1.Rahuldada osaliselt XXX hagi XXX vastu Harju Maakohtu otsusega 23. veebruarist 2011.a. tsiviilasjas nr 2-10-6879 väljamõistetud elatise vähendamiseks.
3.Muuta Harju Maakohtu 23. veebruari 2011.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-6879 XXX ülalpidamiseks XXX väljamõistetud elatise suurust alates 02.07.2012.a. 272,25 (kahesaja seitsekümne kahe euro ja 25 sendini) kuus kuni XXX täisealiseks saamiseni või tema põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine.
6.Jätta XXX menetluskulud täies ulatuses XXX kanda.
Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.XXX ja XXX abielust sündis XXX.a. poeg XXX. XXX elab koos oma ema XXX.
2.Harju Maakohtu 23. veebruari 2011. a. tagaseljaotsusega rahuldati XXX hagi ja XXX mõisteti tagasiulatuvalt välja elatis poja XXX kasuks perioodil 11. veebruarist 2009. a. kuni
10.veebruarini 2010. a. kokku 3449, 18 eurot ning igakuine elatis 332, 34 eurot alates 11. veebruarist 2011. a. kuni poja täisealiseks saamiseni 10. novembril 2018. a.
3.02.07.2012.a. esitas XXX kohtusse hagi elatise suuruse muutmiseks ja elatise võlgnevuse vähendamiseks.
4.Harju Maakohtu 28. mai 2013.a. otsusega otsustas kohus muuta Harju Maakohtu 23.02.2011.a. tagaseljaotsusega XXX poja XXX ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ja alates 02.07.2012.a. XXX välja mõista igakuine elatis 220 (kakssada kakskümmend) eurot pojale XXX (sündinud XXX.a.) tema ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.
5.Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 20. jaanuarist 2014.a. otsustati tühistada Harju Maakohtu 28. mai 2013. a. otsus XXX hagis XXX vastu elatise suuruse muutmiseks ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
Hageja nõue ja selle põhjendused.
6.Hageja oli hagiavalduses seisukohal, et juhindudes TsMS § 497 võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. Hageja väidetel on muutunud järgmised asjaolud:
Lk 2 (9)
- 21.04.2008.a. sündis hagejal ja XXX (XXX) poeg XXX, kes hagi esitamise ajal oli nelja aastane ja vajab samuti ülalpidamist; - hageja oli töötu alates 11.02.2010.a. kuni 29.02.2012.a. mil ta asus tööle XXX OÜ-sse. - alates 01.06.2012.a. on hageja uuesti töötu; - hageja ülalpidamisel on ka tema pensionärist ema XXX, kellel on küll ka teine poeg XXX, kuid ka tema on töötu alates 06.04.2011.a. - hagejal on kohustused pankade ees tulenevalt pangaga sõlmitud laenulepingutest. Kohustuste suuruseks on umbes 800.- eurot kuus. Pealegi tasub hageja igakuiselt aadressil XXX Tallinn asuva korteri soetamiseks võetud laenu, kusjuures nimetatud korterit kasutavad Ralf-Rain ja Svetlana Nõmme.
7.Pärast seda kui kohus selgitas hagejale, et temal tuleb käesolevas vaidluses esile tuua ja tõendada seda kas 2. juuliks 2012.a. aastaks (käesoleva hagi esitamise aeg) olid täidetud TsMS § 459 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud eeldused ehk siis - kas käesoleva hagi esitamise ajaks olid oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel oli tehtud nõude rahuldamise otsus ehk 23.02.2011.a. kuupäevaga tehtud tagaseljaotsus ning - kas hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamisse lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (II kd t/l 143-144), märkis hageja, et muutunud asjaoludeks pärast tagaseljaotsuse jõustumist 23.07.2011.a. on järgmised asjaolud: -hageja lapse XXX ülalpidamiskulude suurenemine; -hageja võlgnevuste ja finantskohustuste suurenemine ja - XXX ülalpidamiskulude tõendamatus ja ebamõistlikkus.
