Apellant (kostja): T.T. (ik: XXXX) Vastustaja (hageja): I.V. (ik: XXXX), seaduslik esindaja E.V.
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. novembri 2013 otsus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda, ringkonnakohtus T.T. kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.I.V. (sünd XXXX) esitas 19.04.2013 T.T. vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna võlgnik esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 17.06.2013 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis I. V. nõude T. T. vastu 170 euro elatise saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohtule esitatud hagiavalduses palus I. V. mõista T. T. välja elatis seaduses sätestatud alammääras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 19.04.2013. Hagiavalduse kohaselt lõppes hageja vanemate kooselu 2011 detsembris, kui hageja kolis koos emaga kostja juurest Põlvasse. Kostja ei ole vaatamata hageja seadusliku esindaja korduvatele nõudmistele ja oma korduvatele lubadustele hagejale ülalpidamist andnud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole võimeline hagejale nõutud ulatuses ülalpidamist andma. Kostja on osaliselt töövõimetu ning elatub töövõimetuspensionist, sotsiaaltoetusest, laenudest ja kingitustest. Hageja seadusliku esindaja tekitatud olukord takistab kostjal töötamist, kuna kostja aeg kulub tekkinud probleemide lahendamisele. Kostja soovib lapsele ülalpidamist anda temale asju ostes ja temaga koos aega veetes, kuid seda takistab lapse ema. Ebaõige on väide, et kostja ei ole hageja ülalpidamisest üldse osa võtnud. Kostja ostis hagejale 2012. a telefoni ja fotoaparaadi koos mälukaardiga. 2012 jaanuaris, veebruaris ja märtsis sai hageja ema kostja käest igas kuus 400 eurot. 2013. a organiseeris kostja hageja prillide eest tasumise ja tõi hagejale riideid. Lapsega kokkusaamistel on kostja ostnud lapsele maiustusi ja puuvilju. Hiljuti ostis kostja hagejale arvutid. Lapsega kokkusaamistel käimisega tekivad kostjal sõidukulud, mida kostja palus arvata hageja ülalpidamiskulude hulka. Ka palus kostja arvata hageja ülalpidamiskulude hulka hageja kasuks sõlmitud kindlustuslepingu maksed ning hageja koerte ja kasside ülalpidamiskulud ühe euro ulatuses päevas. Kostja oli nõus maksma elatist 30 eurot kuus ning soovis selle tasuda hageja pangakontole.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 25. novembri 2013 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja T. T. I. V. kasuks elatise igakuiselt 130 eurot alates 1. detsembrist 2013 kuni I. V. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 13. jaanuarini 2024, ja elatise ajavahemiku 19. aprillist 2013 kuni 30. novembrini 2013 eest ühekordselt 835,13 eurot. Elatis tuleb kanda I. V. seadusliku esindaja Ehtel V. pangakontole nr XXXX Swedbankis, sh igakuine elatis vähemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulud jättis maakohus neid kandnud poole enda kanda. Maakohus tunnistas otsuse viivitamatult tagatiseta täidetavaks alates 1. detsembrist 2013 igakuiselt väljamõistetud elatise osas.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tõendavad poolte seletused, et hageja elab Põlvas XXXX. Kuna nimetatud aadress on ka hageja ema elukohaks, luges kohus tõendatuks, et hageja elab oma emaga, millest tulenevalt on viimane õigustatud ka lapse nimel elatisehagi esitama. Kuna kostja ei ela lapsega koos, on kostja isikuks, kes perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-st 2 tulenevalt peaks lapse ülalpidamise kohustust täitma elatise maksmise teel. Kostja isadus hageja suhtes on tuvastatud 2013 märtsis. Samas on kostja hageja ülalpidamises osalenud ka enne isaduse tuvastamist. Hageja õigeksvõtule tuginedes luges kohus tõendatuks, et kostja ostis hagejale 2012. a telefoni maksumusega