitanud, konkreetseid vastuväiteid hageja seadusliku esindaja ajaarvestusele ei esitanud.
10.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära.
4(9)
11.Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et kuna vanematel on võrdne hooldusõigus siis ei saa lapse ema lapse isalt elatist nõuda. Kohus osundab, et kostja sellekohane arusaam on ekslik. See, et ühise hooldusõiguse korral saavad vanemad ühiselt otsustada lapsesse puutuvaid küsimusi ja neil on võrdne õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ei tähenda, et lapsest lahus elav vanem ei peaks osalema lapse ülalpidamises ka rahaliselt. Riigikohus on 16.01.2013.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12 märkinud, et kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Samuti on Riigikohus korduvalt selgitanud, et laps saab esitada hagi TsMS § 217 lg 3 järgi oma seaduslikuks esindajaks oleva ema vahendusel, paludes kohustada oma isa maksma raha TsMS § 445 lg 1 kohaselt oma ema pangakontole (vt RKTKo 17.05.2011.a, nr 3-2-1-3311, p-d 11–13, 16.10.2013.a, nr 3-2-1-69-13). Juba 21.03.2007.a lahendis nr 3-2-1-3-07 märkis tsiviilkolleegium, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt.
12.Kostja vaidleb elatisenõudele vastu ka põhjusel, kuivõrd leiab, et tema panustab lapsesse oma kõige kallimat ja hindamatumat vara - täisväärtuslikku aega ja pühendumist lapsele. Kohus nõustub iseenesest kostjaga selles, et kuueaastase lapse jaoks on äärmiselt oluline ning vajalik hoolitseva ning lapse kasvatamisele ja arendamisele pühendunud vanema olemasolu. Kohus ei kahtle selles, et kostja pühendab koos olles lapsele aega ja tähelepanu ning tegeleb temaga. Samas tuleb lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel teha ka rahalisi kulutusi, laps vajab lisaks vanema ajale ka toitu, riideid ja eluaset, lisaks ka kulutusi vabale ajale ja lapse arengule. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et lapse eest hoolitseb ja teda kasvatab ning tegeleb arendamisega ka ema. Lapse isa lapsele pühendatud aja ülalpidamiskohustuse täitmisena arvesse võttes tuleks arvestada ka ema lapsele pühendatud aega ja tähelepanu. Harju Maakohtu 17.08.2012.a. määrusega on kinnitatud vanemate kokkulepe lapsega suhtlemiskorra määramiseks. Nimetatud kokkuleppe kohaselt viibib XXX aasta jooksul ligi 1/3 ajast isaga ja 2/3 emaga. Seega viibib laps koos emaga rohkem aega, kui isaga. Kohus ei saa asuda elatise vaidluse lahendamisel hindama, kumma vanemaga koos veedetud aeg on rohkem nn „kvaliteetaeg“ ning milline vanem lapsega rohkem tegeleb.
13.Kostja leiab, et tal puuduvad vahendid elatise tasumiseks, kuivõrd tema kontod on kohtutäituri poolt arestitud. Kohus leiab, et nimetatud väide ei ole asjakohane. Kui kostja oleks oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohutust vabatahtlikult kohaselt täitnud, ei oleks hageja sunnitud elatise nõudmiseks kohtusse pöörduma, samuti ei oleks hageja pidanud tema kasuks tehtud lahendi sundtäitmiseks pidanud kohtutäituri poole pöörduma. Seega on nimetatud takistus tingitud kostja enda käitumisest ja vastumeelsusest tasuda elatist lapse seadusliku esindaja kontole. Kostja on korduvalt väljendanud seisukohta, et hageja seadusliku esindaja kontole ei kanna ta elatist sentigi (I kd 58, II kd 72).