8.Esialgu märkis hageja hagiavalduses, et ta on suuteline maksma elatist kostjale 50.- eurot kuus ning leidis, et seda oleks tulnud arvestada ka elatise tagasiulatuval väljamõistmisel. 04.01.2013.a. täpsustas hageja oma nõuet ja palus täpsustatud hagiavalduses muuta esialgset elatise väljamõistmise kokkulepet selliselt, et väljamõistetud elatise suuruseks jääks 130.eurot ( I kd t/l 146-152).
9.Pärast asja uueks menetlemiseks kohtusse saabumist palus hageja muuta elatise otsust selliselt, et välja mõistetud elatise suuruseks jääb 145.- eurot kuus (II kd 146-154).
10.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: XXX sünnitunnistuse, Eesti Töötukassa otsused hageja töötuna arvele võtmise ja arvel oleku lõpetamise kohta, XXX pensionitunnistuse, pangakonto koondväljavõtte, hageja töölepingu, mis sõlmiti OÜ-ga XXX 10.12.2012.a., XXXpoolt XXXsaadetud e-kirja 10.03.2009.a., kus ta teatab, et ütleb üles elatise kokkuleppe, XXXe-kirja XXX, OÜ XXX tšeki, XXX maksekorralduse 140.- euro tasumise kohta XXX16.03.2012.a., Tallinna XXX arved XXX eest lasteaiamaksu tasumiseks, samuti tema judotreeningute ja muude kulutuste tegemise kohta, pangakonto väljavõtte OÜ XXX osakapitali suurendamise kohta, pangakonto väljavõtte XXXmakstud elatise kohta, OÜ XXX ja XXX äriregistri väljavõtted, XXXCV, XXX sõiduki fotod, hageja pangakonto väljavõtte laenu ja intresside tasumise kohta, Eesti Töötukassa tõendi XXXtöötuna arvele võtmise kohta alates 10.04.2013.a. ning XXX kinnituse, et kostja käib tema juures matemaatika tunnis alates 01.02.2013.a., mille maksumus on 5.- eurot tund, Valeria Kuuse pangakonto väljavõtte Swedbankist, millest nähtub, et XXX
Lk 3 (9)
tasub XXX eest lepingust tulenevaid makseid, XXX palgatõendi XXXe OÜ-st, Swedbanki väljavõtte kostja kohustustest panga ees, Tallinna kohtutäituri poolt koostatud XXX töötasu arestimise aktid, Swedbanki pangakonto väljavõtte Valeria Kuuse poolt hageja eest kostja seaduslikule esindajale tasutud elatise kohta ning kviitungid lastega külastatud ürituste eest tasumise kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused.
11.Kostja hagi ei tunnista hagi ja palub jätta see täies ulatuses rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmisid XXX ja XXX 09.01.2007.a. abieluvaralepingu, mille punkti 3.1. kohaselt võttis XXX omale kohustuse maksta XXX igakuiselt 4000.- krooni poolte ühise poja XXX ülalpidamiseks. Sama lepingu punkti 3.2. kohaselt suurendatakse elatise summa igal aastal 10% võrra. Kostja leiab, et nimetatud abieluvaraleping on kehtiv ja lepingupoolte jaoks siduv ka käesoleval ajal. Hageja poolt esitatud lepingu ülesütlemisavaldust ei pea kostja kehtivaks, sest avaldus on esitatud elektrooniliselt ja on põhjendamata.
12.Kostja on seisukohal, et kohtu poolt tagaseljaotsusega välja mõistetud elatisesumma ei ületa abieluvaralepingus kokkulepitud elatisesummat ka käesoleval ajal, arvestades iga-aastast 10%-list elatise suurenemist, vaid on isegi väiksem. Tulenevalt asjaolust, et XXX ei täitnud kokku lepitud määras oma abieluvaralepingus kokku lepitud kohustust last ülal pidada, esitaski hageja elatisenõude kohtusse.