umbes 63 eurot, fotoaparaadi maksumusega 69 eurot, mälukaardi maksumusega 20 eurot ja tegi hageja emale 2012 jaanuarist märtsini rahaülekandeid 400 euro ulatuses. Asja lahendamise seisukohalt on aga määravama tähendusega kostja käitumine alates isaduse tuvastamisest, s.o 2013 märtsist. Arvestades asjaolusid, et kostja sai 2013 suvel hagejale viidud riided tasuta ja hageja seadusliku esindaja väitel olid need kasutamiskõlbmatud (hagejale väikesed), leidis kohus, et kostja poolt 2013 suvel hagejale riiete viimist ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kuna hageja prillide eest tasumine toimus hageja seadusliku esindaja nõusolekul, on kostja täitnud ülalpidamiskohustust 2013 juunis hageja prillide eest tasutud 86,40 euro ulatuses. Samuti pidas kohus võimalikuks kostja poolt 2013 suvel ja sügisel hagejale erinevate kaupade ostmisega lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks 40,47 euro ulatuses. Kostja seletuse kohaselt on ta hagejale ostnud kaks arvutit koos lisatarvikutega maksumusega 204,50 eurot. Arvutite ostu ei ole kostja hagejaga kooselava vanemaga kooskõlastanud ja hageja seaduslik esindaja ei ole ostu heaks kiitnud. Seega ei saa kohus, tuginedes muuhulgas Riigikohtu seisukohtadele (3-2-1-3-07, p 12; 3-2-1-159-12, p 11; 3-2-1-78-13), vanemate kokkuleppe puudumise tõttu arvutite ostu lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Samal põhjusel ei ole ülalpidamiskohustuse täitmine hageja kasuks sõlmitud kindlustuslepingu maksete, igakuiselt 22,66 eurot, tasumine ning väidetavalt hagejale kuuluvate lemmikloomade eest hoolitsemiseks kulutuste tegemine. Kohus ei pea õigeks kostja lähenemist, et kunagi ühise perena soetatud lemmikloomade näol on tegemist hageja loomadega. Samuti puudub alus lugeda kostja kulusid hagejaga kokkusaamistele sõiduks hageja ülapidamiskuludeks. Ülalpidamise andmise all tuleb mõelda kulutusi vahetult hageja eluvajaduste katteks. Kostja sõidukulud ei ole kantud seoses lapse viibimisega kostja juures. Tegemist ei ole ka sõitudega, kus kostja oleks hagejat tema elukohast kusagile (huvireisile vms) viinud. Eeltoodust tulenevalt on kostja alates 2013 märtsist kuni novembri alguseni (s.o veidi enam kui seitsme kuu jooksul) hagejale ülalpidamist andnud 126,87 euro ulatuses. Kuna kostja on hagejale ülalpidamist andnud ilmselgelt ebapiisavalt ja äärmiselt ebaregulaarselt, on kostja ülalpidamiskohustust rikkunud. Seetõttu on põhjendatud kostjalt kohtuotsusega elatise väljamõistmine. Kostja ülalpidamisel pole teisi ülalpidamist õigustatud saama isikuid. Riigikohus on rõhutanud (3-2-1-118-12), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kostja on osaliselt, s.o 80% ulatuses, töövõimetu alates 1984. a. Kostja pangakonto väljatrükist SEB Pangast nähtuvalt on kostja igakuisteks regulaarseteks sissetulekuteks töövõimetuspension 209,93 eurot ja sotsiaaltoetus 33,50 eurot, s.o kokku 243,43 eurot. Regulaarseid ülekandeid kostja pangakontole on teinud tema ema, S.T. , kelle ülekantud summadest on tasutud XXXX kinnistu omandamiseks võetud laenu. Kostjale kuulub XXXX kinnistu suurusega 6,41 ha Kohila vallas XXXX külas, mis on ka kostja eluasemeks. Liiklusregistri väljatrükk tõendab, et kostjale kuuluvad sõidukid Ford Transit, Ford Sierra ja Peugeot Partner. Kostja kinnitas, et kaubik Ford Transit ja sõiduauto Peugeot