14.Hageja taotleb elatise väljamõistmist minimaalsuuruses. Käesolevas asjas on hageja samas esile toonud, et hageja vajadused moodustavad tegelikkuses 469 eurot kuus, millest pool so ühe vanema osa oleks 234,50 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et kulutused hageja ülalpidamiseks on ülepaisutatud. Samas konkreetseid vastuväiteid hageja kulutustele kostja esile toonud ei ole. Hageja väidetel moodustavad tema igakuised kulutused eluasemekulust 80 eurot, söök 130 eurot kuus, riided, jalanõud (ka. talveuisud, rulluisud, ujumisvarustused jne, voodilinad, tekid, käterätikud jne, keskmiselt vajadus ) kokku 60 eurot kuus, lasteaia tasu 70 eurot, kultuuriüritused ja arendav tegevus 30 eurot. Hobidigakuiselt 69 eurot (laulmine, kunstiring, tants), hügieen ja meditsiin (ravimid, vitamiinid, hügieenitarbed) 30 eurot, suuremad erakorralised kulutused tervisega seonduvalt: - 173,50 eurot, hageja 3x prillid kokku summas - 300,66 eurot. 5(9)
15.Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: a. kulud toidule – arvestades keskmiste toidukaupade hindu jaekaubanduses Tallinnas, samuti seda, et lisaks igapäevastele toiduainetele vajab hageja ka puuvilju, juurvilju, mahla, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud toidurahaks kuus on 130 eurot nagu hageja ka ise hagiavalduses märgib. b. kulutused seoses hügieenitarvete ja ravimite ostmisega – arvestades asjaoluga, et igal inimesel on igapäevaselt vaja kasutada hügieenitarbeid, samuti nähtub hageja poolt kohtule esitatud XXX meditsiinidokumentidest (II kd tl 74-87), et laps on sageli haige, leiab kohus, et 30 eurot on põhjendatud summa hügieenitarvete ning ravimite ostmiseks kuus; samuti on hageja kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ravimitele ning hügieenitarvetele kulutusi teinud. c. kulutused riietele ja jalanõudele - kohus asub seisukohale, et riiete ja jalanõude ning spordivahendite ostmiseks igakuiseks põhjendatud kuluks tuleb arvestada 60 eurot, tegemist on kasvava lapsega, kohtu hinnangul ei ole hageja kulutused riietele, jalanõudele ja spordivahenditele ülepaisutatud; d. meelelahutusega seotud kulutused – kohus nõustub hagejaga, et hagejal on lisaks eelpoolnimetatud kulutustele ka kulutusi seoses kultuuriürituste külastamisega ja muu arendava tegevusega. Kohus leiab, et hageja poolt väidetav summa 30 eurot ei ole kuueaastase lapse jaoks ebamõistlikult suur kulutus kuus meelelahutustele. Kostja on küll väitnud, et kulutused kinopiletitele või teatrietendustele on põhjendamatud, kui samal ajal saab veeta päeva hoopis säästlikumalt veekeskuses, kuid kohtu hinnangul ei ole sellised vastuväited asjakohased. Kohus nõustub iseenesest, et päev veekeskuses koos vanemaga on lapsele kasulik, arendav ja vajalik, kuid sama vajalik on kuueaastasele lapsele ka silmaringi, fantaasiamaailma ja kujutlusvõime arendamine, mida omakorda pakub lapsele filmi- ja teatrikunst. e. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kulutused lapse hobide ja oskuste kujundamisel. Kostja ei ole esile toonud, et lapse kunsti- või tantsuringis osalemine ei ole vajalik ega põhjendatud. Kohus loeb põhjendatuks kulutused lapse hobidele 30 eurot kuus, nagu nähtub kohtule esitatud pangaväljavõtetelt (II kd tl 60-64), f. Samuti saab kohus põhjendatud eluasemekuluks hagejale arvestada 80 eurot kuna üldtuntud asjaoluks on see, et igal inimesel, ka kuueaastasel lapsel on kulutused eluaseme kasutamisel seoses küttekulude, vee tarbimisega, elektrienergia kasutamisega ja prügiveoga; g. Kohus loeb põhjendatuks igakuise lasteaiatasu keskmiselt summas 70 euro kuus nagu nähtub kohtule esitatud pangaväljavõtetelt (II kd tl 49-51). Eeltoodu alusel loeb kohus lapsele tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 430 eurot kuus.