13.Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud ega tõendanud elatise suuruse muutmise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja majanduslik seisund on piisavalt stabiilne ja ka lapse vajadused ei ole vähenenud. Kostja vajaduste rahuldamiseks ja piisava arengu tagamiseks kulus 2012.a. igakuiselt 693.eurot ja kulub käesoleval aastal 779.- eurot ning need koosnevad kulutustest toidule 110.eurot, eluasemekulust 71,37 eurot, mobiiltelefoni kasutamise kulust 13.- eurot, transpordiga seotud kulutustest 67,95 eurot, majapidamisesemete ostmise kulust 17,60 eurot, ujumisega, treeningutel osalemisega ja keeleõppega tekkivatest kulutustest kokku 154.- eurot, koolitarvete kulust 22.- eurot, tervishoiuga, s.h. ortodontilise raviga seotud, ja hügieeniga seotud kulutustest 136,31 eurot, riiete ja jalanõude ostmise kulust 90.- eurot ning vaba aja ja väljas söömisega seotud kulust 44,70 eurot.
14.Kostja ema sissetulek on kostja sõnul 800.- eurot, millest tulenevalt ei ole ema üksi suuteline kostjat ülal pidama.
15.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: 23.02.2011.a. kohtuotsuse, XXX ja XXX vahel 09.01.2007.a. sõlmitud abieluvaralepingu ja elatise maksmise kokkuleppe, ravimite ostutšekid apteekidest, kostja prilliretseptid ja ostutšekid prillide väljaostmise kohta OÜ-st Eesti Optik, Eagle Vision ja Nordoptika OÜ-st, XXX pangakonto väljavõtte XXX XXX ujumise eest tasumise kohta, ostutšekid kauplustest toidu, riiete ja jalanõude ostmise kohta, pangakonto väljavõtte nn klassiraha tasumise kohta kostja eest, XXX pangakonto väljavõtte ülekannete tegemise kohta kostja eest XXX, ühistranspordi sooduskaardi ostmise kohta, XXX AS-le arvete tasumise kohta, OÜ XXX juuksuriarve tasumise kohta, XXX OÜ 2011.a. majandusaasta aruande, välja prinditud fotod
Lk 4 (9)
sotsiaalvõrgustikus odnoklassnki, kostja tunniplaani, AS Eesti Energia, AS Starman, KÜ XXX, arved XXX, tšekid autokütuse ostmise kohta ja XXX esitatud arved seoses tema kasutuses oleva sõidukiga, XXX haigusloo kirjelduse ning saatekirja psühholoogile, kinopiletid Forum Cinemast, maksekorralduse XXX ekskursiooni eest tasumise kohta, tõendi Kaarli Hambakliinikust ortodontilise ravi pikkuse ja selle maksumuse kohta XXX ja XXXvõlakirja. Kohtuotsuse põhjendused.
16.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - kostja on hageja alaealine laps; - kostja elab koos emaga; - kostja ülalpidamiseks on hagejalt välja mõistetud elatis Harju Maakohtu 23. veebruari 2011. a. tagaseljaotsusega summas 332, 34 eurot kuus (kd. I, tl. 98 – 100). Pooled vaidlevad selle üle kas käesoleval ajal esinevad alused, et rahuldada hageja nõue ja vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust või tuleks jätta elatise suurus muutmata. Tulenevalt asjaolust, et kehtivas perekonnaseaduses puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Seega võimaldab seadus iseenesest kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust vähendada, kuid selle eelduseks on TsMS § 459 lg. 1 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolud. Seega selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, tuleb kohtul tuvastada kas asjaolud, mille alusel kohus otsustas hagejalt esialgu välja mõista elatise 332,34 eurot kuus, on oluliselt muutunud, ning et see muutus on tekkinud pärast seda, kui hageja elatiseasjas, millega elatise kehtiv suurus kindlaks määrati, oleks saanud vastuväiteid esitada. Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-33-11 p. 26 asunud ka Riigikohus. Kohus selgitas eeltoodut oma kirjas 01.04.2014.a. ka menetlusosalistele. Kohus selgitas menetlusosalistele ka seda, et tulenevalt asjaolust, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel, ehk siis elatise suuruse muutmisel tuleb samuti lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda, ning kostja on
Lk 5 (9)
käesolevas asjas väitnud, et alaealise lapse kulutused kuus moodustavad summa 787.- eurot (II kd t/l 2-3), tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks tuvastada kas kostja poolt tema vastuses märgitud elatise suurus on põhjendatud. Tulenevalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-165-13 p 15 märgitust tuleb kostjal tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust, sest just kostja märgib, et lapse vajadused on suuremad kui Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäär.