Partner seisavad niisama, sõiduauto Ford Sierra on 2012. a ära müüdud. Kostja võttis õigeks, et hageja seaduslik esindaja andis 2013 veebruaris kostjale tasuta üle ka sõiduauto Nissan Primera, mis on kostja valduses. Kostja väide, et praegusel ajal tal ettevõtlusega seotud ei ole, on ümber lükatud Äriregistri andmetega. Kostja on prokuristiks kahes äriühingus – Dritte OÜ-s ja Artes Liberales OÜ-s (mille juhatuse liikmeks on S. T.), samuti on kostja füüsilisest isikust ettevõtja S. T. prokuristiks. Kostja väite õigsuses äratab kahtlust ka asjaolu, et kostja pangakontolt on 15.10.2013 tasutud Dritte OÜ kauba eest. AS Olerex Lemmatsi tankla 17.08.2013 bensiini ostukviitungist nähtuvalt on kostja autokütuse eest tasunud Dritte OÜ pangakaardiga. Sikupilli Prisma 10.10.2013 kassatšekist nähtuvalt on kostja ostetud puuvilja eest tasunud VisaBusiness pangakaardiga, mis viitab samuti asjaolule, et kostja kasutas mõne äriühingu pangakaarti. Kostja seletus, et tema käes on võõraste isikute pangakaardid ja ta kasutab neid sisuliselt laenude võtmiseks, ei ole veenev. Pigem viitab äriühingute pangakaartide kasutamine kostja tegelikule seotusele äriühingutega, mille juhatuse liikmeks on tema ema. Arvestades, et hageja ema on töövõimeline isik, kes omab alalist töökohta ja sissetulekut umbes 628 eurot kuus, millele lisandub peretoetus, on tema võimalused hageja ülalpidamisel osaliselt töövõimetu kostjaga võrreldes tunduvalt paremad. Samas kuulub kostjale mitmeid mootorsõidukeid, mida ta saaks rahaliste vahendite saamiseks ära müüa. Kostjale kuuluva kinnistu suurust ja otstarvet (6,41 ha maatulundusmaa) arvestades võib eeldada, et kostjal oleks võimalik tulu teenida ka maad kasutades või rendile andes. Kostja võime tööga elatist teenida on tema töövõimetuse ulatust arvestades kindlasti väike, kuid mitte olematu. Kostja on prokurist mitmes äriühingus. Kohus tuvastas, et kostja seotus äriühingutega on tegelikkuses toimiv. Seega võib eeldada, et kostjal on võimalik saada sissetulekut ka ettevõtlusest. PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt peab kostja tema käsutada olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Isegi eeldades, et kostja sissetulekud piirduvad pensioni ja sotsiaaltoetusega (kokku 243,43 eurot), peab kostja andma hagejale ülalpidamist vähemalt pooles ulatuses sellest, s.o 121,72 eurot. Kostjale kuulub vara, mida ta saaks kasutada hagejale ülalpidamise andmiseks, samuti on kostjal võimalik saada sissetulekut ettevõtlusest. Õige on hageja esindaja tähelepanek, et kostja teeb märkimisväärseid kulutusi autokütuse ostmiseks. Seega on kostja leidnud vahendeid enda sõidukulude katteks, kuid mitte hageja ülalpidamiseks. Selline käitumine osutab kostja soovimatusele hagejale ülalpidamist anda. Antud juhul pole kohtul võimalik täpselt tuvastada kostja varalist seisundit – puuduvad tõendid äriühingutes prokuristina tegutsedes saadud tulu kohta ning kinnisasja kasutamisest või rendile andmisest ja sõidukite võõrandamisest saadava võimaliku tulu kohta. Kuna kostja on olulisel määral töövõimetu, pidas kohus põhjendatuks vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist mõnevõrra alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Arvestades, et kostjal on säilinud töövõimet arvestades iseenesest võimalik teenida elatist ka töötades ja tal on võimalik saada tulu oma varalt, mõistis kohus kostjalt igakuise elatisena välja 130 eurot. Ajavahemiku 19.04. kuni 30.11.2013 eest pidas kohus otstarbekaks elatise välja mõista kindla summana. Nimetatud ajavahemiku eest oleks hagejal õigus elatist saada 962 eurot. Kostja on sellel ajavahemikul ülalpidamiskohustust täitnud 126,87 euro ulatuses. Seega on ülalpidamiskohustus täitmata 835,13 euro ulatuses. Kuna hageja alaealisena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud (arvestades ka Riigikohtu seisukohta, 3-2-1-159-12) elatise maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole. Kohus märkis, et kostja ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mille tõttu peaks võimaldama tal anda hagejale ülalpidamist muul viisil. Arvestades vanematevahelist halba