16.Hageja seaduslik esindaja on kohtule esitanud oma palgatõendi, mille kohaselt on tema igakuine töötasu suuruseks keskmiselt 2012.a olnud 897,74 eurot kuus ja 2013.a. 905 eurot kuus (II kd II kd tl 10-11), nimetatud summadele lisandub töövõimetushüvitis 2012.a. summas 503,24 eurot ja 2013.a. 613,45 eurot. Kostja on esile toonud, et tema sissetulekute suuruseks on 800-900 eurot kuus. Kostja töötasu oli 2012.a esimesel poolel keskmiselt 875,79 eurot kuus, millele lisandus töövõimetushüvitis 2012.a. eest summas 157,81 eurot (I kd tl 39, 109). Hilisema töötasu või muu sissetuleku suurust kostja kohtule tõendanud ei ole, kuigi kohus kohustas pooli 16.012014.a määrusega osapooli esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta juhindudes Riigikohtu 6(9)
08.01.2014.a. otsusest tsiviilasjas 3-2-1-165-13. Kostja on ka esile toonud, et ta viibib alates novembrist 2013.a. haiguslehel, tõendeid selle kohta kostja esitanud ei ole. Seega on vanemate sissetulek ja nende varalised võimalused võrdsed ning vanemad peavad lapse ülalpidamiskohutuses osalema samuti võrdselt.
17.Kostja vaidleb hagile vastu ka põhjusel, et laps viibib olulise osa ajast tema juures, sel ajal teeb kostja lapsele kulutusi. Riigikohus on osundanud, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (RKTKo 02.10.2008.a. nr 3-2-1-66-08).
18.Kohus kohustas pooli 16.01.2014.a määrusega tõendama lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus ja kummagi vanema osa nende kulutuste kandmisel ning kohustas kostjat märkima ära vahetult lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused ajal, mil laps viibib või viibis kostja juures. Kostja lapsele tema poolt tehtavate kulutuste suurust esile ei toonud, tehtud kulutusi ei tõendanud. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Omapoolsete kulutuste tõendamiseks esitas kostja 03.06.2014 kohtuistungil spordiklubi Reval Sport veekeskuse pääsme. Hageja seaduslik esindaja võttis 03.06.2014.a kohtuistungil õigeks, et kostja on lapsele kulutusi teinud käinud lapsega reisil ja veekeskuses. Samas nähtub poolte kirjavahetusest ja hageja seletustest, et kostja nõuab hageja seaduslikult esindajalt lapsele ka taskuraha kaasapanemist ja on keeldunud last enda juurde võtmast põhjusel, et kostja peab lapsele elatist tasuma (I kd 123). Kostja oma kulutusi tõendanud ei ole, vaatamata sellele, et vastavasisulisele kohutusele osundas Riigikohus lahendis 3-2-1-165-13 ja kohus kohustas kostjat selleks 16.01.2014.a määrusega käesolevas asjas. Seega ei ole kohtul võimalik anda hinnangut kostja poolt hagejale tehtavate kulutuste suurusele ajal, mil laps viibib tema juures.
19.Kostja vaidleb hagile vastu ka põhjusel, et elatise väljamõistmisel miinimumsummas jääks tema teine laps XXX halvemasse varalisse olukorda. Kostja on oma vastuväites sisuliselt osundanud PKS § 102 lõikele 1, mis sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt; Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
20.Kostjal on kaks last, lisaks hagejale 26.04.2000.a sündinud XXX. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, millises summas ta oma vanemale lapsele elatist on kohustatud tasuma. Kohtule esitatud menetlusabi taotluses (I kd tl 181) on kostja märkinud tasutava elatise suuruseks 150 eurot. Ka hageja nõustus 03.06.2014.a kohtuistungil, et kostjal on kohustus tasuda oma teisele lapsele elatist summas 150 eurot. Varasema kohtumenetluse 7(9)
käigus on kostja avaldanud nõustumust tasuda XXX ülalpidamiseks 150 eurot kuus kandes selle summa kostja enda poolt avatud arvelduskontole (I kd tl 58).