17.Arvestades eelpoolmärgitut, kontrollib kohus kõigepealt kas XXX ülalpidamiskulud on võrreldes 23.02.2011.a., mil esialgselt elatis alaealise kasuks välja mõisteti, vähenenud, sest nimetatu on üks asjaoludest, mis võimaldaks hagi kostja vastu rahuldada. Kostja poolt väidetu kohaselt koosnevad XXX ülalpidamiskulud järgnevast: kulutustest toidule 110.- eurot, eluasemekulust 71,37 eurot, mobiiltelefoni kasutamise kulust 13.- eurot, transpordiga seotud kulutustest 67,95 eurot, majapidamisesemete ostmise kulust 17,60 eurot, ujumisega, treeningutel osalemisega ja keeleõppega tekkivatest kulutustest kokku 154.eurot, koolitarvete kulust 22.- eurot, tervishoiuga, s.h. ortodontilise raviga seotud, ja hügieeniga seotud kulutustest 136,31 eurot, riiete ja jalanõude ostmise kulust 90.- eurot ning vaba aja ja väljas söömisega seotud kulust 44,70 eurot (II kd t/l 177-182). Hageja nõustus kostja kuludega summas 243.- eurot ning esitas ülejäänud kulude osas üksikasjalikud vastuväited (kd. II, tl. 32 – 36). Kohus, hinnates kostja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid tema ülalpidamiskulude tõendamiseks, samuti võttes arvesse seda, et laps vajab igapäevaselt toitu, riideid, eluaset, aegajalt ka ravimeid ja vitamiine, mis on üldtuntud asjaolud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada vaja ei ole, koosnevad XXX igakuised põhjendatud kulutused järgnevast: -
-
-
-
-
kulutused toidule kodus ja koolis kokku 142.- eurot. Arvestades asjaoluga, et kostja on 13- aastane poiss, kes on aktiivses kasvueas, vajab täisväärtuslikku toitu ning lisaks sellele mahlu, puuvilju, juurvilju, aegajalt maiustusi jmt, on nimetatud summas kulu kostja toidule põhjendatud. Kulutusi toidule tõendavad ka kaupluste ostutšekid. eluasemega seotud kulutused 71,50. Kostja kulutusi eluasemele tõendavad KÜ XXX, AS Eesti Energia ja AS Starmani arved XXX(II kd t/l 192-195) Kui arvestada sellega, et kostja elab koos emaga kahekesi on eluasemekulu eelpooltoodud summas tõendatud. mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulu 13.- eurot. Tõendab AS Tele2 arve (t/l 196). transpordiga seotud kulutused 20.- eurot. Kohus leiab, et põhjendamatu on lapse ülalpidamiskulude hulka arvestada auto remondiga seotud kulusid, liikluskindlustuse makseid ja muid transpordivahendiga seotud kulusid, sest neid kulutusi peab kandma kostja ema kui sõiduauto omanik. Arvestades aga asjaoluga, et lapse sõidutamisega kaasnevad kulutused autokütuse ostmiseks ja aegajalt on last vaja sõidutada kas kooli või treeningule, peab kohus põhjendatud kulutuseks sellele 20.- eurot kuus. Ühistranspordi kasutamine on Tallinnas üldteadaolevalt tasuta. kulutused seoses hügieenitarvete ja majapidamistarvete ostmisega 20.- eurot. Kohus on seisukohal, et uute majapidamismasinate soetamist ei saa arvesse võtta lapse põhjendatud ülalpidamiskuluna, küll aga pesuvahendite, juuksuriteenuste jmt ostmist, milleks jätkub 20.- eurost kuus lapse jaoks; koolikohustuse täitmisega ja hariduse omandamisega seotud kulud 30.- eurot. Kohus on seisukohal, et üldteada asjaoluks on see, et koolis käivale lapsele on vaja osta aegajalt kantseleitarbeid, raamatuid, töövihikuid, uus koolikott jmt, samuti see, et