läbisaamist, tekitaks ülalpidamise andmise võimaldamine muul viisil kui raha maksmise teel ilmselgelt otsuse täitmisel probleeme, mis ei ole hageja huvides.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.T. T. esitas Tartu Maakohtu 25. novembri 2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub määrata elatise suuruseks 50 eurot kuus, mille kostja soovib maksta hageja vanaemale ja vanaisale, kuna hageja elab nende juures, või avada lapsele erikonto, mis annab ülevaate, milleks raha kulutatakse. Lisaks on kostja õde Ü.T. nõus maksma hageja huvialaringide eest 35 eurot kuus kuni hageja põhikooli lõpuni. Elatise tagasiulatuvalt summas 835,13 eurot väljamõistmise palub kostja tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kostja püüdnud olla igakülgselt osavõtlik ja tegus, kuid lapse ema teeb selleks takistusi. Ema on „ära kaotanud“ isa poolt lapsele kingitud telefoni ja fotoaparaadi. Kostja on tahtnud lapsele anda arvuti koos lisaseadmetega väärtuses 204,50 eurot. Ema ei luba lapsel neid vastu võtta. Kogu kostja energia ja raha on kulunud lapsega kohtumiste korraldamisele; 2) on kostja pension 214,69 eurot ja sotsiaaltoetus (mida ei loeta sissetulekuks) 33,50 eurot, kokku 248,24 eurot kuus. Sissetulekust tuleb maha arvata tulumaks 0,98 eurot, pool laenumakset 122,50 eurot (kostja peab kusagil elama; kui XXXX talu müüa, siis saab pank tagasi antud laenu ja võib juhtuda, et kostja jääb hoopis pangale võlgu), laenu sundkindlustus 10,41 eurot, laenulepinguga seotud elukindlustus 23,47 eurot, hageja elukindlustus 22,66 eurot (makstud alates 01.07.2009; hageja saab 2025. a kooliminekuks 4000 eurot; kui leping ennetähtaegselt lõpetada, siis saab tagasi väga väikese osa), sundprügivedu 3,08 eurot, telefon 3 eurot, kokku 186,10 eurot. Järele jääb 62,14 eurot, kuid vaja oleks toidule 90 eurot, transpordile 40 eurot, küttele ja elektrile 85 eurot, rohtudele ja arsti visiiditasule 15 eurot, kasside ja koera toidule (hageja seaduslik esindaja jättis XXXX lahkudes kaasa võtmata lapsele võetud suure koera ja kaks emast suure järglaskonnaga kassi) 20 eurot. Kostjal on vaja prille, samuti on vaja minna hambaarsti juurde. 7. veebruaril oli koeral vaja haava õmmelda, mille kulu oli 60,50 eurot.
31.märtsil maksis kostja maamaksu 42,91 eurot. Vana elumaja vajab investeeringuid, kuna ei pea sooja. Kostjal ei ole alates 01.12.2013 pangakaarti, et hoida kokku kaardi teenustasu. Kostja võlgneb emale 1822 eurot üksnes 2013. a eest, arvesse on võtmata eelmistel aastatel saadud raha. Ema sissetulekuks on pension 350 eurot. Oma õele võlgneb kostja 3500 eurot. Kostjal on maad 6,41 ha, sellest looduslik rohumaa 2,53 ha, metsamaa 3,78 ha (palju soist ala) ja õu 0,10 ha. Rentimiseks sobilikku maad kostjal ei ole. Metsa ülestöötamine on kallis. Arusaamatuks jääb, kas elatise maksjal on ka õigus elatusmiinimumile; 3) on kostja nõus andma kõik registris olevad sõidukid hageja seaduslikule esindajale lapse elatise katteks. Kostjal puudub raha, et teha registritoiminguid. Hageja seaduslik esindaja sundis kostjat sõiduauto Nissan Primera omanikuvahetuse lepingule alla kirjutama. Kostja ei taha seda autot; 4) tuleb arvestada, et hageja elab vanavanemate majas ja vanavanematega ühes leibkonnas; 5) märkis kohus, et kostja on kasutanud osaühingu raha. Kostja ema on osaühingule tagasi maksnud kõik ettevõtlusega mitteseotud kulud. Hageja seaduslik esindaja käis 2011. a reisil osaühingu rahaga. Hageja seaduslikule esindajale on tehtud ettepanek see raha (1219 eurot) tagasi maksta või teha tasaarvestus tagasiulatuva perioodi elatisega summas 835,13 eurot; 6) ei võtnud hageja seaduslik esindaja XXXX lahkudes kaasa uusi lasteriideid, jalanõusid, mänguasju jm. Kostja perekond toetas 10 aastat hageja seaduslikku esindajat ülikoolis
käimisel. Kostja perekonnal on moraalne osa hageja seadusliku esindaja hariduses ja sellest tulenevalt töötasus, st ka lapse ülalpidamises.