21.Kostja sissetulek on tema enda väidete kohaselt 800 - 900 eurot (netos) kuus. Kostja ei ole esile toonud oma teiste kulutuste nagu toidukulu, eluasemekulu jne suurust. Asjaolu, et kostja teise lapse kasuks on väidetavalt välja mõistetud tsiviilasja nr 2-13-15368 raames elatist XXX ülalpidamiseks 150 eurot kuus, ei tähenda, et kostja ei suudaks oma teise lapse ülalpidamiseks tasuda rohkem so seaduses sätestatud alammääras. Kohtu hinnangul on kostja sissetulek piisav selleks, et tasuda elatist miinimumsummas mõlemale lapsele. Kohus märgib, et kostja on kohtumenetluse käigus esile toonud, et Kaitseväest töövõimetuslehel viibimise ajal on ta samal ajal teinud tööd ja andnud tunde kehalise kasvatuse õpetajana. Menetlusabi andmise käigus kontrollis kohus kostja arvelduskontosid ja kostja on teinud oma kontole sularahasissemakseid (II kd 95-96). Kostja on menetluse käigus avaldanud, et ta on käinud lapsega reisil ja teinud lapsele kulutusi, toomata küll esile, millises summas. Seega ei ole kostja majanduslik olukord tegelikkuses nii halb, kui ta on seda üritanud kohtumenetluses kohtule ning elatise nõude sundtäitmisel kohtutäiturile näidata. Kohus viitab veelkord PKS § 102 lõikele 2, mis sätestab, et kui vanem on PKS § 102 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
22.Kostja on menetluse käigus ka esile toonud, et tal on kohustus ülal pidada ja aidata oma invaliidistunud ema. Kostja oma väiteid tõendanud ei ole. Kohus juhib tähelepanu PKS § 98 lg 1, mis sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele.
23.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kohus ei ole tuvastanud kostja kohta ühtegi mõjuvat põhjust, miks temalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja oma väiteid vaatamata kohtu selgitustele tõendanud ei ole. Kostja on noor, tööealine ja terve, ning Kaitseväe spordiinstruktorina töötades ka eelduslikult heas füüsilises vormis. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Hageja nõue on niigi esitatud võimalikus seadusega ettenähtud alammääras. Kostjalt tuleb elatis hageja kasuks seaduses sätestatud alammääras välja mõista.
24.PKS § 108 kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.veebruarist 2012.a. Kostja väidet, et märtsis 2012.a. viibis ta lapsega hoolduslehel, mida tuleb lugeda tema panuseks lapse ülalpidamisse, kohus ei arvesta, sest kostja osalemine sel ajal lapse ülalpidamisel ei ole tõendatud. Samuti ei arvesta kohus kostja poolt lapsele arve avamist ja sellele arvele raha kandmist, sest arvele kantud raha on kulutatud samuti kostja poolt, kulutused on tõendamata. Kohus leiab, et taotlus elatise nõudes tagasiulatuvalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
25.TsMS § 468 lg 3 järgi elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja on 22.01.2013 kohtuistungil taotluse tunnistada otsus viivitamata täidetavaks ja kogu ulatuses. Hageja nimetatud taotlusest loobunud ei ole. Seega tuleb otsus tunnistada viivitamata täidetavaks. Käesoleva otsuse sundtäitmisel tuleb arvestada täitemenetluses nr 034/2013/461 juba tasutud elatisega (XXX elatise võlgnevus 31.10.2013 seisuga 690,59 eurot). 8(9)
26.TsMS § 442 lg 5 järgi otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kostja on 26.05.2014 menetlusdokumendis esitanud taotluse XXX, XXX, XXX ja XXX ülekuulamiseks, selgitamaks välja, kas kostja täidab oma ülalpidamiskohustust. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata, kuivõrd kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul tunnistajate sh poolte alaealiste laste ütlustega tõendada ülalpidamiskohustuse täitmist ja täitmise ulatust.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
28.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 597,50 eurot. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.