Lk 6 (9)
-
-
-
-
koolis käivad lapsed käivad aegajalt klassi- ja/või kooliekskursioonidel, samuti teevad ühiskülastusi teatrisse, muuseumidesse jmt kohtadesse, ning sellega kaasnevad kulud, mida XXX pangakontodest nähtuvalt korjatakse kostja koolis nn klassirahana 10.eurot kuus. Arvestades asjaoluga, et kostja ei ole tõendanud tema osavõttu täiendavast keeleõppest, sest XXX tehtud ülekannete ei ole märgitud mille eest ülekanded on tehtud, peab kohus kostja põhjendatud kooli ja haridusega seotud kuluks 30.- eurot kuus; riiete ja jalanõude soetamise kulu 50.- eurot. Arvestades seda, et kostja on 13- aastane noormees, kes on aktiivses kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli uuendada, samuti jaekaupade hindu Eesti Vabariigis, ning seda, et kostja elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast, leiab kohus, et nimetatud kuluartiklitele kokku on põhjendatud 50.- eurot kuus; kulutused seoses tervishoiuga 104.- eurot - arvestades asjaoluga, et kostja kannab prille, mida tõendavad talle välja kirjutatud prilliretseptid ja tšekid prillide väljaostmise kohta (I kd 103, 200-202), kusjuures prillide keskmiseks hinnaks on 130.- eurot ning neid on uuendatud ca kord aastas, samuti seda, et kostja vajab ortodontilist ravi 2 aasta vältel, mille maksumuseks on 2000.- eurot, mida tõendab Kaarli Hambapolikliiniku tõend 7. veebruarist 2013.a. (I kd t/l 211), samuti seda, et kostja elab kliimas, kus sügis-talvisel perioodil esinevad sagedased viirushaigused, mille ravimiseks on vaja osta käsimüügiravimeid, peab kohus põhjendatud kostja tervishoiuga seotud kuluks kuus 104.- eurot; kulutused seoses huvialaringidest osavõtuga 74.- eurot. Kohtu käsutuses olevad XXX pangakonto väljavõtted tõendavad, et kostja võtab osa ujumistreeningutest Spordiklubis Garant, mille eest kuu maksumus on 42.- eurot (II kd 201-203). Nimetatule lisanduvad laagrid, millest osavõtumaks 11 päeva eest oli 280.- eurot ja 6 päeva eest oli 160.- eurot (II kd t/l 211-212). Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud kostja kuluks seoses huvialaringides osalemisega 74.- eurot kuus, arvestusega, et laagrid toimuvad kostjal keskmiselt 15 päeval aastas ja ühe päeva maksumus on 25-26 eurot; kulutused seoses vaba aja veetmisega 20.- eurot. Arvestades asjaoluga, et kostja on 13- aastane noormees, kes soovib aegajalt käia koos sõpradega kinos, muuseumides jne, samuti osa võtta sõprade sünnipäevadest ning süüa aeg-ajalt ka väljaspool kodu, peab kohus põhjendatud kuluks kostja vaba aja veetmisele 20.- eurot kuus.