5.I. V. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Hageja palub mõista elatis välja nii nagu maakohus otsustas või suurendada elatist vastavalt kehtivale miinimummäärale. Samuti palub hageja määrata tasumiseks elatis praeguse seisuga 1485,13 eurot (19.04.–30.11.2013 eest 835,13 eurot ja 2013 detsembri kuni 2014 aprilli eest (130×5) 650 eurot). Vastuväidete kohaselt: 1) varasemalt puue kostjal töö tegemist ei takistanud (kostja tegi torutöid, paigaldas pesumasinaid, kraanikausse, segisteid jms; müüs ja paigaldas veoautodele raadiosaatjaid). Veel eelmisel aastal oli kostja Dritte OÜ, Artes Liberales OÜ ja Tom Valga OÜ prokuristiks. S. T. tõi hageja seaduslikule esindajale saadetud kirjas välja, et 2013. a oli deklareeritud käive Dritte OÜ-l 6850 eurot ja Artes Liberales OÜ-l 5790 eurot (1149 eurot kuus). Dritte OÜ tegeleb kanalisatsiooni- ja torutöödega ning raadiosaatjatega ja Artes Liberales OÜ külmunud vee- ja solgitorude sulatamisega, millega S. T. naisterahvana ei tegelenud varem ega pole usutav, et ta sellega ka praegu tegeleks. Kostja väidab, et ta nende firmade heaks tööd ei tee, kuid ometi oli ta võimeline tasuma arvutite ja lisaseadmete eest korraga 204,50 eurot ning need on ostetud Dritte OÜ nimel. Kostja tegeleb tantra ja energeetiliste orgasmide kursuste korraldamisega, kus 10 inimese tasu ühe nädalavahetuse eest on 300 eurot (neid tehnikaid õppis ta 2013. a kursustel hinnaga ca 300 eurot). Kostja oli kuni 27.05.2013 ka kolme firma juhatuses (A4 Translation Bureau OÜ, Tõlkebüroo Keelekoda OÜ, LSP Keelekoda OÜ). Väide, et kostjal pole masinaid metsa ülestöötamiseks, ei vasta tõele. 2008. a ostis kostja kopp-traktori väärtusega 60 000 krooni, mis kanti registrisse Tom Valga OÜ nimele. Sellega tegi kostja erinevaid talutöid, sh metsast küttepuid. Eluasemelaen ja muud kulud on kostja valikute küsimus. Näiteks käib kostja last vaatamas iga kahe nädala tagant autoga. Üks autosõit XXXX Põlvasse (230 km) ja tagasi maksab umbes 60 eurot, s.o 120 eurot kuus. Sama reis bussiga maksaks 30 eurot ehk 60 eurot kuus. Seega kostjal on raha, kuid ta ei soovi last ülal pidada ja varjab seetõttu oma tulusid, muutes andmeid äriregistris, kinnistusraamatus, autoregistris jne. 2011. a kuulusid kostjale mitmed korterid Valgas, suvila Valga lähedal ning tema nimel oli rohkem sõidukõlbulikke sõidukeid; 2) ei ole Ü. T. pakutud huviringide raha lapse esmavajadus. Lapse elukindlustuse lepingu tingimused ei ole hageja seaduslikule esindajale teada ja ka elukindlustus pole lapse esmavajadus. Arvutit ja selle lisaseadmeid ei saa lugeda elatise katteks, kuna kostja ostis need hageja seadusliku esindajaga kokku leppimata; 3) ei ole hageja seaduslik esindaja nõus võtma elatise katteks kostja vanu sõidukeid; 4) ei vasta tõele väide, et laps ei saa kasutada mobiiltelefoni, arvutit ja fotoaparaati; 5) vastutab hageja heaolu eest hageja ema ja elatis tuleb kanda tema kontole; 6) ei puutu kostja viidatud reis lapse elatise teemasse. Hageja seaduslik esindaja kolis koos hagejaga XXXX mais 2007 ja lahkus sealt detsembris 2011, elades seal umbes 4,5, mitte kostja väidetud 10 aastat. Nende XXXXXX jäänud asjad võib kostja ise ära tuua. Samuti ei saa hageja seaduslik esindaja vastutada kostja kodus elavate koerte ja kasside eest; 7) seab hageja kahtluse alla apellatsioonkaebuse seaduslikkuse, kuna kostja kirjutab kirjavigadega ega suuda oma mõtteid arusaadavalt paberile panna. Tõenäoliselt on kostja lasknud apellatsioonkaebuse kellelgi teisel kirjutada ja siis oma nime alla pannud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatus üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse temalt väljamõistetud elatise suuruse, samuti elatise väljamõistmise ajavahemiku 19.04.2013-30.11.2013 eest. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
25.novembri 2013 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult mõistnud apellandilt välja elatise 130 eurot kuus alates 30.11.2013 ning elatise ühekordse summana 835,13 eurot ajavahemiku 19.04.2013-30.11.2013 eest.
8.1.Maakohtu otsustus mõista apellandilt välja elatis 130 eurot kuus (s.o alla seaduses sätestatud alammäära) on kooskõlas esitatud tõendite ning PKS § 102 lg-s 2 sätestatuga. Apellandi osaline töövõimetus on küll PKS § 102 lg 2 järgi mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära, kuid lisaks apellandi ebapiisavale sissetulekulule tuleb hinnata tema muud varanduslikku seisundit ja tema võimet sissetulekut saada. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12. Nii nähtub asja materjalidest, et lisaks sissetulekule (kohtuotsuse tegemise aja seisuga 243,43 eurot kuus), kuuluvad apellandile üks kaubik ja kaks sõiduautot ning XXXX kinnistu suurusega 6,41 ha. Samuti oli apellant kohtuotsuse tegemise aja seisuga füüsilisest isikust ettevõtja S. T. ja kahe äriühingu prokuristiks ning ta on kasutanud nendest ühe äriühingu pangakaarti isiklike ostude eest tasumisel. Eelneva alusel on põhjendatud maakohtu järeldus, et apellandil on võimalik saada lisasissetulekuid ettevõtlusest ning teenida tulu realiseerides talle kuuluvaid sõidukeid ning maad kasutades või rendile andes. Maakohtu nimetatud järeldust kinnitavad ka vastuses apellatsioonkaebusele lisatud väljavõte Artes Liberales OÜ veebilehelt (vastuse lisa nr 4), kus on viidatud apellandile kui Artes Liberalis OÜ poolt tööde teostajale, ning apellandi poolt korraldatavatele tasulistele kursustele (vastuse lisa nr 5). Iseenesest õige on apellandi väide, et nimetatud tõendid ei kinnita tema poolt tulu saamist, kuid samas tõendavad nad apellandi võimet sissetulekut saada. Apellandi poolt viidatud asjaolu, et alates 2014. a jaanuarist ei ole ta maakohtu poolt märgitud äriühingute ja füüsilisest isikust ettevõtja prokuristiks, ei anna alust vähendada apellandilt maakohtu otsusega väljamõistetud elatist. Maakohus on mõistnud apellandilt välja elatise alates elatishagi esitamisest ning arvestanud seejuures ühekordse elatisesumma väljamõistmisel apellandi tehtud maksetega 126,87 eurot. Apellatsioonkaebuses puuduvad põhjendused, miks on nimetatud osas maakohtu otsus ebaõige ning millistel kaalutlustel tuleks maakohtu otsus selles osas tühistada.
8.2.Apellandi kohustus anda lapsele elatist tuleneb seadusest (PKS § 96) ning vahendite ebapiisavuse korral peab apellant kasutama tema käsutada olevaid vahendeid end aja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, et muude kohustuste (laenu maksmise kohustus pangale, väidetav võlg emale ja õele jm kulutused) tõttu ei ole ta suuteline maksma elatist kohtu poolt väljamõistetud ulatuses. Apellant on jätnud tähelepanuta, et ülalpidamise andmise kohustus tuleneb seadusest ning see, kuidas apellant kulutab oma muid vahendeid, on tema enda otsustada. Maakohus on siinjuures õigesti leidnud, et lapse kasuks sõlmitud kindlustuslepingu maksete tasumine ei ole hageja
seadusliku esindajaga kooskõlastatud ega viimase poolt heaks kiidetud ning seetõttu ei saa kindlustusmakseid (22,66 eurot kuus) lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
8.3.Maakohus on põhjendatult, viitega Riigikohtu 16.01.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12 antud selgitusele, asunud seisukohale, et apellant peab maksma temalt väljamõistetud elatise lapse ema E. V. pangakontole. Apellandi soov maksta elatist lapse vanaema, vanaisa või lapse pangakontole ei ole põhjendatud.
8.4.Apellandi märgitud muud asjaolud (laps elab koos emaga vanavanemate elamus, apellant on nõus andma sõidukid elatise katteks lapse teisele seaduslikule esindajale, apellandi perekond on varem toetanud rahaliselt lapse teist seaduslikku esindajat) ei anna alust apellandilt väljamõistetud elatist vähendada.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.