Kõige eeltoodu alusel moodustavad kostja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus summa 544,50 eurot. Arvestades asjaoluga, et kohus mõistis XXX23.02.2011.a. tagaseljaotsusega elatise välja eeldatavalt XXX poole põhjendatud ülalpidamiskulu suuruses (vastupidist ei ole keegi menetlusosalistest kunagi väitnud) ehk summas 332,34 eurot, jättes teise poole XXX kanda, asub kohus seisukohale, et käesolevaks ajaks on XXX põhjendatud igakuised ülalpidamiskulud vähenenud võrreldes tagaseljaotsuse tegemise ajaga.
18.Arvestades asjaoluga, et hageja tugines käesolevat nõuet esitas asjaoludele, et hageja teise lapse XXX ülalpidamiskulud on suurenenud võrreldes kostja kasuks tehtud tagaseljaotsuse tegemise ajaga, hageja võlgnevused ja finantskohustused on suurenenud ning XXX ülalpidamiskulud on tõendamata ja ebamõistlikud ning kohus jõudis poolte poolt analüüsitud tõendeid hinnates kohtuotsuse p-s 17 järeldusele, et kostja ülalpidamiskulud on tõepoolest vähenenud, sest põhjendatud XXX ülalpidamiskulu suurus on käesoleval ajal 544,20 eurot, on hagi osaline rahuldamine põhjendatud.
Lk 7 (9)
19.Arvestades sellega, et hageja ei ole tuginenud oma nõude esitamisel sellele, et tema sissetulekud on vähenenud võrreldes tagaseljaotsuse tegemise ajaga, vaid vastupidiselt sellele on hagejal töökoht XXXOÜ-s, mida kinnitab tema palgatõend (II kd t/l 108), puudub vajadus kohtuotsuses võtta seisukoht selles osas.
20.Asjaolu, et hageja on võtnud omale panga ees mitmeid kohustusi, milliseid esitatud pangakontode väljavõtete kohaselt täidab hageja eest vähemalt osaliselt hageja teise poja XXX ema XXX, ei saa kohtu seisukoha kohaselt samuti olla aluseks hagejalt väljamõistetud elatusraha vähendamisele. Hageja pidi laenulepinguid sõlmides olema teadlik, et tal on üleval pidada kaks alaealist last ja arvestama sellega, et ta suudab omale võetud laenukohustusi täita.
21.Tulenevalt sellest, et hageja ja kostja ei vaidle selle üle, et XXX ja XXX on võrdne kohustus oma poega XXX üleval pidada, peab kohus põhjendatuks vähendada XXX tema poja XXX ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust 272,25 (544,50:2) euroni kuus, mis on 1⁄2 XXX põhjendatud ülalpidamiskulust. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
22.Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel XXX pensionitunnistuse, XXX poolt XXX saadetud e-kirja 10.03.2009.a., kus ta teatab, et ütleb üles elatise kokkuleppe, XXX e-kirja XXX, pangakonto väljavõtte OÜ XXX osakapitali suurendamise kohta, OÜ XXX äriregistri väljavõtted, XXXCV, XXX sõiduki fotod, Tallinna kohtutäituri poolt koostatud XXX töötasu arestimise aktid, XXX pangakonto väljavõtte ülekannete tegemise kohta kostja eest XXX, XXX OÜ 2011.a. majandusaasta aruande, välja prinditud fotod sotsiaalvõrgustikus odnoklassnki, kostja tunniplaani, tšekid autokütuse ostmise kohta ja XXX esitatud arved seoses tema kasutuses oleva sõidukiga, ja XXX võlakirja, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased käesoleva hagi ega vastuväidete tõendamisel.
Menetluskulude jaotamine.
23.Vaatamata sellele, et kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu osaliselt, peab kohus õiglaseks jätta hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda, sest alaealisel kostjal puuduvad vara ja sissetulekud hageja menetluskulude kandmiseks. Tsiviilasja hinna määramine.
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et XXX esitas kohtusse hagi, milles palus vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust igakuiselt 332,34 eurolt 50.- euroni kuus ehk 282,34 euro võrra, on hagihind käesolevas asjas 2541,06 (9 x 282,34) eurot.
Lk 8 (9)
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk 9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.